Obsah (9)

§ 661§ 430§ 178§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-20-141759 Määruse tegemise aeg ja koht 03. august 2021, Pärnu Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi L. K. vastu põhivõ

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Elisa AS (hageja) hagi L. K. (kostja) vastu 12.05.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 7200243, 12.05.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 7200249, 16.08.2019 sõlmitud osamakse vara (Samsung Galaxy A70) müügilepingu nr 8544095 ja 31.08.2019 sõlmitud osamakse vara (Lenovo IdeaPad 330S-141KB) müügilepingu nr 8606869 alusel põhivõlgnevuse 1043,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 90,53 eurot ja alates 19.01.2021 lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 680 eurot, millest riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise alates kohtulahendi 2 Tsiviilasi nr 2-20-141759 jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Pooled esitasid 19.07.2021 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.
3. Kohus, tutvunud digitoimiku dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.
4. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi 08.06.2021 kirjas. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et hageja lepingulise esindaja kulud ja ½ riigilõivust kannab kostja. Kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda ning kompromissiga on menetlusosalised menetluskulude suuruse kokku leppinud, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kohtu hinnangul sisalduvad hageja menetluskulud (va pool riigilõivust) kompromissisummas. 6. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 100 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 47,42 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 152,58 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 100 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3