Obsah (6)

§ 184§ 65§ 74§ 75§ 68§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5702 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Laurita G

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning Vadim Romanovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi Vadim Romanovi suhtes kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, 2 kui ta ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud kohustust, s.o allub elektroonilisele järelevalvele 12 kuu kestel. Viru Maakohtu 29.12.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-165702 pöörati täitmisele Vadim Romanovile Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5702 mõistetud karistus 5 aastat 8 kuud 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Viru Maakohtu 24.11.2016 määruse nr 1-16-5702 alusel vahi all viibitud aeg alates 16.01.2017 kuni 24.01.2017, s.o 9 päeva. Vadim Romanovil kuulub ärakandmisele 5 aastat 8 kuud 7 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 05.03.

1. Vadim Romanov asus mõistetud karistust kandma 03.08.
2. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7 korda (nendest kehtivaid karistusi kolm ning arhiveeritud karistusi neli). Vanglas viibib isik kolmandat korda. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Viimased kaks kriminaalkaristust on mõistetud narkootikumide vahendamise eest. Käesoleval korral on saadud suuremat tulu ja tekitatud rohkem kahju. Varasemalt on isik toime pannud salakaubaveo. Soodusteguriks on eelkõige narkootikumide tarvitamine ja halb majanduslik olukord, aga ka grupi poolt mõjutatavus. Teod on etteplaneeritud. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning alates 09.03.2021 töötab ta AS xxxx xxxx. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik osales ka lühikest aega riigikeele A1-taseme õppes, kuid loobus töötamise tõttu, sest õpe toimus päevasel ajal, mil ta pidi tööl olema. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 9 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx koos elukaaslase K B. Tegemist oli 2-toalise munitsipaalkorteriga, mille eest maksis ema N R, kes oli ka eluruumi üürilevõtja. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib Vadim Romanov asuda elama samale aadressile, kus hetkel keegi ei ela. E-kinnistusraamatu 14.04.2021 andmetel on korteri omanik xxxx linn. Ennetähtaegse vabanemise korral hakkab Vadim Romanov elama antud aadressil koos abikaasa K G ja abikaasa alaealise pojaga. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Abikaasa K G on kinnitanud kirjalikult, et ta on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega antud aadressile. SA xxxx kui eluruumi haldaja on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega korteris aadressil xxxx. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx. Kinnipeetav ei valda riigikeelt. Enda sõnul teab eesti keeles algelist terminoloogiat, et kutsuda ametnikke või midagi küsida. Kinnipeetav näeb enesetäiendamises eeliseid ja tahaks õppida nii eesti keelt kui ka omandada kutseharidust, kuid on arvamusel, et pigem teeks tööd, et võlgasid vähendada. Kinnipeetav omandas 2005.a Viljandi Vanglas olles xxxx Kutsekeskkoolis müürsepp, puusepp ja betoneerija erialad. Vabanedes soovib isik läbida keevitaja kursused ning esimesel võimalusel asuda töö kõrvalt õppima ka riigikeelt, et hiljem võimalusel omandada Eesti kodakondsus. Varasemalt on isik ametlikult töötanud vaid 1 aasta, misjärel tegi juhutöid. Lisaks toob kinnipeetav välja, et pärast põhihariduse omandamist läks ta esmalt tööle ja sattus siis vangi, mistõttu ei läinud edasi ka keskharidust omandama. Vabaduses toetasid kinnipeetavat tema ema ja lähedased, sealhulgas elukaaslane. Isik on korduvalt pannud toime kuritegusid, mis seisnesid narkootikumide tarvitamises ja müümises, et oma majanduslikku olukorda parandada. 17.05.2021 seisuga on isikul K-raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid summas 11 896,36 eurot ning vabanemisfondis on 944,01 eurot. Varasemalt on isik kulutanud oma raha narkootiliste ainete peale. Vabanemisel töökoha andmeid ei ole 3 isik esitanud. Abikaasa Karina Gvasaliya kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt toetama. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx linnas ema N R ja abikaasa K G. Vestlusest K G selgus, et abielu on sõlmitud kinnipidamisasutuses 30.06.
3. Abikaasa suhtub Vadim Romanovi ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt. Abikaasaga toimuvad vangistuses ka pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetava kuriteod viitavad sellele, et tema suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse mõtteviisiga ja narkootikume tarvitavad isikud. Enda sõnul käesolevalt selliste isikutega ei suhtle ega soovi ka edaspidi suhelda. Kinnipeetava sõnul vanglas olles toetavad teda nii moraalselt kui ka materiaalselt ema ja abikaasa. Kinnipeetav esitas 05.10.2018 Eesti perekonnaseisu asutuses registreeritud sünnitõendi, mille alusel on A R emaks K B ning isaks Vadim Romanov. Rahvastikuregistri andmetel on laps surnud. Isiku sõnul on tal varasemast kooselust ka 13-aastane tütar (ema A F), kellega suhtleb ning keda soovib vabanedes materiaalselt toetada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest ning lisaks väärteokorras korduvalt NPALS alusel. Kinnipeetava sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole. Kinnipeetav alustas marihuaana suitsetamisega 14-ndast eluaastast, misjärel peale esmakordselt vangistusest vabanemist tarbis heroiini ja amfetamiini. Põhiliseks narkootikumiks enne vangistust oli amfetamiin, mida tarvitas harvemini kui iga nädal. Varasemalt on isik tarvitanud ka fentanüüli. Kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta narkootikume viimati aastal
4. Kinnipeetav tunnistab, et narkootikumide tarvitamise pärast on kannatanud nii tema ise kui ka tema lähedased. Ta on kindel, et suudab himuga toime tulla, kuna on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud tulevikuks kindlad eesmärgid. Varasema info kohaselt on isikul diagnoositud ka sõltuvus. Lisaks on isik saanud ka metadooni asendusravi. Isik on huvitatud kainest eluviisist. Puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitab asjaolu, et 02.05.2018 kuulutati kinnipeetav seoses sundtoomise taotlusega tagaotsitavaks ning alles 03.08.2018 pidas PPA kinnipeetava kinni, mis tähendab, et ta oli 3 kuud tagaotsitav. Kinnipeetav tahab vabaduses töötada ja oma lähedasi toetada. Ei taha enda sõnul enam kuritegusid toime panna ning soovib narkootilistest ainetest täielikult hoiduda. Kinnipeetav on arvamusel, et oma tööoskuste tõttu leiab ta vabanedes kiirelt töökoha. Esialgu saab ta hakkama lähedaste materiaalse toetuse ning vabanemisfondis oleva rahaga. Ametiisikutega probleeme ei ole esinenud, kinnipeetav on nendega viisakas. Kinnipeetav on enda sõnul motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ning on endale seadnud realistlikud eesmärgid. Kriminaalhooldusele on Vadim Romanovit määratud 5 korral alates aastast
5. Neljal korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt. Olles määratud kriminaalhooldusele
6. aastal rikkus Vadim Romanov regulaarselt kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele ega reageerinud kutsetele, oli kuulutatud tagaotsitavaks. Tema tabamisel kriminaalhooldus jätkus, kuid jätkusid ka kohustuste rikkumised. Kinnipeetav rikkus korduvalt ja tahtlikult elektroonilise järelevalve nõudeid ja korda, kaldus kõrvale elektroonilise valve ajakavast: väljus kodust siis, kui tal see oli keelatud, pöördus koju tagasi hiljem. Samuti on Vadim Romanov toime pannud elektroonilise valve jalavõru rihma rikkumise, mis on "Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra" § 14 lg 1 p 1 järgi jäme rikkumine. Vastavalt PPA teatele on Vadim Romanov käinud teises linnas ajal, millal elektroonilise valve ajakava kohaselt pidi viibima tööl. Vadim Romanov suhtus oma kohustuse täitmisesse kergemeelselt, ei teinud koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Tema rikkumiste kohta oli kohtule esitatud 3 erakorralist ettekannet. Viimase katseaja jooksul on teda samuti karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Vadim Romanov on näidanud oma käitumisega ükskõikset 4 suhtumist kohtu poolt määratud kohustustesse ning ka rangem meede elektroonilise valve näol ei aidanud tal oma käitumist kontrollida. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et isik muudaks oma elustiili ja suhtlusringkonda vabaduses ning keelduks narkootikumide tarvitamisest. Isik ise tunnistab muutuste vajalikkust, on enda jaoks seadnud paika plaanid, mida vabanedes teha. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava Vadim Romanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Vadim Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 10.04.2024 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 pdes 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Vadim Romanov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta sooviks minna Töötukassasse ja keevitaja kursustele. Vangistuses suhtleb ta lähedastest oma ema, lapse, naise ja kasuisaga. Vangistuses on ta eelistanud töötamist riigikeele õppimisele, kuna tal oli häbi, et lähedased saatsid talle raha, ta tahtis ise end üleval pidada. Sel hetkel kui ta kuulutati tagaotsitavaks, neil suri vastsündinud laps ja ta vahetas elukohta, et mitte kohata vanu tuttavaid, keda nähes meenuks talle see valu. Kui naasis, siis sai teada, et on tagaotsitav. Ta on teinud enda jaoks järeldused, omandanud mitmeid erialasid. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vadim Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vadim Romanovi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Romanov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ja halb majanduslik olukord. Iseloomustusest nähtub, et Kraha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 11 896,36 eurot. Arvestades asjaolu, et 5 varasemalt ei ole isik suutnud oma tulusid-kulusid kontrolli all hoida ning on toime pannud kuritegusid, et oma majanduslikku toimetulekut parandada, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Seda eriti arvestades, et vabanemisel tal kindel töökoht puudub ning iseloomustuse kohaselt on ta varasemalt ametlikult töötanud vaid ühe aasta. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalse mõtteviisiga ja narkootikume tarvitavad isikud. Iseloomustusest nähtub, et varasemalt on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Kinnipeetava enda sõnul tahab ta hoiduda kuritegelikust käitumisest ning soovib täielikult loobuda narkootilistest ainetest. Isiku sõnul ei ole ta alates 2016. aastast enam narkootikume tarvitanud, samas nähtub karistusregistrist, et isikut on 05.10.2018 karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20.03.2018 ja 18.09.2017 karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 18.08.2017. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et tingimisi mõistetud vangistus on täitmisele pööratud, kuna Vadim Romanov rikkus katseajal korduvalt talle

§ 75lg 2 p 9 alusel pandud kohustust alluda elektroonilisele valvele.

Lisaks nähtub kriminaalasja materjalidest, et enne karistuse täitmisele pööramist, olles määratud kriminaalhooldusele, rikkus Vadim Romanov korduvalt

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku poolt määratud päevadel ning ta kuulutati kohtumäärusega tagaotsitavaks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani ta katseajal toime narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seonduvaid väärtegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla suudab korrektselt täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, sh alluda elektroonilisele valvele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on vangistuses olnud hõivatuid tööga ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ja milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Vadim Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 08.07.2021 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1-16-5702 jõustus 24.08.2021 Tartu Ringkonnakohtu