← Eesti

2-21-12722/2

Obsah (7)§ 372§ 371§ 338§ 3§ 340§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12722 Tsiviilasi M. K. hagi M. M. ja K. L. vastu kahju h

) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 3.

§ 371

lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 4. Hagiavaldus ei vasta

§ 338ja § 363 sätestatud vorminõuetele.

Hageja nõuded ja nende kujunemise kord on ebaselge. Hagiavaldusest on aru saada, et kostjad on teinud hageja kohta suhtlusportaalis Facebook postitusi, mis tänaseks on kustutatud. Hagejale ei ole teada kostjate isikud ning soovib nende IP-aadresse. Hageja märgib, et soovib kahjuhüvitist nii endale kui elukaaslasele. Ebaselge on nõue, selle alus ja kujunemise kord. Põhistamata on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. Hagiavaldus piirdub üksnes kahjuliku tegevuse üldise kirjeldusega. Samuti ei ole hageja märkinud, kuidas on ta arvutanud summa 1000 eurot. 5.

§ 371

lg 1 p 11 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. 6. Hageja on märkinud kostjate nimed, kuid ei ole toonud esile kostjate isikut tuvastada võivaid andmeid. Ebaselge on, kas tegemist on kostjate päris nimedega või internetis kasutatavate pseudonüümidega. Hageja on esitanud ebaselge taotluse kostjate IP aadresside väljauurimiseks. Kohus selgitab, et sellisel juhul tuleb kostjal esitada avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Samuti on ebaselge, kas antud asjas on üks või kaks hagejat. Kohtule tuleb esitada ka teise hageja andmed. 7.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 3

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

  1. Hageja märgib, et kahju on saanud ka tema elukaaslane ning soovib ka temale hüvitise väljamõistmist. Kohus selgitab, et hageja ei saa pöörduda kohtusse elukaaslase nimel, vaid elukaaslane peab esitama end ise või esindusõigusliku esindaja kaudu.
  2. Kohus ei võta

§ 371

lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. 10. Hageja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu tuleb esitada igalt esitatud nõudelt. 11.

§ 340

¹ lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine

§ § 340¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus

§-s 2 sätestatud põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul ei ole aru saada, kas hageja soovib esitada hagiavalduse või avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks, teadmata on kostjate isikud, samuti on ebaselge, kas hagi on esitatud ainult hageja nimel või on kaashagejaks tema elukaaslane. Samuti on ebaselge hagi kohtualluvus. Hagejal on võimalik esitada selged hagiavaldused pädevatele kohtutele lähtudes käesolevas kohtumääruses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud reeglitest. 12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 9, 10, 11 ja § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

Kohtu selgitused 13. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. 15.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 16. Kohus teavitab, et koostöös justiitsministeeriumiga on igal Eesti elanikul võimalik saada kaks tundi tasuta õigusabi. Õigusabi saamise tingimustega saab tutvuda veebilehel: https://www.juristaitab.ee/et/tasuta-oigusabi. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.