Obsah (5)

§ 120§ 65§ 121§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-7844 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

) § 121 lg 2 p 2 järgi ning tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.

jaanuari

1. a otsusega nr 1-16-9851 mõistetud kandmata karistus 3 aastat vangistust ja mõisteti Artjom Slizovile liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust alates
2. juulist
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsus Artjom Slizovi õigeksmõistmises

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistuste liitmises

§ 65lg 2 järgi.

Artjom Slizov tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.

jaanuari

1. a otsusega nr 1-16-9851 mõistetud kandmata karistus 3 aastat vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus
2. oktoobril
3. a.
5. juunil
6. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Artjom Slizovi isikliku toimiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Artjom Slizovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
7. Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a määrusega jäeti Artjom Slizov mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
10. Täidetud on formaalsed eeldused Artjom Slizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 5.
11. Artjom Slizov kannab karistust ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest lähisuhtes. Positiivse asjaoluna tuleb arvesse võtta, et Artjom Slizov tunnistab kuriteo toimepanemist abikaasa suhtes. Lapse suhtes aga kinnipeetav kuriteo toimepanemist ei tunnista. Kuriteo mittetunnistamine osutab sellele, et kinnipeetav ei ole senise vangistuse jooksul veel õigeid järeldusi teinud. Küll aga on kiiduväärt, et süüdimõistetu töötab vahejuhtumiteta majandustöödel, omandab motiveeritult põhiharidust ja eesti keelt, läbis sõltuvusteemalised loengud, osales sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“ ja osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kinnipeetav planeeriti osalema ka sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kuid tal ei õnnestunud programmis osaleda, kuna võttis osa teistest riskimaandavatest tegevustest. 5.
12. Artjom Slizovil on vabanemisel võimalik elama asuda aadressile XXX. Artjom Slizovil on algharidus, kuid ta on motiveeritud vangistuse ajal omandama põhiharidust ning riigikeelt. Samuti on ta Töötukassa kaudu läbinud tisleri koolituse, soovib omandada plaatija kutse. Artjom Slizovil on osaline töövõime, kuid ta on avaldanud soovi vanglas töötada. Vabanemisel on võimalik taotleda töövõimetoetust ning asuda tööle kas OÜ-s Portal Pluss, mis teostab elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldust või prügiveofirmas, ja kus Artjom Slizov on ka varasemalt töötanud. 5.
13. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Artjom Slizovit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. 5.
14. Karistusregistri
15. juuni
16. a teatise kohaselt on Artjom Slizovil 2 kehtivat kriminaalkaristust. Artjom Slizovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka 2 varasemalt viibinud pikemat aega vangistuses. Süüdimõistetul on võimaldatud vangistust kanda ka tingimisi vabaduses. Artjom Slizov pani aga katseajal toime uued kuriteod. Eelnev näitab, et kriminaalhooldus ja vangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna Artjom Slizov on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Artjom Slizovi tuttavate hulka kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid ning ta on kuritegusid toime pannud grupis. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Artjom Slizov on pannud kuritegusid toime ka majandusliku kasu saamise ja narkootikumide hankimise eesmärgil. Oma varasema käitumisega on Artjom Slizov selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. 5.
17. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on Artjom Slizovi käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud nii alkoholi kuritarvitamine kui ka sõltuvus narkootilistest ainetest (amfetamiinist). Sõltuvus narkootikumidest on leidnud diagnoosimist. Alkoholi kuritarvitamine ja narkosõltuvus on olnud ka kuritegude toimepanemise soodusteguriteks. Vangla meditsiinitöötajale rääkis kinnipeetav, et tarvitas viimati narkootikume aastatel 20142015 ning oli
18. a sõltlane, aga peale seda pole enam olnud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Artjom Slizovit karistatud narkootiliste ainete väikeses koguses käitlemise eest nii
19. a kui ka
20. a. Hinnates kogumis karistusregistris nähtuvaid karistusandmeid ja Artjom Slizovi poolt vanglatöötajatele edastatud teavet, on kohus seisukohal, et süüdimõistetu püüab valeinformatsiooni jagades luua endast paremat kuvandit. Kriminaalhooldusametnikuga tuleb nõustuda selles, et kinnipeetaval puudub sisemine motivatsioon alkoholi- ja narkosõltuvusega tegelemiseks. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on Artjom Slizov osades sõltuvusteemalistes tegevustes osalenud püüdlikult, siis on kinnipeetava käitumises tervikuna ilmnenud soovimatus oma eluviise tegelikult muuta. Seega on tõenäoline, et Artjom Slizov jätkab vabaduses nii alkoholi liigtarvitamist kui ka narkootikumide tarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine aga suurendab uute süütegude toimepanemise riski märkimisväärselt. 5.
21. Vangla iseloomustuse kohaselt on Artjom Slizovil veel läbimata sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kuna kinnipeetav osales samal ajal teistes planeeritud tegevustes. Samuti hinnati isiku osalemist kesiseks sõltuvusprogrammis „12 sammu“ Süüdimõistetul tuleb vangistuses viibides võimaluse korral nimetatud sotsiaalprogrammid kindlasti täies mahus läbida, maandamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid. 5.
22. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et Artjom Slizovit on vangistuse jooksul
23. mail
24. a distsiplinaarkorras karistatud noomitusega seoses isetehtud veekeeduseadme kasutamisega. Samuti on Artjom Slizovil esinenud vanglaametnikega konflikte, mille tõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eelnev aga tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. Määruskaebused
26. juunil
27. a esitas määruskaebuse Artjom Slizov, kes palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses selgitab, et on omalt poolt teinud kõik võimaliku, et asudas vabanedes elama seaduskuulekat ja alkoholist ning 3 narkootikumidest vaba elu. Kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud. Mõnest kunagi juhtunud äpardusest on teinud omad järeldused ning need ei tohiks olla mõjuvaks teguriks vabastamise üle otsustamisel. On nõus läbima sotsiaalprogrammi ka vabaduses olles.
29. juulil
30. a esitas määruskaebuse ka Artjom Slizovi kaitsja advokaat Marina Kelpman, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastataks Artjom Slizov enne tähtaega vangistusest koos allutamisega käitumiskontrollile, määrates Artjom Slizovile Tartu Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses loetletud kohustused. Määruskaebuse põhjendused olid järgnevad. 7.
31. Kaitsja leiab, et kohtumäärus ei ole piisavalt motiveeritud. Seejuures on maakohus on teinud ekslikke järeldusi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. 7.
32. Artjom Slizov on teadvustanud enda jaoks riskivaldkondasid ja kinnitas, et ta hoidub tulevikus samade vigade kordamisest, avaldas kohtuistungil veendumust ja kinnitas, et ta soovib pärast karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest ning elada õiguskuulekalt. 7.
33. Artjom Slizovil on võimalik asuda ametlikult tööle Portal Pluss OÜ-sse. Lisaks Artjom Slizov läbis puusepa koolituse ning omab oskusi ehituse valdkonnas, mis aitab tööotsimisel tulevikus ja tagab tema konkurentsivõimelisust tööturul. Ta on motiveeritud töötama, et maksta elatist ja vangistuse ajal tekkinud elatise võlgnevust oma lastele. Artjom Slizovil on vabanemisel toetav lähisugulaste võrgustik ämma ja laste näol, tagatud elukoht. Samuti avaldas Artjom Slizov soovi osaleda väljaspool vanglat sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele. 7.
34. Artjom Slizovi iseloomustavast materjalist nähtub, et ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma. Ta on läbinud eesti keele kursused, vangistuse jooksul on vestelnud psühholoogiga ja on läbinud sotsiaalprogramme "Sõltuvusteemaline loengute tsükkel", "12 sammu“ ja "Igapäevane valik". Artjom Slizov osales tagasilanguse ennetamise tugigruppis ning oskab ennetada tagasilangust ja kasutada sotsiaalprogrammides õpitut. Artjom Slizov avaldas maakohtus, et ta on valmis täitma kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. 7.
35. Maakohus jättis Artjom Slizovi suhtumises ja käitumises toimunud positiivsed muutused täielikult arvestamata ning määruse tegemisel tugines ainult Artjom Slizovi varasemale käitumisele ja kantud karistustele, mistõttu on kohus jõudnud vääralt järeldusele, et suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Artjom Slizovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Maakohus ei ole

§ 76

lg-s 4 välja toodud asjaolusid vaaginud kui kogumit ning on jätnud arvestamata ilmselget fakti, et käesoleva karistuse kandmise jooksul on süüdimõistetu käitumine ja suhtumine positiivselt muutunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Artjom Slizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
2. Kõrgema astme kohus on edasikaebemenetluses õigustatud kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge 4 materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebustes ei ole avaldatud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on maakohus välja toonud Artjom Slizovit iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt peab süüdimõistetul siiski jätkama karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebused sisaldavad peaasjalikult positiivsete asjaolude ülekordamist ja lootust, et riskid on maandatud. Seega soovitakse määruskaebustes sisuliselt faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega. Sellegipoolest toob välja olulisema.
4. Süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus ei ole selles jätnud kaalutlusõigust teostamata. Artjom Slizovil on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Maakohus on positiivsete asjaoludena arvestanud nii vangla majandustöödel osalemist, põhihariduse ja riigikeele omandamist, sõltuvusteemalistes tegevustes osalemist ja lähedaste toetuse olemasolu. Samas on ringkonnakohus maakohtuga päri, et sellegipoolest ei kaalu need üles süüdimõistetut iseloomustavat negatiivse teavet.
5. Vastupidiselt määruskaebustes toodule, on Artjom Slizovi puhul kohtukolleegiumi hinnangul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud alles hiljuti –
6. mail
7. a. Kuigi rikkumine ei ole rasket laadi, näitab kehtiv distsiplinaarkaristus siiski seda, et süüdimõistetul on probleeme normikohase käitumisega isegi vanglatingimustes. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistus pole kulgenud sugugi laitmatult. Vangla hinnangul väljendab Artjom Slizov järjekindlalt ja veendunult oma tegudes kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti. Juba vangistuse alguses on ta näidanud üles negatiivset suhtumist ametnikesse. Seejuures on süüdimõistetu suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna viskas teenistuskohustusi täitnud ametnikule vett peale. Eelnimetatu kõneleb aga sellest, et karistuse eesmärgid on täitmata ning vangistus ei ole suutnud mõjutada isikut käituma ettenähtud normidele vastavalt.
8. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et juba Artjom Slizovi kuritegelik minevik annab aluse kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks. Korrektselt on välja toodud, et Artjom Slizovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude, s.o kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, ähvardamise eest ja narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Vanglakaristusi on olnud mitu. Maakohtus toimunud istungil on Artjom Slizov öelnud, et seda, kui palju ta oma elust üldse vanglas viibinud on, ta enam ei mäletagi. Niisiis on eelmised vangistused osutunud viljatuks: need pole hoidnud Artjom Slizovi õiguskuulekal teel. Tähelepanu väärib seegi, et Artjom Slizov on kuritegusid toime pannud katseajal. Eelöeldu tähendab seda, et Artjom Slizovile on varasemalt antud võimalus karistust vabaduses kanda, kuid ta pole ka siis suutnud kuritegudest hoiduda. Kuivõrd Artjom Slizov on tagajärgedest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist, on põhjust karta, et kuritegusid on temalt oodata edaspidigi. Sestap puudub ringkonnakohtul veendumus, et kriminaalhooldusele 5 allutamine oleks Artjom Slizovi puhul vahendiks, mis suudaks täie kindlusega ära hoida uute kuritegude toimepanemise.
9. Maakohus on põhjendatult leidnud, et alkoholi ja narkootikume võib pidada kuriteo toimepanemist soodustavateks teguriteks ja on neid tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ka arvesse võtnud. Vangla materjalidest nähtuvalt on Artjom Slizovi käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud nii alkoholi kuritarvitamine kui sõltuvus narkootikumidest. Artjom Slizovil on diagnoositud uimastisõltuvus, probleeme on esinenud ka alkoholiga. Kinnipeetav on kohtuistungil selgitanud, et tema puhul on kõige süüks alkohol, sest viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Viitas, et läbitud on mitu asjakohast sotsiaalprogrammi. Kuigi süüdimõistetu lubab oma sõltuvusprobleemidega tegeleda – sealhulgas hoiduda narkootikumidest –, näitab tema varasem elukäik, et ta ei suuda või ei taha vabaduses selle nimel piisavalt vaeva näha. Väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, seda ka pärast aastatepikkust vangistust, sest nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Artjom Slizovi vangistus pole tema sõltuvusprobleemi tõsidust arvestades ka kuigivõrd pikk. Niisiis on võimalik, et uimastiprobleem pelgalt võrdlemisi lühikeste teoreetiliste programmide läbimisega ei taandu. Sestap on põhjendatud kahelda nii Artjom Slizovi alkoholist ja narkootikumidest hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Sõltuvuskäitumine aga suurendab tõsiselt uute kuritegude riski.
10. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Artjom Slizovi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, samuti jätkata narkootiliste ainete tarvitamist. Ka varasem katseaja kohaldamine ei ole teda hoidnud kuritegusid toime panemast. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
11. juuni
12. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
13. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 70 minutit. Selle eest soovib ta tasu 63 eurot, millele lisandub käibemaks 12,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotluses esitatud toimingu kestus 70 minutit on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Artjom Slizovilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus