← Eesti

2-21-6424/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6424 Tsiviilasi H M hagi I M vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H M (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja I M (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
  2. juuli 2021 kohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada H M ja I M abielu, mis on registreeritud xx. xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  5. H M nimeks jääb pärast otsuse jõustumist H P.
  6. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  7. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik, hagiavaldus ja kostja vastus
  8. H M (hageja) esitas
  9. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse I M (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Maakohus võttis hagi
  10. mai 2021 määrusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
  11. augustil
  12. Poolte vahelised abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Poolte kooselu lõppes
  13. a mais. Kuna kostja viibib vahi all, ei ole tal võimalik perekonnaseisuametisse 1

(2)lahutama tulla. Pooltel on kaks alaealist last: I (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) ja xxxxxxx (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx). Lapsi kasvatab hageja. Abielu lahutades soovib hageja jääda kandma perekonnanime „M“.
  1. Kostja nõustub oma kirjalikus vastuses abielu lahutamisega ja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja elab poolte ühises elamises ja on asunud ühisvara müüma.
  2. juuli 2021 kohtuistungil hageja selgitas, et jääb nõude juurde. Hageja soovib võtta tagasi perekonnanime „P“. Kostja teatas samuti, et soovib abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti
  6. augustil
  7. Pooled elavad teineteisest eraldi alates
  8. a maikuust. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ja on nõustunud abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
  9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on soovinud võtta pärast abielu lahutamist tagasi enne abiellumist kantud perekonnanime „P“. Seega hakkab hageja kandma perekonnanime „P“.
  10. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitas istungil pooltele, et puudub alus (mõjuv põhjus) kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud kulujaotise üldreeglist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.