1-19-5267/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-5267 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2021 määrus Tarmo Tuvi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Tuvi (isikukood 39111062722) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 23.10.2019 otsusega karistati Tarmo Tuvi KarS § 4231 järgi 3 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 28.03.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 3 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati mõistetud liitkaristuse kandmise aega arvestama alates T. Tuvi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.06.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 26.08.
7. Viru Maakohtu 11.05.2021 määrusega jäeti T. Tuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
8. Maakohus tuvastas rida positiivseid asjaolusid T. Tuvi suhtes. Tal on vabaduses olemas kindel töö- ja elukoht, vangistuses oli määratud majandustöödele, õpib
9. klassis ja on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Samas on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus telefoninumbri mitteregistreerimise eest) mis näitab, et isik ei suuda täiel määral järgida kehtestatud korda isegi range järelevalve tingimustes. 2.
10. Maakohus arvestas seda, et töö- ja elukoht oli T. Tuvil ka kuritegude toimepanemise ajal, mille eest ta praegu karistust kannab ning need ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo pani toime allutatuna käitumiskontrollile, mis näitab, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõudeid täita. 2.
11. Suureks riskifaktoriks T. Tuvi puhul on sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses diagnoositi tal sõltuvus alkoholist ja kokaiinist. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab aga isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. T. Tuvi käitumine on impulsiivne ja ta ei hooli enda tegude tagajärjetest. T. Tuvi on 8 korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib kolmandat korda. Taru Maakohtu 28.03.2019 kohtuotsusega karistati T. Tuvi KarS § 4231, § 199 lg 2 p 9, § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti tingimisi vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid juba 01.06.2019, ehk paar kuud hiljem, pani ta toime uue samalaadse kuriteo (KarS § 4231) mis näitab, et ta ei võta käitumiskontrolli tõsiselt ja see ei ole tema puhul tõhus. 2.
12. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Seetõttu nõustus maakohus vangla ja prokuratuuri arvamusega, kes ei toeta T. Tuvi ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 11.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Tuvi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määrus. 3.
14. Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamata ning vastuolus Riigikohtu lahenditega. T. Tuvi on vanglas oma käitumist parandanud ning seetõttu esinevad alused tema vabastamiseks. T. Tuvil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, üldiselt aga distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on vanglas läbinud vajaliku sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja jätkutegevuse. Vanglas töötas koristajana. Kaitsja arvates on maakohtu järeldus sellest, et riskifaktoriks on sõltuvusainete tarvitamine, vastuolus kinnipeetava iseloomustusega, et narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Alkoholi osas on oluline, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi ja jätkutegevuse ning kinnitanud eesmärki tarbimisharjumust muuta, kuna tarvitamine on kaasa toonud ebameeldivusi. 3.
15. Mingeid tähelepanuväärseid kuritegude toimepanemise asjaolusid aga tuvastatud ei ole. Erinevalt varasemast on õde kui ka varasem elukaaslane täheldanud isiku mõtlemises ja suhtumises muutusi – jutt on muutunud targemaks ja tõsisemaks ning ta soovib oma elus teha muutusi. Tööandja on isikut iseloomustanud kui tublit ja kiirelt õppivat töömeest. Vabanemisel oleks tal töökoht olemas ja esialgu võiks ta majanduslikku tuge saada õelt. Tekkinud on seaduskuulekas tutvusringkond Rootsis. 2 3.
16. Kaitsja arvates ei ole võimalik maakohtu hinnangutega nõustuda, sest ilmselt on arvestamata jäetud hilisem sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine. Suhtlusringkonnas pole kriminaalse taustaga isikuid. Peale vabanemist soovib T. Tuvi hoiduda kuritegevusest ning alkoholi tarvitamisest. 3.
17. Maakohus ei ole järginud Riigikohtu lahendit (3-1-1-12-17 p 20), mille kohaselt tuleb isiku edasist õiguskuulekat käitumist hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud. Eelnevate andmete põhjal ei peaks kõrgeks hinnatud uue kuriteo risk realiseeruma, sest isik soovib täita kontrollnõudeid. Maakohus on jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning vajadused arvestamata. Maakohtu järeldustega ei ole võimalik nõustuda vastavalt kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas korralikult käitunud ja sotsiaalprogrammidest soovinud osa võtta. Alkoholikeelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. Tuleb rõhutada, et just tingimisi enne tähtaega vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mis teda tegelikult aitavad. Tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. T. Tuvile võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. T. Tuvi on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades sealjuures tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Isik on motiveeritud läbima katseaja positiivselt.
18. Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 10.06.
19. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimust. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale.
21. Määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt leitakse määruskaebuses, et kuna süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane, siis tähendaks see justkui automaatselt süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt.
22. Ringkonnakohtu hinnangul jäetakse määruskaebuses arvestamata, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu praktikat tulenevalt lahendist 3-1-1-12-17, on asjakohatu ning eksitav. Vähe sellest, et maakohus on nimetatud lahendile viidanud, on ka sellest lahendist tulenevaga põhjendanud süüdimõistetu vabastamata jätmist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud, et isiku edasist õiguskuulekat käitumist hinnatakse esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud. Seda on maakohus arvestanud – süüdimõistetul on 1 kehtiv karistus. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide, et üldiselt distsiplinaarkaristused puuduvad. T. Tuvi on distsiplinaarkorras karistatud mitte kuigi ammu – 02.02.2021 käskkirjaga. Käskkirja kohaselt T. Tuvi on helistanud 12-le registreerimata numbrile perioodil 3 01.10.2020-31.12.
23. Kinnipeetava omapoolse selgituse kohaselt tema on edastanud need numbrid Viru Vanglale alates saabumisest. Võimalik, et on valinud numbreid kogemata ja pole neid edastanud. Sellest nähtuvalt ei saa süüdimõistetu aru kehtestatud korrast ja selle järgmisest. Kaitsja väide sellest, et süüdimõistetu käitumine oleks justkui vangistuses paremuse poolt liikunud, ei pea samuti paika. Näiteks eelmise ennetähtaegse vabanemise võimaluse arutamisel puudus süüdimõistetul distsiplinaarkaristus. Arvestades eeltoodut ei ole võimalik väita, et distsiplinaarkaristus puuduks ning süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud eeskujulik. Süüdimõistetu on küll täitnud individuaalset täitmiskava, kuid tuleb arvestada, et vaatamata varasemalt läbitud sotsiaalprogrammidele, on olnud hiljuti põhjust teda distsiplinaarkorras karistada. Süüdimõistetu on läbinud küll ka jätkutegevusi, kuid süüdimõistetul oleks vaja enne vabanemist või enne käitumiskontrollile allutamist läbida programm, mis õpetaks teda oma käitumist juhtima ka kõigis muudes valdkondades kui sõltuvused. Nii on ka individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm Õige Hetk, mis muuhulgas õpetaks süüdimõistetule probleemide lahendamise oskust ning suhtumist kriminaalhooldusesse. Ehk nagu ringkonnakohus ka varasemalt on märkinud, siis on süüdimõistetu läbinud ka varasemalt vangistuses erinevaid sotsiaalprogramme, kuid nendel puudub mõju süüdimõistetu käitumisele. Vabastamise peamine sisuline eeldus on, et isiku käitumine edasiselt oleks õiguskuulekas. Küll leiab ringkonnakohus samuti, et T. Tuvi osas sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Arvestades süüdistatava isikut, tema suhtumist, käitumist vangistuses ning varasemat käitumist annavad need kogumis aluse veendumuseks, et T. Tuvi jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Puudub info, mille alusel asuda seisukohale, et käesolevalt on süüdimõistetule mõistetud karistus mõjunud ning edasiselt ta süütegusid toime ei pane. Nagu maakohus märkis, siis eluja töökoht olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust, kuid need ei motiveerinud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Puuduvad argumendid käesolevalt vastupidise järeldamiseks. Mis puudutab sõltuvusainetega seotud riske, siis kohus ei ole seotud vangla järeldusega, kas risk esineb või mitte, vaid järeldusi tuleb põhjendada. Lisaks ei pea sõltuvus olemas üksnes narkootikumidest – see on ka alkoholist. Nii on põhjust arvata, et esineb riskikäitumine seoses narkootikumidega, sest kord süüdimõistetul on diagnoositud kokaiinisõltuvus ja kord leiab ta, et tal tungi tarvitada ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik tarvitanud alkoholi alates
24. klassist, kuid ei teadvusta kuritegude toimepanemisel seost alkoholi tarvitamisega, ometigi nähtub, et isikul on diagnoositud vanglas sõltuvus alkoholist ning viimase kuriteo toimepanemisel oli süüdimõistetu alkoholijoobes. Kuigi on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses tegelenud oma alkoholi probleemiga läbi Eluviisitreeningu läbimise, siis arvestades asjaolu, et isik on pikaaegne tarvitaja ning varasemalt mõistetud karistuse puhul määrati talle kohustus mitte tarvitada alkoholi, mida ta ei täitnud, siis on ringkonnakohtu hinnangul tegemist märkimisväärse riskiga uute kuritegude toimepanemisel. Kohtule ei nähtu, et see risk oleks oluliselt maandatud. Samuti on vangistuses, kus alkoholile ligipääs võimatu, lihtne väita, et isik on võimeline alkoholist loobuma. Kaitsja väidab, et mingeid tähelepanuväärseid kuritegude toimepanemise asjaolusid maakohus ei osutanud ega tuvastanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest maakohus on analüüsinud, kuidas T. Tuvi on tegusid toime pannud katseajal ja pole kasutanud talle antud võimalust karistust mitte vangistuses kanda. T. Tuvi on varasemalt näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema jaoks sobiv meede uue kuriteo ärahoidmiseks. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldusel, sh on talle kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu, kuid isik pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei saa asuda seisukohale, et edasiselt karistuse kandmiselt tingimisi vabastamine viiks miinimumini riski, et T. Tuvi ei hakkaks vabaduses eirama olulisimaid ühiselureegleid. T. Tuvi puhul ei ole sobiv meede uute kuritegude maandamiseks 4 kriminaalhooldus ka seetõttu, et see meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. T. Tuvi on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et ta sõnas on valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
26. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Ingeri Tamm 5