1-21-2123/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-2123 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Eduard Butakov süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2021 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Eduard Butakov (isikukood 38011253719), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 22.04.2021 kohtuotsusega karistati Eduard Butakovi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 1 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti E. Butakovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 07.01.
4. Kohtuotsusega rahuldati muuhulgas kannatanute hagid ning TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti E. Butakovilt välja kuritegudega tekitatud kahju kannatanule O.K. le 30 eurot.
5. Viru Maakohtu 22.04.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Butakov, kes leiab, et maakohus on rikkunud KrMS-i ja teinud mitu viga ning palub rakendada KarS § 64 lg 1 seda osa, mis loeb kergema karistuse kaetuks ning karistuseks mõistetakse 1 aasta 4 kuud vangistust. E. Butakov ei ole rahul maakohtupoolse käsitlusega kannatanu O.K. le määratud tsiviilhagi hüvitamisega ning süüdistatav toob välja, et ta on teinud veel ühe osamakse, mida maakohus ei ole arvestanud. Samuti ei ole E. Butakov rahul sellega, kuidas maakohus rakendas KarS § 64 lg-t
6. Karistust ei oleks pidanud mõistma rangeima karistuse suurendamise teel. Nii kohus kui prokurör oleks pidanud rakendama viidatud sätet nii, et kergem karistus oleks kaetud raskeimaga. Lõplik 1 karistus oleks pidanud olema 1 aasta 4 kuud vangistust. Terves maailmas eksisteerib kohtupraktika ja teadmine, et on olemas kokkulepe uurimisega. See on siis, kui süüdistatav läheb uurimisega kokkuleppele ja selle eest lühendatakse talle karistusaega. E. Butakov läks sellisele kokkuleppele uurimisega ja sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe. Ta tunnistas oma süüd KarS § 121 järgi osaliselt. Selle asemel, et vähendada tema karistusaega, suurendati seda 2 kuu võrra. Lisaks apellatsioonkaebusele KarS § 121 järgi esitas süüdistatav kannatanu V.L. taotluse, milles ta palub E. Butakovi mitte karistada ja kinnitab, et tal ei ole pretensioone. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et E. Butakovi apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
8. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (RKKKm asjas nr 3-1-1-88-11, p 7) Lisaks tuleb siinkohal märkida, et KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohus saab apellandi vaidlustatud tsiviilhagi väljamõistmistele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t
11. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud tsiviilhagi väljamõistmise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Tsiviilhagide väljamõistmise osa peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 31-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)
14. E. Butakovi apellatsioon, milles süüdistatav vaidlustab talle mõistetud vangistuse tähtaega, on tervikuna perspektiivitu. Selles märgitu ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kohtuotsust üheski osas tühistada. Puudub selline seadus või ka tava, mis ütleb, et kokkuleppemenetluses tohib KarS § 64 lg-st 1 kasutada üksnes seda alternatiivi, millega loetakse kergem karistus kaetuks raskeimaga. Tegemist on karistuse mõistmisel lahendatava küsimusega, mille puhul tuleb kohtul lähtuda seadusest ning siseveendumusest. Puudub kohtupraktika, millega välistatakse kokkuleppemenetluses teatud sätete kohaldamine. Ka apellatsiooni selgitused selle kohta, miks tuleks kohaldada just kergema karistuse kaetuks lugemist raskeimaga, on alusetud. Samuti 2 kokkuleppemenetluses lahendatud asja tulemuseks ei ole see, et isikule mõistetakse kergem karistus, vaid kokkuleppemenetluse eripära seisneb selles, et tegemist on lihtmenetlusega, mille tulemus saabub tavaliselt olulisem varem kui üldmenetluses ning karistuse osas saavutavad prokurör ja süüdistatav konsensuse kohtueelselt. Seejärel kohus kontrollib, kas süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud ning karistus vastab KarS §-le 56, misjärel on võimalik kokkulepe kinnitada. Seega ei ole määrav karistuse mõistmisel mitte menetlusliik, vaid KarS §-s 56 toodud asjaolud. Seejuures ei ole süüdistatav välja toonud, milles tegelikkuses seisneb maakohtu poolt toimepandud KrMS rikkumine. Lisaks on E. Butakovile mõistetud vangistus kooskõlas kohtupraktikaga ja seda ei ole alust muuta. Ka tuleb märkida, et Viru Maakohtu 22.04.2021 otsuses sisalduv karistus vastab 19.04.2021 kokkuleppele, mille E. Butakov koos kaitsja Sergei Politševiga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Maakohtus istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta on selgitanud, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe ja ta on nõus tsiviilhagide välja mõistmisega ja kriminaalmenetluskulude hüvitamisega kokkuleppes toodud ulatuses. Veel leiab E. Butakov, et kannatanu V.L. l ei ole tema suhtes pretensioone. Taaskord ei ole süüdistav välja toonud, milles oleks maakohus rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid või KrMS §
15. Samuti ei ole käesolevalt vaidluse all, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seega on apellatsioon ilmselgelt põhjendamatu.
16. Veel vaidlustab E. Butakov maakohtu otsust O.K. le välja mõistetud tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning maakohtu otsusega, esimese kohtuastme poolset menetlusnormide rikkumist ei avastanud. Kokkuleppes on kajastatud KrMS § 245 lg 1 p-s 11 tulenevalt tsiviilhagid ning maakohus on põhjendatult välja mõistnud kokkuleppes märgitud tsiviilhagi teiste hulgas ka O.K. osas summas 30 eurot, arvestades, et tsiviilhagi varasem suurus oli 66 eurot, kuid E. Butakov on tasunud vabatahtlikult 36 eurot. Maakohtu istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema tahte kohaselt. (Ko To 3 kd, tl 122) Kuna apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi KrMS § 339 rikkumist ning kokkuleppes kirjeldatud toimepandu on kuritegu, see on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb, puudub süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt apellatsiooniõigus.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 326 lg-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus E. Butakovi apellatsiooni Viru Maakohtu
18. aprilli 2021 otsuse peale läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Aarne Sarjas