Obsah (16)

§ 184§ 68§ 74§ 424§ 65§ 118§ 64§ 83§ 82§ 21§ 9§ 16§ 121§ 56§ 57§ 191

1-19-4987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2020. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4987 (18250100006) Kohtunik Tambet Grauberg

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning Margus Lehtri (Lehter) süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Silver Halliste varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 04.09.2017 otsusega

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

§ 68

alusel arvati 2 päeva eelvangistust karistusaja hulka ning 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva jäeti

§ 74alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat.

06.12.2017 Viru Maakohtu määrusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 04.12.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2018-08.11.2018.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 07.10.
2. Kaitsja määratud korras Rünno Roosmaa Süüdistatav Margus Lehter 1 1-19-4987 varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - Harju Maakohtu 22.05.2017 otsusega

§ 184

lg 1 järgi karistatud vangistusega 1 aasta, milline jäeti

§ 74alusel täielikult täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta.

- Harju Maakohtu 20.09.2017 otsusega

§ 424

järgi karistatud liitkaristusega (Harju Maakohtu 22.05.2017 otsusega) 1 aasta ja 3 kuu vangistusega, milline jäeti

§ 74alusel täielikult täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

27.03.2019 Harju Maakohtu määrusega pikendati katseaeg 1 kuu võrra, s.o kuni 20.04.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 22.07.2018–24.07.2018, 02.10.2018–03.10.2018.a. Pärnu Maakohtu määrusega (118-7956) kohaldatud tõkend vahistamine 04.10.201802.04.2019.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 02.04.
2. Kaitsja kokkuleppel Andres Simson RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Silver Halliste

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.09.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.11.201808.11.2018, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat, 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

1. Silver Hallistel ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.
2. Süüdi tunnistada Margus Lehter

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

6. Süüdi tunnistada Margus Lehter

§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

7.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. 8.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.09.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. 2 1-19-4987 9.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2018– 24.07.2018, 02.10.2018-02.04.2019, s.o 6 (kuus) kuud ja 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. Margus Lehtril ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.
2. Margus Lehtri ja Silver Halliste suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Silver Hallistelt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - tunnistajale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 15,50 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 3646,80 €, kokku 5122,30 €.
4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Lehtrilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulust, s.o 700 €; - 1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulust, s.o 84 €; - 1/2 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulust, s.o 1282,50 €; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulu 84 €; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulu 3534 €; - tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 173,38 €, kokku 7317,88 €.
5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Silver Hallistel kasutada viitenumbrit 99920700055019 ja Margus Lehtril kasutada viitenumbrit
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid: - 2 CD-plaati ja 11 DVD-plaati, millised on asitõendi vaatlusprotokollide, jälitustoimingu protokollide ja politsei õiendite lisad ning mis asuvad kriminaaltoimiku juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; - andmekandjatest tehtud koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud; - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiaktid nr X) objektiks olevad ained ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisist tagastatud 3 viieliitrise mahutavusega vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-ga) täidetud kanistrit (pakendid R01, R02, R03), ekspertiisist tagastatud prügikott, milles on 3 3 1-19-4987 - - - - - üheliitrise mahutavusega vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-ga) täidetud pudelit (pakend R06), ekspertiisist tagastatud 17 viieliitrise mahutavusega vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-ga) täidetud kanistrit (pakend R07), ekspertiisist tagastatud 2 üheliitrise mahutavusega osaliselt vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-ga) täidetud pudelit (pakendid R09, R10), ekspertiisist tagastatud 4 punase korgiga vedelikuga täidetud (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-ga) plastikust pudelit (pakend KU3) konfiskeerida

§ 83lg 2 ja § 191 alusel ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisist tagastatud „Nemiroff“ kirjadega klaaspudel, mille sees oli vedelik (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GHB-

1. ga)(pakend KU1), ekspertiisist tagastatud valget värvi pudel, milles oli vedelik (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-
2. ga)(pakend VI01), X kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kilekott, milles 3 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend VIKP01), 02.10.2018 aadressil X hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud paberetikett (pakend R05), 02.10.2018 aadressil X hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 20 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend R08), 02.10.2018 aadressil X hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 103 tühja üheliitrist pudelit ja nende korgid (Pakend R11), 02.10.2018 aadressil X hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud punast värvi lehter (pakend R12), 02.10.2018 aadressil X hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud kilekott, milles 5 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend R13), 02.10.2018 aadressil X hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 3 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend R14), 02.10.2018 sõiduki X (registreerimismärk XXX) läbiotsimisel leitud valget värvi plastikpudel (pakend A04), ekspertiisist tagastatud valget värvi plastikust purk, milles oli ekspertiisiakti kohaselt GBL (pakend 1BMW), mõõtetops (pakend 2BMW), ekspertiisist tagastatud punase korgiga plastikpudel, milles oli ekspertiisiakti kohaselt GBL (pakend 3BMW), ekspertiisist tagastatud minigrip kilekott, milles oli kanep (pakend KP2), ekspertiisist tagastatud pruun tops, milles oli ekspertiisiakti kohaselt GBL ning süstal (pakend KU2), ekspertiisist tagastatud „Neptunas“ etiketiga vee pudel (pakend KU3) hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad X puuteproov vasaku tagaukse avamislingilt (pakend nr 2), puuteproov parema tagaukse avamislingilt (pakend nr 4), puuteproov juhikoha turvavöö kinnituse nupult (pakend nr 7) ning puuteproov koti markeering 11 sangadelt (pakend nr 11.1) hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv X kuuluv mobiiltelefon X (pakend VIKP02) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X; Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv Margus Lehterile kuuluv mobiiltelefon X (pakend A01) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Margus Lehterile; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad halli värvi Tsärk kirjaga Barcelona BCN (pakend nr 1), tumesinist värvi lühikesed püksid (pakend nr 2), Adidas plätud (pakend nr 3), lillat värvi kott (pakend nr 11) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Margus Lehterile; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad X halli värvi lühikesed püksid (pakend nr 1), X khaki värvi T-särk (pakend nr 2), X musta värvi spordijalatsid Nike (pakend nr 3) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X; 4 1-19-4987 - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuv liigendnuga (pakend nr 1) konfiskeerida

§ 82lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuse ese; - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad 1,5l plastikpudel Värska (pakend nr 8) ja 1l plastikpudel Värska (pakend nr 10) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

1. Kohtuotsus saata kannatanu X ja jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning teadmiseks Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 29.12.
2. a. Kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise aeg on 28.12.2020 edasi lükatud, s.o 15.01.2021 kl 14:
3. Süüdistuste sisu Silver Hallistet süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud

§ 184

järgi kvalifitseeritava kuriteo, käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos X ja X narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, psühhotroopset ainet gammabutürolaktooni (edaspidi GBL). Nimelt 2018.a augustis täpselt tuvastamata kuupäeval tellis Silver Halliste interneti teel Leedu Vabariigis asuvast ettevõttest 50 liitrit GBL-i. 29.08.2018 läks Silver Halliste sõiduautoga X (registreerimismärgiga XXX) Leedu Vabariiki Vilniusesse, tasus müüjale GBL-i eest ostusumma ning sai 50 liitrit GBL-i enda valdusesse. Silver Halliste toimetas GBL-i Läti Vabariiki ning andis 29.08.2018 kella 21:56 ja 22:46 vahelisel ajal X piiripunkti läheduses GBL-i üle X. X tõstis GBL-i enda kaubikusse ja toimetas edasi Soome Vabariiki X kandis GBL-i eest X poolt nimetatud pangakontole 3000 eurot. GBL kuulub narkootiliste ja psühhotroopsetel ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 11 järgi on sama seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks GBL-i puhul 8 grammist. 5 1-19-4987 Silver Halliste poolt käideldud GBL-i kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 62 500 inimesele. Eelpool toodud GBL-i käitlemine st tellimine, ostmine, vastu võtmine, hoidmine ja valdamine, edasi toimetamine, üle andmine toimus ühise teoplaani alusel ning kogu GBL-i käitlemise eesmärk oli selle tarvitamine ja edasi müümine narkojoobe tekitamiseks. Silver Hallistet pani kuriteod toime kavatsetult, st GBL-i käitlemine narkojoobe tekitamise eesmärgil oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Silver Halliste toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Margus Lehtrit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud

§ 184

järgi kvalifitseeritava kuriteo, käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos X ja X narkootilise joobe tekitamise eesmärgil suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, psühhotroopset ainet gammabutürolaktooni (edaspidi GBL). 30.08.2018 tellis X interneti teel Hollandi Kuningriigis asuvast ettevõttest X 100 liitrit GBL-i, koos selle toimetamisega Eestisse. GBL-i eest tasus X pangaülekandega. Ostetud GBL-i toimetas kullerteenust pakkuv ettevõtte X 27.09.2018 kell 11.59 X asuvasse parklasse, kus Margus Lehter X korraldusel selle kullerilt vastu võttis. Margus Lehter toimetas GBL-i X loal ja kooskõlastamisel X asuvasse kõrvalhoonesse (kuurid/garaaž). 24.09.2018 tellis X interneti teel Hollandi Kuningriigis asuvast ettevõttest X 50 liitrit GBL-i koos selle toimetamisega Eestisse. GBL-i eest tasus X pangaülekandega. Ostetud GBL-i toimetas kullerteenust pakkuv ettevõtte X 01.10.2018 kell 16:32 X asuvasse parklasse, kus X Margus Lehtri korraldusel ning X kooskõlastatult GBL-i kullerilt vastu võttis ja toimetas X asuvasse kõrvalhoonesse. Kuna X kulleril puudus teadmine ebaseaduslikest kokkulepetest ja tahtlus käidelda GBL-i narkootilise joobe eesmärgil, siis pani X kuller koosseisupärase teo toime vahendina, keda X, Margus Lehter ja X valitsesid ülekaaluka teadmisega. Ajavahemikul 28.09.2018 kuni 02.10.2018 kokkuleppel Margus Lehtriga käis X korduvalt X garaažis ja kuurides ning valas ligikaudu 100 liitrit GBL-i üheliitristest pudelitest ümber 5liitristesse kanistritesse. Ümbervalamiseks vajalikud kanistrid viis X Margus Lehter. X korraldusel andis Margus Lehter eelpool nimetatud GBL-ist 27.09.2018 kella 21.15 paiku 5 liitrit GBL-i edasi X. 02.10.2018 enne kella 14:11 paiku peatusid Margus Lehter ja X sõiduautoga X (registreerimismärgiga XXX) X tänaval, misjärel X läks X asuvas kõrvalhoonesse ja võttis sealt kilekotiga 3 pudelit s.o kokku 3 liitrit GBL-i. Teel sõiduauto juurde peeti X ja Margus Lehter kahtlustavana kinni. X ja Margus Lehter hoidsid ja valdasid ühiselt GBL-i X kõrvalhoones alates selle kullerilt vastuvõtmisest 27.09.2018 ja 01.10.2018 kuni 02.10.2018, mil aine politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. GBL kuulub narkootiliste ja psühhotroopsetel ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega 6 1-19-4987 seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 11 järgi on sama seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks GBL-i puhul 8 grammist. Margus Lehtri poolt käideldud GBL-i kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 187 500 inimesele. Eelpool toodud GBL-i käitlemine st tellimine, ostmine, Eesti Vabariiki sissevedu, vastu võtmine, hoidmine ja valdamine, edasi toimetamine, üle andmine toimus ühise teoplaani alusel ning kogu GBL-i käitlemise eesmärk oli selle tarvitamine ja/või edasi müümine narkojoobe tekitamiseks. Margus Lehter pani kuriteod toime kavatsetult, st GBL-i käitlemine narkojoobe tekitamise eesmärgil oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Margus Lehter toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti selles, et tema 22.07.2018 ajavahemikul kell 16.15 kuni 16.33 X asuvas korteris tahtlikult lõi viiel korral noaga kannatanu X, põhjustades neli torke-lõikehaava vasakul ülajäsemel (kaks haava õlaliigese sirutuspinnal ning haavad õla- ja küünarvarre sirutuspinnal) ning ühe rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool ülaseljal koos vasaku abaluu vigastuse ja õhkrinnaga, millistest viimasega tekitas X eluohtliku tervisekahjustuse. Seega Margus Lehter, tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Silver Halliste süü on talle

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud.

Prokurör taotles S. Halliste karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 04.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata karistuse võrra, s.o 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 1.2. Prokurör leidis, et Margus Lehter süü on talle

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud. Prokurör taotles

§ 64lg 1 alusel M.

Lehtri karistamist 8 aasta pikkuse vangistusega. 1.

1. Prokuröri hinnangul puuduvad süüdistatavate käitumises karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolusid. Samuti palus prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. 1.
2. Kannatanu X ei ole tsiviilhagi esitanud. 1.
3. Kaitsjad leidsid, et süüdistatavad ei ole kuritegu toime pannud, mida ei kinnita prokuröri poolt kohtule esitatud tõendid. Süüdistatav Silver Halliste end süüd ei tunnistanud. Süüdistatav Margus Lehter on enda süüd osaliselt tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
4. Kohus leiab, et Silver Hallistele ja Margus Lehtrile (Lehter) süüks arvatud kuriteod

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Süüdistatavatele Silver Hallistele ja Margus Lehtrile heidetakse süüdistuse kohaselt ette isikute grupis suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud 7 1-19-4987 koguses, psühhotroopse aine gammabutürolaktooni (edaspidi GBL) käitlemist. GBL-i käitlemine, s.t tellimine, ostmine, Eesti Vabariiki sissevedu, vastuvõtmine, hoidmine ja valdamine, edasitoimetamine, üleandmine, Eesti Vabariigist väljavedu ja erinevatele isikutele edasimüümine oli eelnevalt kokku lepitud X. Süüdistuse kohaselt panid süüdistatavad S. Hallistele ja M. Lehter kuriteo toime kaastäideviijatena, mis oli organiseeritud X poolt. X suhtes on 01.10.2019 eraldatud materjalid teise kriminaalasja. Pärnu Maakohtu 02.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7792 on X

§ 184lg 21 järgi süüdi mõistetud.

I 3. Süüdistuse kohaselt on Silver Halliste käidelnud grupis koos X ja X suures koguses narkootilise joobe tekitamiseks psühhotroopset ainet gammabutürolaktooni (edaspidi GBL). Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne, saab

§ 184

lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule (vt RKKKo 3-1-1-56-15, p 10). Süüdistatavale Silver Hallistele heidetakse ette GBL-i käitlemist, mis seisnes ühise teoplaani järgi aine tellimises, ostmises, vastuvõtmises, hoidmises, valdamises, edasitoimetamises ja üleandmises, eesmärgiga tarvitada GBL narkojoobe tekitamiseks ja anda see tarvitamiseks edasi kolmandatele isikutele. X on enda süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud. Pärnu Maakohtu 20.02.2020 otsusega on põhiasjast 27.01.2020 eraldatud kriminaalasjas nr 1-20-645 X mõistetud süüdi

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

3.

1. X ütluste kohaselt on ta koos X 2018 korraldanud mitmel korral GBL toimetamise läbi Eesti Soome. X tellis GBL, mille veo Eestisse teostas X või võttis viimane Eestisse saabunud kauba vastu, mille toimetades edasi oma elukohta X vallas. X on olnud GBL-i tarvitaja, kuid on enda ütluste kohaselt enamuse ainest edasi müünud ja andnud müügist saadud raha edasi X. X ütlustest selgub, et ta on ka ise tellinud 2018 kevadel-suvel Leedust GBL-i, millele läks kohapeale järgi kaubikuga X. Kaubale järgi käimist on oma ütlustega kinnitanud ka tunnistaja X, kes käis X Leedus kaasas. Tunnistaja X ütluste kohaselt läks X Leedus olles kuhugi hoovi ja laadis peale kastid, mis toimetati Eestisse. X ütluste kohaselt on ta koos X tarvitanud GBL-i narkojoobe tekitamise eesmärgil. X oli seega isikuks, kes isikute grupis ajavahemikul märts kuni september
2. a valdas ja müüs edasi GBL koguses 260 liitrit. 3.
3. Silver Hallistele on esitatud süüdistus ühes episoodis, mis seisnes selles, et ta on 29.08.2018 andnud X üle 50 liitrit GBL. Tunnistaja X ütluste kohaselt käis ta
4. aasta augustikuus koos X Leedus ka teisel korral, seekord kahe erineva autoga, kuid sel korral kauba peale laadist ei toimunud. X ütluste kohaselt selgus Leedus olles, et GBL eest maksmise ja väljastamise kord on muutunud, mistõttu tuli 23.08.2018 ilma kaubata Leedust lahkuda. Alles seejärel kaasatakse kuriteoplaani Silver Halliste. X annab X üle S. Halliste telefoninumbri, kelle kaudu saaks X uue koguse GBL-i. Süüdistatava Silver Halliste on andnud ütluseid, mille kohaselt on temaga 2018 augustikuus võtnud ühendust X, kes küsis, kas ta saaks talle tuua 50 liitrit GBL-i. Pärast X telefonikõnet said X ja S. Halliste Märjamaal kokku. Kuna S. Halliste oli planeerinud Leetu minna, siis ta ka nõustus X ettepanekuga. Kokkuleppe kohaselt andis X S. Halliste kätte 20004000 eurot, mille eest pidi viimane ostma Leedus GBL-i ja toimetama X kätte Läti Vabariigis X piiripunktis. S. Halliste ütlustega riimuvad X poolt kohtuistungil antud ütlusega osas, mis puudutab X tegevust GBL toimetamist Leedust Eestisse. X ütluste kohaselt andis S. Halliste talle X piiripunkti juures 50 liitrit GBL. Asjaolu, et S. Halliste viibis 29.08.2018 Läti Vabariigis X piirkonnas nähtub kõneeristuste kohta koostatud vaatlusprotokollist (III kd, tl 47), samuti on 8 1-19-4987 tuvastatud S. Halliste kasutuses olnud X registrinumbriga XXX piiriületused, milles puudub ka vaidlus, sest S. Halliste on ristküsitlemisel kinnitanud X kasutamist ja asjaolu, et ta oli isikuks, kes 29.08.2018 kl 05:20 ületas nimetatud sõidukiga Eesti-Läti riigipiiri ning sealt edasi kl 08:28 sisenes X piiripunkti kaudu Leetu. Samal päeval, s.o 29.08.2018 kl 17:55 sisenes S. Halliste Leedust Lätti ning jõudis kl 22:46 X piiripunkti kaudu tagasi Eestisse (piiriületused III kd, tl 40jj). Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et Silver Halliste käis 29.08.2018 GBL-il Leedus järel, mille andis Läti Vabariigis X piiripunkti läheduses 29.08.2018 kella 21:56 ja 22:46 vahelisel ajal X üle, kes toimetas selle edasi Soome Vabariiki. Kohus leiab, et Silver Halliste on kuriteo toime pannud isikute grupis, s.t kaastäideviijana

§ 21lg 2 tähenduses, s.o ühiselt ja kooskõlastatult X ja X.

Riigikohtu praktikas on järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset täideviimist iseloomustab, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-57-09, p 19.2). Asjas on leidnud tõendamist, et isikute grupis oli selgelt jaotatud ülesanded, kui X oli vahendanud GBL Eestisse toimetamiseks kontakti X, siis leppis viimane S. Hallistega kokku GBL veo. X ei ole kaupa müüjalt tellinud ega sellele Leedus järgi käinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (vt RKKKo 3-1-1-10-15, p 12). Sündmuste kulgemine oli kontrolli all nii S. Halliste kui ka X poolt, kui esmalt 29.08.2018 ostis S. Halliste Leedus GBL toimetades selle Lätis edasi X kätte, mistõttu oli X võimalik GBL Eestisse toimetada. S. Halliste teopanus süüteo toimepanemisse oli oluline, andes GBL Leedus ostmisega ja X edasitoimetamisega kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. 3.3. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist Silver Halliste poolt GBL valdamine, s.o aine enda otsesesse valdusesse võtmine ning edasitoimetamine Leedust Lätti X kätte. Kaitsja on leidnud, et süüdistuses S. Hallistele ette heidetud teod on leidnud aset Leedu ja Läti Vabariigis, kuid Eesti Vabariigile ei ole asja menetlemist üle antud. Kohus märgib, et esiteks tuleb lähtuda

§ 9

lg 1 p 1 järgi kehtib teo toimepanemise koha õigusest sõltumata Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab Eesti elanikkonna elu ja tervist.

§ 184

on karistusseadustikus paigutatud rahvatervisevastaste süütegude peatükki, mille kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis. Teiseks, võttes arvesse, et tegemist on isikute grupis toime pandud teoga, seetõttu tuleb võtta arvesse kuriteo realiseerimist tervikuna. Süüdistatavatele oli esitatud süüdistus selles, et nad grupis ebaseaduslikult käitlesid suures koguses narkootilist ainet. Narkootilise aine käitlemine sai alguse Leedu Vabariigist, jätkus Läti vabariigis ja sealt edasi Eesti Vabariigi territooriumil Pärnu maakonnas asuvast X piiripunktist alates, jätkudes seejärel Tallinnas. Süüdistuse kohaselt on tegemist olukorraga, kus igal grupi liikmel on kokkuleppeliselt kindel individuaalne teopanus ühtsest tahtlusest ajendatud kuriteo täideviimiseks, mistõttu asjaolu, et S. Halliste vastavalt kokkuleppele, käitles Leedust Eestisse toimetatud GBL kuni Eesti-Läti piirini, ei anna alust järelduseks, et Pärnu Maakohtus asja arutamisega on eiratud seaduses ettenähtud kohtualluvuse põhimõtteid. Eestis on isikute grupis GBL käitlemine pandud toime nii Pärnu Maakohtu kui ka Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seega antud juhul, kui on tegemist olukorraga, kus grupis toimepandud kuriteokoosseis on kaastäideviijate poolt täidetud kahe kohtu tööpiirkonnas, tuleb kriminaalasi lahendada KrMS § 24 lg 3 alusel kohtueelse menetluse lõpuleviimise koha järgsel kohtul (vt – Tln RingKo 04.04.2019. a, 1-18-2232, p 11). Ka antud juhul on ühine kuriteo toimepanemine saanud alguse sellest, et S. Halliste on ostnud GBL Leedus, mille toimetas kuriteo kaastäideviijale X, mistõttu on tegu karistatav

§ 184lg 2 p 1 järgi.

9 1-19-4987 3.

1. Silver Hallistele esitatud süüdistuses on järgi süüdistatavale heidetud ette ka GBL tellimist, ostmist ja vastuvõtmist. S. Halliste 2018.a augustis täpselt tuvastamata kuupäeval tellinud interneti teel Leedu Vabariigis Vilniuses asuvast ettevõttest 50 liitrit GBL-i, ostes süüdistuse järgi 29.08.2018 Leedu Vabariigist, mille tulemusena sai 50 liitrit GBL-i enda valdusesse. Prokurör on S. Halliste poolt GBL-i tellimise tõendamiseks esitanud kohtule tõendina Leedu äriühingu X 12.02.2019 vastuse järelpärimisele, millelt nähtub, et 11.01.2019 on soovitud tellida 50 liitrit GBL-i. Tellimus on esitatud e-postiaadressilt X, mille kohta on S. Halliste avaldanud, et see olnud tema kasutuses üle kümne aasta (IV kd, tl 28, 34). Kuigi süüdistus ei sisalda S. Hallistele 11.01.2019 episoodi, on kohtupraktikas leitud, et kohus võib otsuse põhjendustes analüüsida ka süüdistatava käitumist, mida karistatava teona ei käsitata. Süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt (vt nt RKKKo 3-1-1-16-04, p 9; RKKKo 3-1-1-21-10, p 14). Kuigi varasema GBL tellimise, s.o 29.08.2019 kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud võib kogumis teiste tõenditega teha järelduse, et S. Halliste on olnud isikuks, kes on GBL tellinud, ostnud ja vastu võtnud. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vrd RKKKo 3-1-1-93-15, p 74). Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-15-12, p 14 ja RKKKo 1-18-86, p 64). X ütluste põhjal on leidnud kinnitust asjaolu, et X on X lubanud 2018 augustikuus leida lahenduse, kuidas Leedust GBL Eestisse toimetada. Kuigi S. Halliste on GBL tellimise ja vastuvõtmisel eitanud X seoseid, on ta ristküsitlusel kinnitanud, et X on tema sõber. X on öelnud, et ta sai X kaudu kontakti S. Hallistega, kelle kaudu pidi pärast 23.08.2018 jätkuma GBL Leedust Eestisse toimetamine. Kontakti vahendamise mõtteks oligi seni sissetöötatud kuriteoplaani jätkumine, mille sisuks oli X poolt GBL ladustamine X vallas ja Soome edasitoimetamine. S. Halliste ei ole osanud põhjendada, kuidas X temaga kontakti sai, kuid nii X kui ka S. Halliste ütluste kohaselt oli mõlemale poolele esimese kontakti järel selge, et S. Hallistel tuleb GBL järgi Leetu minna. GBL ostmist kinnitab tõik, et X andis S. Halliste kätte 2000-4000 eurot (S. Halliste ütlused). Vaidlust ei ole selles, et kokkulepitud ajal (29.08.2018) läks S. Halliste Vilniusesse ja selles, et sama päeva õhtul oli tal X kokkulepitud kokkusaamine X piiripunktis. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S. Halliste oli kuriteoplaani elluviimisel lüliks, kes maksis ja võttis kauba vastu, mille ta oli Leedu äriühingult tellinud, sest järgnevat käitumist hinnates leiab kinnitust asjaolu, et ta on 11.01.2019 soovinud tellida Leedu äriühingu X käest 50 liitrit GBL-i. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates selgub, et S. Halliste oli isikuks, kes pidi isikute grupis võtma enda peale GBL edasitoimetamise, mis seisnes aine tellimises, vastuvõtmises kui ka selle eest tasumises. 3.
2. Gammabutürolaktooni (GBL) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsetel ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks GBL-i puhul 8 grammist. Süüdistatav Silver Halliste ei ole võtnud omaks asjaolu, et ta tellis, ostis ja võttis Leedus vastu GBL-i. S. Halliste ütluste järgi leppis ta X kokku GBL üleandmises, kuid S. Halliste ütluste 10 1-19-4987 kohaselt: „ja siis ostsin turu pealt viis 10 liitrist kanistrit ja ostsin ehituspoest akuvett ja panin siis selle sinna sisse.“ Süüdistatava S. Halliste ütluste põhjal võib järeldada, et ta soovis X petta, sest tema eesmärgiks oli üksnes akuvee Eestisse toimetamine. X ütluste kohaselt andis S. Halliste talle kaks 25-liitrist kanistrit, milles arvas olevat GBL, sedastades, et „algul mõtlesin, et seal on see GBL, aga hiljem oli seal mingi solk nagu ma aru sain.“ /…/ „Vesi ta ei olnud. Akuhape või ma ei tea, mis asi see oli.“ Prokurör on seisukohal, et süüdistatava Silver Halliste ütlused tuleb tervikuna, kui ebausaldusväärsed, tõendite kogumist välja arvata, sest kohtuistungil antud ütlused on vastuolus S. Halliste poolt 08.11.2018 kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega. Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Kohtuistungil on avaldatud kahtlustatava ütlused, mille kohaselt ta on ostnud Leedus GBL ja selle ka X üle andnud. S. Halliste ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus Ütluste muutmist on S. Halliste põhjendanud sellega, et ta oli kinnipidamisest šokis ja uurija sundis teda ülekuulamise protokollile alla kirjutama. Kui aga prokurör soovis uurija X tunnistajana ülekuulamist, et ütluste andmise asjaolusid selgitada, siis süüdistatav S. Halliste võttis enda sõnad uurija poolse mõjutamise osas tagasi. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Asjas tuleb arvesse võtta, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Silver Halliste ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt nt RKKKo 3-1-1-131-13, p 12). Süüdistatava S. Halliste ütlustest nähtub, et ta on püüdnud enda süüd vähendada, selgitades, et ta ei soovinud tegelikult GBL osta ja edasi toimetada. Kuid tema ütlused haakuvad osas, mis puudutavad X poolt saadud tellimust GBL ostmiseks ja edasitoimetamiseks, samuti aine üleandmist Läti Vabariigis. Seega tuleb S. Halliste ütlustes käsitleda tõendina osas, milles ei ole tekkinud vastuolu varem kahtlustatavana antud ütlustega ja mis riimuvad teiste tõenditega, s.o eelkõige X ütlustega, arvestades seejuures ütluste selguse ja elulise usutavusega (vt RKKKo 3-1-1-100-15, p 16). S. Halliste ütlused on nimetatud pettuse osas vastuolulised, nt on süüdistatav ülekuulamisel algselt selgitanud, et ta ei teadnud, et GBL juuakse; seejärel on S. Halliste öelnud, et „müüsin vett GBL-na.“ Süüdistatav ei ole olnud oma versiooni esitamises järjepidev, rääkides faktilistes asjaolude osas iseendale vastu. X ütlustest nähtub, et S. Halliste üle antud aine tekitas joobe, müües sellest enamuse ka edasi ja müügist saadud raha on X saatnud edasi X. Kohus leiab, et on veenvalt kummutatud S. Halliste versioon akuvee, ehk destilleeritud vee üleandmisest X, sest puhta vee joomine ei saaks joovet tekitada. X on andnud ütluseid selle kohta, et ta tasus S. Hallistelt saadud kauba X ja müüs seda ka teistele tarvitajatele. Kui tegemist oleks olnud akuveega, siis oleks ka kohe selge olnud, mida ei oleks GBL-ga segi aetatud ega oleks ka selle eest makstud. Asjaolu, et X soovis S. Halliste süüd pehmendada selgus 27.01.2020 kohtuistungil, kui X avaldas kohtule, et „see oli valeütlus, et oli see sõna, et ütlesin selle GBL asemel solk.“ Vastuseks küsimusele, kas see oli narkootiline aine vastas X: „jah, ma tarvitasin ise.“ Viimati öeldu kinnitab kohtu veendumust, et X ja Silver Halliste selgitused aine omaduste ja mõju kohta ei ole tõesed. Vee oleks pidanud X ära tundma S. Halliste poolt aine üleandmisel, kuid mitte hiljem, kui X asus ainet edasi müüma. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et S. Halliste poolt X piiripunktis X üle antud aine oli GBL, mille käitlemise eesmärgiks on olnud narkojoobe tekitamine.
3. a augustis täpselt on Silver Halliste käidelnud 50 liitrit GBL-i, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 62 500 inimesele, mis ületab mitmekordselt NPALS § 31 lg 3 sätestatud suurt kogust. 11 1-19-4987 3.6.

§ 184

näeb kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnustena ette vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. NPALS § 3 lg 11 järgi on sama seaduse § 31 lg 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et S. Halliste on kuriteo toime pannud kavatsetusega.

§ 16

lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et S. Halliste eesmärgiks on GBL käitlemine grupis X, s.t Leedust ostmine, valdamine, hoidmine ja Lätti edasitoimetamine. S. Halliste oli teadlik sellest, et GBL käitlemise eesmärgiks on narkojoobe tekitamine, andes ütluseid, mille järgi võidakse GBL ööklubis osta ja ta on ennegi õllepudelis GBL pähe vett müünud. Seejuures ei ole S. Halliste rääkinud midagi sellest, et GBL võidakse kasutada ka muul otstarbel. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et S. Halliste teab, et GBL-i kasutatakse narkojoobe tekitamiseks, mistõttu sai S. Halliste aru, et X soovis temalt Leedust GBL toomist, et seda tarvitada Eestis narkojoobe tekitamiseks. X toimetas GBLi edasi Soome Vabariiki. X on müünud GBL-i Soomes väiksemates kogustes, peamiselt 0,5 ja 1 liitri kaupa, hinnaga 200 eurot liiter, menetluse käigus tuvastamata isikutele. X kandis GBLi eest X poolt nimetatud pangakontole 3000 eurot. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult“.

Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses – s.t süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega (vt RKKK 3-1-1-23-10, p 11.2). Asjas on leidnud tõendamist, et S. Halliste on soovinud enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest, sest tal oli kokkulepe X GBL Leedust ostmiseks ja üleandmiseks X piiripunktis. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise ühise tahtlusena. 3.7. Pärnu Maakohtu 04.09.2017 otsusega on Silver Hallistet karistatud

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, milline jäeti

§ 74alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat.

Psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud

§ 184sätestatud kuriteo, on S.

Halliste käitumises

§ 184lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeritavad kuriteotunnused.

3.8. Silver Halliste teos puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Silver Halliste teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi S. Halliste õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. S. Halliste on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Silver Halliste on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 184lg 2 p 1 ja 2, seega tuleb S.

Halliste süüdi tunnistada ning mõista karistus. II 4. Süüdistuse kohaselt käitles Margus Lehter ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult X ja X narkootilise joobe tekitamise eesmärgil suures koguses psühhotroopset ainet gammabutürolaktooni (GBL), s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. Süüdistatavale Margus Lehtrile (Lehter) heidetakse ette GBL-i käitlemist, mis seisnes selle vastuvõtmises, hoidmises, valdamises, edasitoimetamises, ja üleandmises, mis toimus ühise teoplaani alusel, mille eesmärgiks oli GBL tarvitamine ja edasimüümine narkojoobe tekitamiseks. X on enda süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud. Pärnu Maakohtu 20.02.2020 otsusega on põhiasjast 18.11.2019 eraldatud kriminaalasjas nr 1-19-9153 X mõistetud süüdi

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

12 1-19-4987 4.1. X tellis 30.08.2018 ja 24.09.2018 interneti teel Hollandis asuvalt äriühingult X vastavalt 100 ja 50 liitrit GBL-i, koos selle toimetamisega Eestisse. GBL-i eest tasus X pangaülekandega. X 05.02.2019 vastusest päringule nähtub, et nimetatud äriühing on väljastanud arved äriühingule X, müüdava tootena on nimetatud „1000ml Saksamaal toodetud naturaalne puhastusaine“ (IV kd, tl 2-20). X on Hispaania registreeritud juriidiline isik, mille ametlikuks kontaktiks on nimetatud X (portaali X andmetel; IV kd, tl 54jj). GBL toimetamiseks Eestisse telliti kauba vedu kulleriga. Pärast X poolt X pangakontolt kauba ees tasumist on X kauba väljastanud andes veo korraldamiseks Eestisse kauba transpordifirmale X üle. Ostetud GBL-i toimetas transporditeenust pakkuv äriühing X 27.09.2018 kell 11.59 X asuvasse parklasse. Kohtule esitatud 04.10.2018 jälitustoimingu protokollist nähtuvad X ja X autojuhi vahelised kõned 27.09.2018 kõned kl 11:14 ja 11:18, millega kuller annab teada kauba saabumisest Tallinnasse. Seejärel helistas X 27.09.2018 kl 11:51 M. Lehtrile. M. Lehter helistab koheselt X autojuhile, et leppida kokku kauba üleandmise aeg ja koht. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et M. Lehter sai kauba kätte, teatades sellest samal päeval kl 13:53 X ning leppis X kokku kauba edasitoimetamises (II kd, tl 67-79). 24.09.2018 tellis X interneti teel Hollandi Kuningriigis asuvast ettevõttest X 50 liitrit GBL-i koos selle toimetamisega Eestisse, mis nähtub GBL müünud äriühingu 05.02.2019 vastusest järelpärimisele. GBL-i eest tasus X pangaülekandega. 04.10.2018 jälitustoimingu protokollist nähtub, et 01.10.2018 kl 10:43 on X kuller helistanud X, seejärel on lepitud kokku GBL üleandmine. Kohtule esitatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et GBL-i toimetas transporditeenust pakkuv ettevõtte X 01.10.2018 kell 11.59 X asuvasse parklasse, kus X selle kl 16:30 vastu võttis (II kd, tl 76). X vastusest 03.10.2018 nähtub, et X saadetud kaup on saajale X üle antud (I kd, tl 196). Kohus leiab, et on tõendatud, et M. Lehter on ühiselt ja kooskõlastatult X ja X tellinud, ostnud ja korraldanud GBL-i veo Eesti Vabariiki, samuti on võtnud GBL-i Eestis vastu. Kohus nõustub prokuröriga seisukohaga, et kuna X kulleril puudus teadmine ebaseaduslikest kokkulepetest ja tahtlus käidelda GBL-i narkootilise joobe eesmärgil, siis pani X kuller koosseisupärase teo toime vahendina, keda X, Margus Lehter ja X kasutasid ära kuriteo toimepanemisel valitsedes tegu ülekaaluka teadmisega (

§ 21lg 1).

4.

1. Margus Lehter toimetas 27.09.2018 ja 01.10.2018 GBL-i kokkuleppel X X asuvasse kõrvalhoonetesse (kuurid/garaaž). Kohtuistungil üle kuulatud X ütluste järgi oli GBL toimetamine nimetatud aadressile oli „meie kahe idee“, pidades sellega silmas ennast ja M. Lehtrit. X sõnade kohaselt „esimese portsu“ M. Lehter, kes kasutas 10 kasti GBL (100 liitrit) toomiseks X. Kõigi pudelite peal olid sildid GBL. X asuvad kuurid ja garaaž oli X sõnul tema tööandja ruumid, kus ta ise
2. aastal maalrina töötas. X ütlustega haakuvad tunnistajana X ütlused, mille järgi oli X asuvate hoonete võtmed X käes, kus viimane hoidis vedelikuga täidetud kanistreid. X ütluste kohaselt on M. Lehter teisel korral palunud X autojuhile helistada, et X autojuhi poolt Eestisse toodud GBL vastu võtta. 04.10.2018 jälitustoimingu protokollist nähtub samuti, et 01.10.2018 lepib M. Lehter X kokku GBL edasitoimetamise. Ka X tunnistab GBL, s.o 5 kasti kättesaamist, mille peal olid „GBL kirjad.“ Asjaolu, et X sai M. Lehtrilt korraldusi saab kinnitust ka X kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni vaatluse kohta koostatud vaatlusprotokollist, milles on tuvastatud M. Lehtri mobiiltelefoni number, kontaktiks on märgitud „Maku.“ (I kd, tl 115-120). Varjatud jälgimise tulemusena selgub, et 01.10.2018 toimetab X kullerilt saadud GBL-i edasi X hoovi. Järgmisel päeval (02.10.2018) fikseeritakse jälitustoimingu protokolli järgi eelnimetatud kinnistul M. Lehtri ja X tegutsemine. X veab kanistreid kuuri, M. Lehter toimetas kuuride juures. Kõnealusel kinnistul tegutsemist on selgitanud oma ütlustega X, kelle ütluste kohaselt on ta alates 28.09.2018, kui M. Lehter tõi esimest korda GBL kuni 02.10.2018 kokkuleppel Margus Lehtriga valanud ligikaudu 100 liitrit GBL-i üheliitristest pudelitest ümber 5-liitristesse 13 1-19-4987 kanistritesse. Ümbervalamiseks vajalikud kanistrid viis X ütluste järgi M. Lehter. Ümbervalamine oli X ütluste kohaselt tingitud vajadusest ainet vedada. Kanistritelt võetud proovid andsid DNA ekspertiisi tulemuseks X kuuluva DNA kokkulangeva profiili, seejuures ekspert ei välistanud M. Lehtrile kuuluva bioloogilise materjali kuulumise, mis kinnitab X ütluseid pudelitest kanistritesse GBL ümbervalamise ja M. Lehtri poolt kanistrite toomise kohta (I kd, tl 186). Kokku oli kahel korral toodud 150 liitrit GBL, mille X suutis osaliselt ümber valada. 4.
3. 02.10.2018 peeti M. Lehter ja X X kahtlustatavatena kinni hetkel, kui X tuleb täidetud kilekotiga M. Lehtri auto X (registreerimismärgiga XXX) juurde. X kinnipidamisel leiti kilekotist kolm 1-liitrist avamata plastikpudelit, mille sees oli GBL (X kinnipidamisprotokoll, I kd, tl 110-112). X teostatud läbiotsimise tulemusena koostatud 02.10.2018 läbiotsimisprotokollist järgi oli nimetatud kinnistul asuvates kõrvalhoonetes leitud: esimesest kuurist 20 vedelikuga täidetud kanistrit (5-liitrised), 3 vedelikuga täidetud pudelit (1-liitrised); teisest kuurist vedelikuga täidetud 20 pudelit (1-liitrised); neljandast kuurist 2 avatud ja poolenisti vedelikuga täidetud pudelit (1-liitrised), 103 tühja pudelit ja korgid; garaažist 8 vedelikuga täidetud pudelit (1 liitrised). Läbiotsimisel ära võetud pudelite vaatluse kohta koostatud 24.10.2018 ja 25.10.2018 asitõendi vaatlusprotokollide järgi oli 1-liitriste pudelite peal sildid, millele oli kirjutatud: „X. (I kd, tl 144-154, 156-160, 161-172). Asjas läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi tulemusena on selgunud, et kõik 5-liitrised kanistrid ja 1-liitrised GBL kirjetega pudelid sisaldasid GBL-i (ekspertiisiakt nr X, I kd, tl 89). Vaatluse tulemusena selgus, et leitud GBL kogukaal oli kokku 34 201 grammi. Asjaolu, et käidelnud GBL-i nähtub ka M. Lehtri elukoha X ja tema kasutuses olnud sõiduauto 02.10.2018 läbiotsimisest, mille kohta koostatud läbiotsimiseprotokollidest nähtub, et M. Lehter annab vabatahtlikult „ühe doosiga“ vedelikuga klaaspudeli ning autost leiti 25 tühja 5-liitrist kanistrit, valge plastikpudeli ja süstla (I kd, tl 121-137). X ütluste kohaselt pidi M. Lehter tooma tühje kanistreid juurde, mis leitigi viimase sõiduautost. Vastuseks küsimusele, miks te arvate, et Margus Lehtri autost leitud kanistrid olid mõeldud GBL ümbervalamiseks vastaks X, et „sest ma valasin sinna GBL-i sisse, kui ta tõi need mulle.“ M. Lehtri elukohast leitud vedelik oli ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 178) ekspertarvamuse kohaselt 1,7g gammahüdroksüvõihape (GHB). Seega on asjas leidnud tõendamist, et X ja Margus Lehter hoidsid ja valdasid ühiselt GBL-i X kõrvalhoones alates selle kullerilt vastuvõtmisest 27.09.2018 ja 01.10.2018 kuni 02.10.2018, mil aine politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. 4.
4. Süüdistuse kohaselt on M. Lehter andnud X korraldusel X edasi 5 liitrit GBL-i. X ütluste kohaselt võttis ta pärast seda, kui oli S. Hallistelt saanud GBL-i kätte, ühendust X, et saada uut kogust GBL-i. X palus selleks Margus Lehtriga ühendust võtta. X teadis teda juba varasemast, kui M. Lehter oli rentinud kokkuleppel X ja X sõiduautod, et tuua 23.08.2018 Leedust Eestisse GBL-i, mis ebaõnnestus, sest kaupa neile ei antud. Seega oli X M. Lehter juba varasemast teada, kelle abiga on võimalik Eestis GBL käidelda. X kutsus M. Lehtri Tallinna bussijaama vastu, et sõita edasi X juurde X. Seejärel sõitsid X ja M. Lehter X asuvate kuuride juurde, kus M. Lehter lubas X võtta 5 pudelit, kokku 5 liitrit GBL-i. Seejärel sõitis X taksoga tagasi X juurde, et tarvitada koos GBL-i. Kokkuleppel X võttis X 27.09.2018 enda valdusesse 5 pudelit GBL-i pudelit, millest 4 pudelit toimetas liinibussiga Tallinnast Kanepisse, kus X ja X 29.09.2018 kahtlustatavatena kinni peeti (X ja X ütlused, kahtlustatavatena kinnipidamise protokollid). Kinnipidamisel leiti X valdusest 1 pudel ja X valdusest 4 pudelit GBL-i (X kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; X kasutuses olnud sõiduauto X läbiotsimisprotokoll III kd, tl 85). Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et M. Lehter andis Eestisse toimetatud GBL-ist X üle 5 pudelit GBL-i, mis on kohtueelses menetluses ära võetud (III kd, tl 104-109). 14 1-19-4987 X on enda süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud. Pärnu Maakohtu 20.02.2020 otsusega on põhiasjast 18.11.2019 eraldatud kriminaalasjas nr 1-19-9153 X mõistetud süüdi

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

4.5. Kohus leiab, et lähtudes teovalitsemise teooriast tuleb Margus Lehtri tegevust käsitleda kuriteokoosseisu realiseerimisel osana isikute grupis toimepandud psühhotroopse aine (GBL) käitlemisel. M. Lehtril oli täita oluline roll GBL käitlemisel – ta oli isikuks, kes võttis aine vastu või saatis enda asemel X ainet vastu võtma, ta oli ka isikuks, kes sõlmis kokkuleppe X iga, et hoida kaupa X. Seega oli sündmuste kulgemine M. Lehtri kontrolli all alates hetkest, kui see oli Eestisse transporditud, korraldades aine edasise liikumise ja ümbervillimise. Kohus leiab, et M. Lehtri teopanus süüteo toimepanemisse oli oluline, andes oma tegevusega kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Harju Maakohtu 22.05.2017 otsusega

§ 184

lg 1 järgi karistatud vangistusega 1 aasta, mis jäeti

§ 74alusel täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta.

Psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isiku poolt, kes on varem

§ 184sätestatud kuriteo, on S.

Halliste käitumises

§ 184lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeritavad kuriteotunnused.

4.

1. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Margus Lehter on kuriteo toime pannud kavatsetusega. M. Lehter on Eestis GBL vastu võtnud ja toimetanud edasi X asuvatesse kõrvalhoonetesse, tema tegevus on olnud sihikindel, millega on andnud olulise teopanuse kuriteo toimepanemiseks; ta on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Vastavalt kokkuleppele X pidi M. Lehter vastutama selle eest, et aine oleks toimetatud edasi kohta, mis võimaldaks selle edasist käitlemist, millega on M. Lehter soovinud näha enda teopanust osana ühtsest tegutsemisest. Xi ütlustest nähtub selgelt, et GBL edasitoimetamise hõlbustamiseks villiti GBL suurematesse kanistritesse. Kokkuleppe kohaselt pidi M. Lehter andma Xile 500 eurot aine hoidmise eest, kuid M. Lehter lubas Xil ka GBL tarvitada. Seega oli isikute grupi tegevuse taotletavaks eesmärgiks GBL käitlemine narkojoobe tekitamiseks, selle tellimise, ostmise, Eesti Vabariiki sisseveo, vastuvõtmise, hoidmise ja valdamine teel. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise ühise tahtlusena. M. Lehter oli ka teadlik asjaolust, et tegemist oli GBL-ga, mis nähtub selgelt asitõendite vaatlusprotokollist (I kd, tl 164jj), kuna pudelid olid vastava märgistusega. X ütluste kohaselt oli tema elukohast leitud GBL pärit X asuvast kogusest, mida plaanis tarvitamiseks kasutada. Samuti nähtub X ja X ütlustest, et GBL tarvitati narkojoobe tekitamiseks. III
2. Margus Lehtrile on esitatud süüdistus

§ 118

lg 1 p 1 selles, et ta on 22.07.2018 ajavahemikul kell 16:15 kuni 16.33 X asuvas korteris löönud tahtlikult viiel korral noaga kannatanut X, põhjustades neli torke-lõikehaava vasakul ülajäsemel, ühe rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool ülaseljal koos vasaku abaluu vigastuse ja õhkrinnaga, millistest viimasega tekitas X eluohtliku tervisekahjustuse. 5.

1. Süüdistatav M. Lehter keeldus 06.02.2020 kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel süüdistatava kohtueelses menetluses 23.07.2018 kahtlustatavana antud ütlused. M. Lehtri ütluste kohaselt „X on minu tuttav“ /…/ „Mul on kahju, et eile niimoodi juhtus, kuid see toimus enesekaitse huvides.“ (V kd, tl 208-209). Rohkem ei ole M. Lehter ütluseid andnud, kuid on viimases sõnas öelnud, et „tunnistan süüdi ennast ja kahetsen väga.“ Kuriteo tulemusena raske tervisekahjustuse saanud X ei soovinud kohtumenetluse pooled kohtuistungil ristküsitleda, samuti ei ole kohtuistungitel avaldatud X varem antud ütluseid, mistõttu ei ole teada kannatanu versioon toimunust. Asjaolu, et X on 22.07.2018 tekitatud tervisekahjustus nähtub 22.07.2018 isiku läbivaatuse protokollist, haigusloost ja kiirabikaardilt, et kehal on 2 cm laiused haavad: kannatanu seljal 15 1-19-4987 vasakul poolt abaluu piirkonnas on üks 2 cm laiune haav, vasaku õla peal kaks haava, vasakul küünarvarrel ja käsivarrel üks haav. Kannatanu X vasak käsi oli 22.07.2018 õlast randmeni verega koos, selja haavast tuli verd (V kd, tl 29-43; tl 47-48; tl 50-55). Ekspertiisiakti nr X kohaselt on X 22.07.2018 tekitatud vasakul pool ülaseljal rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav koos vasaku abaluu vigastuse ja õhkrinnaga ning neli torke-lõikehaava vasakul ülajäsemel. Ekspert leidis, et ei saa välistada, et vigastused on tekitatud noaga, mille tera laius on 25 mm (V kd, tl 135-136). Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korras § 7 lg 2 p loetakse tervisekahjustus eluohtlikuks, kui haav ulatub rindkere- või kõhuõõnde. Vasakul pool ülaseljal paiknev torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus, sest haav ulatub rinnaõõnde, seega on leidnud tõendamist asjaolu, et Xle on 22.07.2018 tekitatud tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. 5.
2. Kohtule esitatud 02.08.2018 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 22.07.2018 kl 16:32 helistatud Häirekeskusele, millega antakse teada, et X tn on toimunud noaga löömine (V kd, tl 158-163). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on 22.07.2018 vaadeldud X asuvat trepikoda, mille järgi on trepikoja välisuksest kuni korteri nr X (edaspidi: korter) ukseni trepiastmetel näha ümmarguste verepritsmete kogumeid ja pritsmete jada. Korteri nr X esikus on vaatluse tulemusena leitud, et parempoolselt seinal on ümmarguste ja ovaalsete verepritsmete kogumid; seinale moodustunud pritsmetest moodustub 3 kogumit, kus pritsmete kontsentratsioon on pinnaühikule suurem ja enamus pritsmeid ühesuunalised. Pritsmeid on põrandapinnast 90 cm kõrgusel, pritsmekogumi ülemise serva kõrgus ulatub põrandapinnast 140 cm kõrguseni. Testproov andis TetraBase indikaatorlahusega testides vere olemasolu kinnitava positiivse reaktsiooni. Asjas on leidnud tõendamist kannatanu noaga löömine X esikus (V kd, tl 57-95). Politseiametniku X ütluste kohaselt istus vigastatud mees X X. Noaga oli löödud X, kelle suhtes 22.07.2018 läbi viidud läbivaatusprotokolli kohaselt oli ta X registrimärgiga xxx juhiistmel, mille iste oli verega määrdunud. Vaatlusest nähtub, et X kasutuses olnud sõiduauto juures oli verega määrdunud katkine pluus, pabersalvrätikud ja Nike jalatsid (V kd, tl 95-97, tl 100-108). Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et X on istunud pärast korteris saadud vigastusi sõidukisse X. 5.
3. Korter oli Margus Lehtri ja tema elukaaslase X elukohaks. Sündmuse ajal viibis korteris X, mis nähtub tunnistajana üle kuulatud politseiametniku X ütlustest, mille kohaselt viibis korteris naisterahvas, kelle nimi oli X, kes selgitas sündmuskohale saabunud politseiametnikule, et kannatanut löödi noaga. Tunnistaja X ütluste kohaselt oli X endast väljas ja hirmul, et Margus võib veel korterisse tagasi tulla. Tunnistaja ütlustega riimub sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille põhjal selgub, et X on 22.07.2018 ajavahemikul 16:15-16:30 ajal viibinud X piirkonnas. Kõneeristustest nähtu, et enne sündmuseid on M. Lehtri elukaaslane X 22.07.2018 kl 15:22-15:45 suhelnud X, kes jõudis kl 15:45 mobiiltelefoni tugijaama X levialasse, millest selgub, et X jõudis korterisse. Margus Lehtri jõudmine korterisse pärast X nähtub Tallinna linna juhtimiskeskuse turvakaamerate salvestistelt, mille järgi oli M. Lehter 22.07.2018 kl 16:12 sõiduautoga X X ristmikul, kus tegi parempöörde X tänavale (fotod nr 1, 2) ja kl 16:15 ületas M. Lehter X ristmiku (VI kd, tl 39). Sideettevõtjal saadud andmete protokolli kohaselt selgub M. Lehtri telefoni järgi süüdistatava liikumine kl 16:29 X ja kl 16:31 X levialasse (V kd, tl 172jj). Enne korterisse minekut sai M. Lehter võtme X käest, kelle ütluste kohaselt viskas ta M. Lehtrile varuvõtme vahetult enne sündmust. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et korteris viibisid süüdistuses nimetatud ajal X, X ja Margus Lehter. 5.
4. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist Margus Lehtri poolt kannatanu Xi noaga löömine, mis on toonud kaasa ohu kannatanu elule. Tunnistajad X, X, X, X ja X ütlustest, mille kohaselt lahkus 22.07.2018 sõiduautoga X, mille registreerimismärk on 185 BJJ mees, kes oli väljunud X majast. Tallinna linna juhtimiskeskuse turvakaamerate salvestusest nähtub, et 16:58 pöörab M. Lehter X (185 BJJ) X ja kl 17:01 teeb M. Lehter X vasakpöörde X. Seejärel nähtub 16 1-19-4987 politseipatrulli auto pardakaamera salvestuselt, et X ees peetakse X kinni. Pardakaamera salvestuselt on näha, et 17:04 tuleb M. Lehter X juhipoolsest uksest välja ja viskab midagi maha. Patrullpolitseinikud märkavad asfaldil mingit eset, mis 22.07.2018 sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt osutus liigendnoaks (V kd, tl 109-115, VI kd, tl 142). Ekspertiisiakti nr X kohaselt on liigendnoa käepidemelt saadud DNA täisprofiil, mis on kokkulangev M. Lehtri DNA. Ekspertarvamuse kohaselt ei saa välistada X bioloogilise materjali sisaldumist liigendnoalt võetud proovis. Ekspertarvamuse kohaselt saadi M. Lehtri vasaku jala tallaosalt leitud verest DNA täisprofiil, mis on kokkulangev Xi DNA-profiiliga (V kd, tl 143-149). Seejuures on ekspert leidnud, et Xt on tõenäoliselt löödud Margus Lehtri käest leitud liigendnoaga, seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et süüdistatav M. Lehter sündmuskohalt lahkunud pärast seda, kui ta oli löönud Xt noaga, mis kajastub selles, et süüdistatav oli kannatanu verega määrdunud, samuti oli süüdistatava juurest leitud kuriteo toimepanemise vahend. Süüdistatava M. Lehtri käitumisega kausaalseoses olevad muutused kannatanu seisundis kujutavad kohtu hinnangul endast süüdistatava poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Kohtu järeldust, et M. Lehtsaar on löönud noaga Xt toetavad X ütlused. Tunnistaja X ütlustest selle kohta, et X oli talle öelnud, et „korteris esialgu oli sõneluseks läinud nende kahe meesterahva vahel ja pärast seda oli toimunud rüselus ja siis pärast seda toimus noaga ründamine.“ X rääkis tunnistajale Xle sündmuse asjaoludest vahetult pärast kuriteo toimepanemist olles rääkimise ajal veel tajutu mõju all, sest tunnistaja ütluste kohaselt oli X väga emotsionaalne ja hirmunud. Kohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et X oleks tõde rääkimise ajal moonutanud, mistõttu on ütlused KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel tõendina lubatavad. 5.5.

§ 118

lg 1 p 1 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

On oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Teo kvalifitseerimiseks

§ 118

lg 1 järgi kõigepealt tuvastama, et tema tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi (RKKKo 1-175883, p 9, 10). Seega tuleb hinnata, kas M. Lehtri tahtlus hõlmas tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje saabumiseni. Kohus leiab, et süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus, pannes kuriteo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Prokuröri poolt esitatud tõenditest nähtub, et Margus Lehtri poolne rünnak ei olnud juhuslik, vaid ajendatud armukadedusest, mis viis sündmuste ahelani, mis eskaleerus Xi noaga löömises. Sündmused algasid 22.07.2018 kui M. Lehtri ja tema elukaaslase Xi vahel oli sõnumivahetus, millest nähtub, et M. Lehter kahtlustab elukaaslast petmises. Sõnumitest nähtub soov n-ö asjad selgeks rääkida, et X tunnistaks petmise üles. Kui M. Lehter oli kl 14:39 teada andnud, et ta läheb Valka, jätkas X telefoni teel suhtlemist Xga, kes saabus korterisse kl 15:

1. Süüdistatav tuli kindla sihiga tabada korterist elukaaslane petmise pealt, mis osutab süüdistatava plaanile karistada nii elukaaslast kui ka võimalikku meest. Põhjus, miks M. Lehter reageeris vägivalla kasutamisega olukorrale selgub tunnistaja X ütlustest, kelle ütluste kohaselt tundus, et korteris viibinud naine ja kannatanu olid paljad, millele koju saabunud süüdistatav reageeris vägivallaga. Sündmused leidsid aset lühikese aja jooksul, s.o 15 minuti jooksul, mille käigus laskusid Xi ütluste kohaselt süüdistatav ja kannatanu sõnavahetuse, millele järgnes noaga rünnak. Kohtu hinnangul oli süüdistatav valmistunud selleks, et ta ründab korteris meest, kelleks osutus X. Noa korterisse kaasavõtmine osutab süüdistatava eesmärgile kasutada seda ka kehavigastuste tekitamiseks. Tunnistajate X ja X ütlustest nähtub samuti, et M. Lehtri ja Xi tülide põhjuseks on olnud probleemid armusuhetes. Kohtu hinnangul pidas M. Lehter võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus), et löögi tagajärjel saabub eelnimetatud tervisekahjustus (vt – p 5.1.). Tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada 17 1-19-4987 kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (RKKKo 1-17105/35, p 15). Välise teopildi järgi on M. Lehter löönud viiel korral noaga kannatanu vasaku õla ja selja pihta, mis on väga intensiivne tegevus kannata õigushüve kahjustamisel. Rünnakuks kasutas süüdistatav nuga, mille tera on asitõendi vaatlusprokolli kohaselt 70mm pikk ja 25mm lai (V kd, tl 117-131). Keskmise elukogemuse põhjal on alust järeldusteks, et süüdistatav tundis ära oma teos sisalduva ohtlikkuse, pidades seejuures võimalikuks, et tema ründe tulemuseks on koosseisupärase tagajärjega raske tervisekahjustus. Seega sai süüdistatav aru, et kui ta lööb nii mitmel korral noaga ja seejuures kannatanu selga, siis ta võib põhjustada eluohtliku tervisekahjustuse, kiites sellega heaks tagajärje saabumise.
2. Kohtueelses menetluses on M. Lehter andnud ütluseid

§ 118

järgi kvalifitseeritavas episoodis selle kohta, et „see toimus enesekaitse huvides.“ Kohtumenetluses ei ole süüdistatav avaldanud, milles seisnes hädakaitse. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades asjaoludega, et M. Lehtril ei ole tuvastatud kahjustusi (V kd, tl 185-195) ja kannatanut on rünnatud noaga selga, siis ei ole leidnud kinnitust hüpotees M. Lehtri võimaliku hädakaitseseisundi kohta. Kohus leiab, et süüdistatava Margus Lehtri teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et M. Lehtri teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi M. Lehtri õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. M. Lehter on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Margus Lehter on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 184lg 2 p 1 ja 2 ning § 118 lg 1 p 1, seega tuleb M.

Lahter süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistused 7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 7.1.

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Silver Halliste süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on teo toime pannud ühekordse episoodina. Tuleb aga võtta arvesse, et süüdistatava S. Halliste poolt käideldud GBL-i kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 62 500 inimesele, mis mitmekordselt ületab suurt kogust. Tegemist on psühhotroopse ainega, mis tekitab narkosõltuvust, millest piisanuks tuhandete inimeste tervise mürgitamiseks, seega on

§ 184kaitstav õigushüve oluliselt kahjustatud.

Kohus nõustub prokuröriga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuritegu on toime pandud isikute grupis, mis on tegutsenud pikema aja jooksul Eestisse GBL toimetamisega, mille tulemusena on toodud Eestisse ainet koguses 410 liitrit, mis võib tekitada narkojoobe vähemalt 512 500 inimesele. S. Halliste roll kuriteo toimepanemisel piirdus 50 liitri GBL edasitoimetamisega Leedust Lätti, kust see omakorda Eestisse sisse veeti. Seega ei olnud S. Hallistele määravat rolli grupi kuritegeliku plaani teostamisel, sest olulisem teopanus oli X kuritegeliku tegevuse koordineerimisel ning Xl kauba Eestisse toimetamisel ja hoidmisel. Süü hindamisel tuleb arvestada, et süüdistatav pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse raskeim vorm. Siiski piirdus S. Halliste eesmärk grupis toime pandud teos GBL edasitoimetamisega, 18 1-19-4987 selle tarvitamise võimaldamine oli teiste kaastäideviijate soovitud tulemuseks, mistõttu on S. Halliste süü ka väiksem. Kohus leiab, et S. Halliste süüd tuleb hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, ehk karistusmäära esimeses kolmandikus, s.o 5 aastat vangistust. S. Hallistet on varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 04.09.2017 otsusega

§ 184lg 1 järgi.

Kohus leiab 5 aasta pikkune vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega tunnistada Silver Halliste süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.09.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 6 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.11.2018-08.11.2018, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat, 5 kuud ja 25 päeva vangistust. 7.2. Margus Lehtri süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse, et Margus Lehtri poolt käideldud GBL-i kogusest, s.o 150 liitrit piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 187 500 inimesele. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et M. Lehter on kahel korral võtnud GBL Eestisse saabumisel vastu, toimetades selle edasi Xi juurde. Margus Lehtri teopanus oli oluline, mis võimaldas hakata Eestisse saabunud kaupa ümber villima, et seda edasi toimetada, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et rünnak

§ 184kaitstavale õigushüvele on olnud intensiivne.

Tema puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süü hindamisel tuleb arvestada, et süüdistatav pani teo toime kavatsetusega. Tuleb võtta arvesse, et M. Lehter on tuvastatud asjaolude järgi tegutsenud X juhendamisel ja korraldamisel, kellele on omistatud GBL suures koguses käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärk (

§ 184lg 21).

Seega oli M. Lehtri huvi kuriteo toimepanemiseks oluliselt väiksem võrreldes Xga. Kohus leiab, et Margus Lehtri süüd

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi tuleb hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, ehk karistusmäära esimeses kolmandikus, s.o 6 aastat vangistust. Margus Lehter on pannud toime ka

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Keskmiseks määraks on 8 aastat vangistust. Süü hindamisel tuleb arvestada sellega, et M. Lehter on löönud kannatanut viiel korral noaga, millest ühe löögiga põhjustas eluohtliku tagajärje. Sündmuskoha ja isiku läbivaatusprotokollidest nähtub, et kannatanu kaotas noalöökide tulemusena palju verd, mis põhjustas ka arvestatavaid füüsilisi kannatusi. Rünnak kannatanu tervisele on olnud märkimisväärne, sest sellega põhjustati reaalne oht elule, kui kannatanu ei ole saanud õigeaegset arstiabi. Siiski ei ole kannatanu X soovinud prokuröri selgituste kohaselt kuriteo toimepanemise asjaolusid avaldada, ta ei ole ka kahju hüvitamist nõudnud. Raske tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult (kavatsetusega), võttes seejuures arvesse kuriteo toimepanemise motiive. Kuritegu on toime pandud armukadedusest, mis oli põhjuseks, miks M. Lehter Xt noaga ründas. Emotsionaalne reageering, mis leidis aset 22.07.2018 aset leidnud olukorras ei ole küll süüdistatava tegu õigustav, kuid aitab mõista süüdistatava käitumist. Süüdistatav ei suutnud hetkeemotsiooni ajel enda käitumist talitseda, mis viis ka vägivalla kasutamiseni. Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna ei saa võtta arvesse puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57

lg 1 p 3), sest süüdistatav on viimases sõnas avaldanud kahetsust, kuid ei ole täpsustanud asjaolusid, milles seisneb kahetsus, samuti ei ole ta kuriteo toimepanemise asjaolusid selgitanud. Kohus leiab, et Margus Lehtri süüd

§ 118

lg 1 p 1 järgi tuleb hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, s.o 5 aastat vangistust. Margus Lehtri karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisel tuleb mõista asperatsioonipõhimõttega, sest toime pandud 19 1-19-4987 eriliigilised kuriteod on kaalult olulised, arvestades õigushüve kahjustamise ulatust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu peab karistus olema mõjuv, et M. Lehter ei paneks toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et 7 aasta pikkune vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.09.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 8 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2018–24.07.2018, 02.10.2018-02.04.2019, s.o 6 kuud ja 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat, 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 8. Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad 2 CD-plaati ja 11 DVD-plaati, millised on 03.01.2019, 02.08.2018, 19.09.2018, 09.10.2018 ja 31.10.2018 teostatud asitõendi vaatlusprotokollide, 15.11.2018 ja 04.10.2018 koostatud jälitustoimingu protokollide ning 27.02.2019 ja 19.03.2019 politsei õiendite lisad. Kohus leiab, et nimetatud CD ja DVD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Andmekandjatest tehtud koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on hoiul narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiaktid nr X objektiks olevad ained ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisist tagastatud 3 viieliitrise mahutavusega vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-

1. ga)täidetud kanistrit (pakendid R01, R02, R03), ekspertiisist tagastatud prügikott, milles on 3 üheliitrise mahutavusega vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-
2. ga)täidetud pudelit (pakend R06), ekspertiisist tagastatud 17 viieliitrise mahutavusega vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-
3. ga)täidetud kanistrit (pakend R07), ekspertiisist tagastatud 2 üheliitrise mahutavusega osaliselt vedelikuga (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-
4. ga)täidetud pudelit (pakendid R09, R10), ekspertiisist tagastatud 4 punase korgiga vedelikuga täidetud (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-
5. ga)plastikust pudelit (pakend KU3). Kuivõrd tegemist on sellesama ainega, mille käitlemises kohus Margus Lehtri ja Silver Halliste praeguse kohtuotsusega süüdi mõistis, siis on tegemist kuriteo vahetuks objektiks olnud ainega.

§ 83

lg 2 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

§ 191näeb ette kohustuse konfiskeerida karistusseadustiku 12.

peatüki 1. jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille Margus Lehter ja Silver Halliste toime panid, on sätestatud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos. Seega on praegusel juhul kohtul kohustus antud kuriteo vahetuks objektiks olnud aine ja esemed konfiskeerida

§ 191alusel.

Nimetatud sättele tuginedes määras kohus, et eelpool nimetatud aine ja nende pakendid kuuluvad

§ 83lg 2 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisist tagastatud „Nemiroff“ kirjadega klaaspudel, mille sees oli vedelik (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GHB-

1. ga)(pakend KU1), ekspertiisist tagastatud valget värvi pudel, milles oli vedelik (ekspertiisiakti kohaselt on tegemist GBL-
2. ga)(pakend VI01), X kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kilekott, milles 3 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend VIKP01), 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 20 1-19-4987 paberetikett (pakend R05), 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 20 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend R08), 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 103 tühja üheliitrist pudelit ja nende korgid (Pakend R11), 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud punast värvi lehter (pakend R12), 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud kilekott, milles 5 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend R13), 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvates hoonetes teostatud läbiotsimisel leitud 3 vedelikuga täidetud üheliitrist pudelit (pakend R14), 02.10.2018 sõiduki X (registreerimismärk X) läbiotsimisel leitud valget värvi plastikpudel (pakend A04), ekspertiisist tagastatud valget värvi plastikust purk, milles oli ekspertiisiakti kohaselt GBL (pakend 1BMW), mõõtetops (pakend 2BMW), ekspertiisist tagastatud punase korgiga plastikpudel, milles oli ekspertiisiakti kohaselt GBL (pakend 3BMW), ekspertiisist tagastatud minigrip kilekott, milles oli kanep (pakend KP2), ekspertiisist tagastatud pruun tops, milles oli ekspertiisiakti kohaselt GBL ning süstal (pakend KU2), ekspertiisist tagastatud „Neptunas“ etiketiga vee pudel (pakend KU3). Kohus leiab, et nimetatud esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad X puuteproov vasaku tagaukse avamislingilt (pakend nr 2), puuteproov parema tagaukse avamislingilt (pakend nr 4), puuteproov juhikoha turvavöö kinnituse nupult (pakend nr 7) ning puuteproov koti markeering 11 sangadelt (pakend nr 11.1). Kuivõrd tegemist on väärtusetute esemetega, kuuluvad need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. X kahtlustatavana kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefon X (pakend VIKP02), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Xle, kui asja omanikule. 02.1.2018. a sõiduauto X reg.nr-ga X läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud Margus Lehterile kuuluv mobiiltelefon X (pakend A01), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Margus Lehterile, kui asja omanikule. Margus Lehteri läbivaatuse käigus äravõetud halli värvi T-särk kirjaga Barcelona BCN (pakend nr 1), tumesinist värvi lühikesed püksid (pakend nr 2), Adidas plätud (pakend nr 3) ning 25.07.2018 sõiduki X (registreerimismärk X) läbiotsimisel leitud ja äravõetud lillat värvi kott (pakend nr 11), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele Margus Lehterile, kui asjade omanikule. Xi läbivaatuse käigus äravõetud halli värvi lühikesed püksid (pakend nr 1), khaki värvi T-särk (pakend nr 2), musta värvi spordijalatsid Nike (pakend nr 3), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele X, kui asjade omanikule. 22.07.2018. a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud liigendnuga (pakend nr 1), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse resolutiivosas on kohus ekslikult märkinud konfiskeerimise aluseks olevaks §-ks 82 lg

1. Tegemist on kirjaveaga. Seega kohus määrab lugeda õigeks §-ks 83 lg
2. 25.07.2018 sõiduki X (registreerimismärk X) läbiotsimisel leitud ja äravõetud 1,5l plastikpudel Värska (pakend nr 8) ja 1l plastikpudel Värska (pakend nr 10), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. 21 1-19-4987 Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud. KrMS § 178 lg-st 1 nähtuvalt hüvitatakse tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek KrMS § 178 lõike 4 järgi; 2) päevaraha ning 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Tunnistaja X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 35 €, tunnistaja X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks kokku summas 31 €, tunnistaja X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 19,86 €, X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 24,63 €, tunnistaja X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 14 € ja tunnistaja X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 29,39 €, milliste kulude väljamaksmise kohus ka rahuldas. Tunnistaja X on esitanud taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 52,59 €, kuid kohus rahuldas taotluse summas 35 €. Kõik tunnistajad v.a X on seotud kannatanu X raske tervisekahjustuse tekitamise episoodiga. Seega kuuluvad kõikide tunnistajate, v.a X, kriminaalmenetlusega tekkinud kulud väljamõistmisele Margus Lehtrilt ja Xile tekkinud kulud võrdes osas Margus Lehtrilt ja Silver Hallistelt. Seega Margus Lehtrilt kuulub tunnistajatele seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kuludest väljamõistmisele 173,38 € ja Silver Hallistelt 15,50 €. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kohtu hinnangul on kõik kriminaalasjas teostatud ekspertiisid põhjendatud ja vajalikud. Kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 2100 €. Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-19-7792 on X ja otsusega nr 1-19-9153 Xlt nimetatud ekspertiisi kulust välja mõistetud mõlemalt 1/
4. Seega kuulub ka Margus Lehtrilt väljamõistmisele 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulust, s.o 700 €. Teostatud on ka narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 168 €. Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-19-9153 on Xlt nimetatud ekspertiisi kulust välja mõistetud 1/
5. Seega kuulub Margus Lehtrilt väljamõistmisele 1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulust, s.o 84 €. Margus Lehtri ja X DNA tuvastamiseks 02.10.2018 aadressil X, Tallinn hoovis asuvatest hoonetest leitud objektidelt, teostati DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 2565 €. Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-19-9153 on Xlt nimetatud ekspertiisi kulust välja mõistetud 1/
6. Seega kuulub Margus Lehtrilt väljamõistmisele 1/2 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X) kulust, s.o 1282,50 €. Margus Lehteri süü tuvastamiseks kannatanu X raske tervisekahjustuse tekitamises määrati DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 3534 € ja isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 84 €. Seega kuuluvad need kulud väljamõistmisele Margus Lehtrilt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Silver Hallistele määratud kaitsja on esitanud kriminaalasja menetlemisel riigi õigusabi tasutaotlusi summas kokku 3646,80 € eurot, mis on mõistlik ja vajalik kulu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1460 €. Eeltoodu põhjal tuleb Silver Hallistelt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 5122,30 € ja Margus Lehtrilt 7317,88 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 22 1-19-4987 /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Eha Kask Rahvakohtunik Anne Remmelgas Rahvakohtunik 23