← Eesti

2-19-14227/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14227 Kohtuasi XX hagi ECD Kiinteistöt Oy ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Eve Selbergi vastu nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja (vastustaja) ECD Kiinteistöt Oy (Soome Vabariigi registrikood 2526353-6), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (vastustaja) Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Kinnitada XX, ECD Kiinteistöt Oy ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Eve Selbergi kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-14227 järgmistel tingimustel: 1.
  6. ECD Kiinteistöt Oy ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg tunnustavad Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses XX nõuet 40 000 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus; 1.
  7. pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-19-14227 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks.
  8. Tühistada Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a otsus osas, millega maakohus jättis tunnustamata Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses XX nõude 40 000 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena ja jaotas menetluskulud, ning lõpetada tühistatud osas menetlus. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud. 2-19-14227
  11. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
  12. Tagastada XX-le apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 150 eurot XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse seitsme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. XX (hageja) esitas
  14. septembril 2019 ECD Kiinteistöt Oy (kostja I) ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Eve Selbergi (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 44 000 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena.
  15. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  16. Harju Maakohus jättis
  17. märtsi
  18. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  19. Hageja esitas
  20. aprillil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus ei tunnustanud Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 40 000 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena, ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega tunnustada Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 40 000 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena ning jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostjate kanda.
  21. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  22. Pooled esitasid
  23. augustil 2021 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja palus tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  24. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
  25. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. 2 2-19-14227 Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  26. Praeguses asjas vaidlesid pooled hageja nõude tunnustamise üle Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Pooled leppisid kompromissis kokku, et kostjad tunnustavad Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud hageja nõuet 40 000 euro ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus, menetluskulud jäävad poolte enda kanda ja nad kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.
  27. Maakohtu otsuse tühistamine kompromissi sõlmimise tõttu TsMS § 645 lg 1 I lause alusel saab TsMS § 430 lg-t 1 arvestades toimuda vaid osas, milles see ei ole jõustunud. Maakohus jättis hageja nõude täies ulatuses, s.o 44 000 euro ulatuses tunnustamata, ning menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei tunnustanud Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 40 000 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on seega jõustunud osas, millega maakohus ei tunnustanud Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 4000 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja menetlus selles osas lõpetada.
  28. Kuna hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada.
  29. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.