Obsah (11)

§ 414§ 126§ 180§ 175§ 178§ 313§ 319§ 66§ 310§ 179§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja Kannatanu l

§ 414lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.

D.i vanglasse saabumise aeg.

1. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 130 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1 alusel kannatanu A. K. (isikukood: xxx) hagi osaliselt. D. D.ilt välja mõista A. K. kasuks alates 02.08.2018.a kuni 31.12.2018.a igakuiselt 500 eurot ning alates 01.01.2019.a kuni A. K. tervisekahjustusest täieliku paranemiseni igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Hüvitis tuleb kanda kannatanu A. K. taotlusel tema ema I. K. Swedbank arvelduskontole nr EExxx. Välja mõista D. D.ilt kannatanu A. K. (isikukood: xxx) kasuks mittevaralise kahju katteks 30 000 eurot. Hüvitis tuleb kanda kannatanu A. K. taotlusel tema ema I. K. Swedbank arvelduskontole nr EExxx. Ülejäänud osas jätta hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2. Asitõendid:  Sündmuskohalt leitud ja ära võetud A4 paber – tööloa taotlus 01.08.2018.a X AS blanketil, D. D.i riided (oranž helkurvest/ töövest, musta värvi T – särk, oranži – musta värvi tööpüksid koos rihmaga ja kabuuriga, parema ja vasaku jala jalatsid koos sokkidega, parema ja vasaku käe kindad (pakend 1), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada D.

D.ile kohtuotsuse jõustumisel;  Sündmuskohalt leitud ja ära võetud kannatanule kuuluv nokamüts ja hammas (pakend 1), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6–

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  Püstol Glock - 19 9x19 nr XXX võetud proovid – 9 tk, D. D.ilt ära võetud 3 proovi, nokamütsilt võetud proov, PERH- ist üle antud A. K. hammas (pakend 2), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  A.

K.le kuuluvad riided (lühikeste säärtega teksapüksid Tommy Hilfiger, T-särk Diesel, vasaku ja parema jala jalatsid Calvin Klein, halli värvi aluspesu Pierre Cardin (pakend 3), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. D. D.ilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 84 eurot (22.10.2018.a ekspertiisiakt nr 18EPõ

I0141), 420 eurot (13.09.2018.a ekspertiisiakt nr 18E-TB0079) ja 342 eurot (19.12.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-GE1260), s.o kokku ekspertiisikulud 846 eurot; 

§ 175

lg 1 p 2 ja

§ 178lg 1 p 1, 3 alusel tunnistaja V.

K. sõidukulu summas 57,50 eurot, tunnistaja J. U. saamata jäänud töötasu summas 59,52 eurot ja tunnistaja E. B. sõidukulu summas 720 eurot kohtuistungil osalemise eest, s.o kokku 837,02 eurot; 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 60 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

7.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 3203,02 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 267 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 266,02 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700040024 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-10214“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Joobe tuvastamisega tekkinud kulu 35 eurot ja 765 eurot ekspertiisitasu (17.09.2018.a ekspertiisi akt nr 453) jätta riigi kanda. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 14.10.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 14.10.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU D. D.i süüdistatakse selles, et tema pani toime teise inimese tapmise katse, mis seisnes selles, et 01.08.2018 kella 23.05 ajal, viibides Tallinnas Mustakivi teel xxx, tulistas D. D. seitse korda endal kaasasolnud tulirelvast vintraudne püstol Glock-19 XXX 9x19 mm A. K. pihta, tabades kannatanut pea ja kehatüve piirkonda. Lähtuvalt isiku ekspertiisiaktist number 18E-PõI0141, 22.10.2018, esinesid A. K.l tervisekahjustused, mis oli tekitatud 7 tabamusest kuuliga. Esinenud tervisekahjustustest on kaks lasuvigastust pea piirkonnas:
3. pea peetuslasuvigastus näokolju hulgimurdude ja kuuli peetumisega keeleluu kõrval vasakul sisenemisavaga vasakul pool otsmikul haavakanali tõenäolise suunaga ülevalt eest vasakult alla veidi taha kesksele alalõualuul.
4. alalõuga läbistav lasuvigastus kuuli sisenemisavaga alalõua eespiinal haavakanali suunaga ülevalt eest keskselt alla veidi taha vasakule alallõualuul. neli lasuvigastust kehatüvel:
5. kehatüve peetuslasuvigastus sisenemisavaga vasaku rangluu aluses piirkonnas, vasakpoolse IV – VI roide killunenud murrud vahelihase, sigma- ja pärasoole vigastusega orienteeruva haavakanali suunaga ülevalt alla kesksele, kuuli peetumisega väikevaagnas kusepõie ja sigmasoole vahel;
6. kehatüve peetuslasuvigastus sisenemisavaga vasakul õlal abaluu vigastusega ja kuuli peetumisega rindkere vasakul poolel;
7. üks läbistav lasuvigastus keskkõhul vasakul haavakanali suunaga paremalt ülevalt põiki vasakule alla;
8. vasaku alajäseme peetuslasuvigastus sisenemisavaga kubemepiirkonnas reieluu suure pöörla killunenud murru ja kuuli peetumisega reieluust selgmisemal;
9. paremat küünavart läbistav lasuvigastus kodarluu alumise otsa killunenud murruga sisenemisavaga sirutus- ja väljumisavaga painutuspinnal, haavakanali suunaga väliselt alt põiki üles kesksele. Nimetatud tervisekahjustustest on alalõuga läbistav lasuvigastus eluohtlik tervisekahjustus. Kuritegu jäi D. D.il lõpule viimata kiire arstiabi osutamise tõttu kannatanule. Seega D. D. teise isiku tapmise katsega pani toime KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3
10. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine D. D.i poolt on tõendamist leidnud. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2.
11. Kuriteokoosseis D. D.it süüdistatakse KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise katse eest. Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 01.08.2018.a kell 23:05 toimus xxx, Mustakivi teel, Tallinnas, tulistamine, mille käigus süüdistatav D. D. tulistas endal kaasas olnud tulirelvaga (vintraudne püstol Glock-19 XXX 9x19 mm) ühe korra õhku ja viis korda kannatanu A. K. pihta. A K. jäi ellu tänu kiirabitöötajate viivitamatule arstiabi osutamisele. Kuigi süüdistuses on kirjas, et D. D. tulistas seitse korda, siis nimetatu ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. 02.08.2018.a D. D.i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fotodega (II kd tl 116131) tõendab, et süüdistatav peeti 01.08.2018.a kell 23:15 aadressil Tallinn, xxx peal kinni kahtlustatavana KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Süüdistatava kinnipidamisel oli tal seljas töövest oranži värvi, T-särk musta värvi, tööpüksid oranži värvi, musta värvi vöörihma peal relva kabuur paremal küljel, töö kingad musta värvi, töö kindad oranži-valget värvi. Süüdistataval tuvastati vasakul oimu piirkonnas kaks marrastust mõõduga 2,5x2 cm ja 1x1 cm. 19.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 134-154), millega on vaadeldud süüdistatavale kuuluvaid riideesemeid, tõendab, et süüdistatava riietelt vigastusi ega verekahtluseid määrdumisi ei tuvastatud. 02.08.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (II kd tl 1-33) nähtub, et sündmuskoht asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Mustakivi teel, xxx, mis ületab Laagna teed. Sündmuskohal sõiduteel seisis BLOW-PATCHER asfaltmasin-veoauto IVECO reg-nr xxx ja selle järelkäru haagis reg-nr xxx. Sõidukid asusid sõidutee pöördel (teega diagonaalasendis), esiotsa suund Laagna tee poole. Sündmuskohalt leiti verekahtlase aine laigud ja padrunikestad. Kokku leiti sündmuskohalt 6 padrunikesta – 1) veoauto ja haagise (vaadates eespoolt) vasakult küljelt teepinnalt, verekahtlase aine laigust 20 cm kaugusel; 2) padrunikestast nr 1, 2,5 meetri kaugusel teepinnalt; 3) padrunikestast nr 1, teepinnal 1 meetri kaugusel; 4) padrunikestast nr 1, teepinnal umbes 80 cm kaugusel; 5) haagisest umbes 2 meetri kaugusel maapinnal verekahtlase aine laigu ja nokamütsi kõrval teepinnalt; 6) haagise parempoolse tagumise ratta siseküljelt teepinnalt. Sündmuskohalt leiti ka haagise tagumisest rattast 1.90 meetri kaugusel maapinnalt verekahtlase aine laigu kõrvalt teepinnalt verekahtlase aine määrdumisega nokamüts (mütsi eesosas on punast värvi kiri Red Bull, selle all kiri RACING ning selle all kiri FORMULA 4 ONE TEAM). Nokamütsi keskel, servast 2 cm kaugusel A tähe kohal on näha mütsi läbiv auk, suurusega umbes 1-1,5 cm. Mütsi kõrval maapinnalt leiti verekahtlase määrdumisega hammas koos juurtega. Veoautost IVECO reg-nr xxx umbes 10 meetri kaugusel ning valgusfoori postist 9 m kaugusel, 90 cm kaugusel kõnnitee äärekivist teepinnalt leiti A4 formaadis paberilehe alt püstol Glock-19 9x19 XXX. Püstoli kelk oli tagumises asendis, salv puudus. Sama paberilehe peal oli püstoli salv koos 9 padruniga. Sündmuskohalt leiti ka A4 paber – tööloa taotlus 01.08.2018 – X Aktsiaseltsi blanketil, mis lebas kõnniteest 90 cm kaugusel teepinnal. Tööloa taotlus on kooskõlastatud X juhataja A. V. ja sellest nähtub, et x oli õigus teostada teekatte remonti 01.08.2018 kella 20.00 kuni järgmise päeva 07.00-ni muuhulgas ka Mustakivi teel. Seega teeremondi teostamiseks hilistel tundidel oli olemas nõuetekohane luba. Kõnniteest 70 cm kauguselt ja valgusfoorist 9,5 kauguselt teepinnalt leiti veel metallist kuulimantel. Sündmuskoha vaatlusel tuvastatu annab informatsiooni selle kohta, et sündmuskohal oli tulistatud rohkem kui üks kord ja et kedagi tulistamise käigus ka kusagile kehapiirkonda tabati (sellele viitavad verekahtlase aine laigud). Sündmuskohalt leiti ka relv ja padrunikesti. Sündmuskohalt püstol Glock-19 9x19 XXX salve leidmine koos 9 padruniga kinnitab, et D. D. tegi sündmuskohal sellest relvast 6 lasku, sest relva Glock-19 salve mahub kokku 15 padrunit. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et D. D.il oleksid olnud kaasas lisapadrunid ja et ta oleks tulistamiste vahel salve padruneid lisanud. 07.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 76-90), millega on vaadeldud süüdistatavale kuuluvat tulirelva Glock-19 9x19 nr XXX tõendab relvalt erinevate proovide võtmist. Vaatlusprotokolli kohaselt oli relva kelk fikseeritult tagumises asendis, püstolil puudus salv, püstoli kelgul on esiosas vasakul küljel vermitud „GLOCK 19 AUSTRIA 9X19“, püstoli kelgu tagumises osas vasakul küljel on visuaalselt näha määrdumist (TETRABASE test ei andnud positiivset tulemust), püstoli plastikust raamil on esiosa alumises osas metallist plaat numbriga „XXX“, püstoli käepideme alumises osas on vermitud tootja logi „Glock“, püstoli paremal küljel on kelgul padruni väljaviskeava all vermitud number „XXX“, püstoli kelgu paremal küljel on tagumises osas vermitud tootja tähistus „NPV“, kelgu tagumises osas on visuaalselt näha määrdumist (TETRABASE test ei andnud positiivset tulemust), püstoli käepidemel on paremal küljel ülemises osas vermitud tekst „MADE IN AUSTRIA GLOCK Ges.m.b.H.“, püstoli käepidemel on paremal küljel alumises osas tekst „xxx“, püstoli plastikust raamil on paremal küljel esiosas tähistus „NPV“, püstoli kelgu peal esimese sihiku juures on visuaalselt näha määrdumist (TETRABASE test ei andnud positiivset tulemust), püstoli kelgul olev esimene sihik ei ole fikseeritult kinnitatud, kelgul oleval tagumisel sihikul on tekst „Glock“, püstoli vintraual on padruni väljaviskeavas vermitud „9x19“, vintraual on paremal küljel padruni väljaviske avas „XXX (tootja logo) NPV SDF“. Nimetatud tulirelva kohta on D.D. kinnitanud, et seda relva ta kannatanu tulistamiseks sündmuskohal kasutas. 13.09.2018.a ekspertiisiaktist nr 18E-TB0079 (II kd tl 103-115) nähtub, et ekspertiisiks esitatud püstol Glock 19 nr XXX kaliibriga 9x19 mm on tulirelv ning laskekõlblik. Samuti kuuluvad ekspertiisiks esitatud 9 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlblikud ja neid on võimalik kasutada laskmisel ekspertiisiks esitatud püstolist Glock 19 nr XXX. Ekspertiisiks esitatud kuus 9x19 mm kaliibrilise püstolipadruni kesta on heidetud laskmisel ekspertiisiks esitatud püstolist Glock 19 nr XXX. Ekspertiisiks esitatud üks kuuli mantel on lastud ekspertiisiks esitatud püstolist Glock 19 nr XXX. Ekspertiisiks esitatud kaks 9x19 mm kaliibrilise püstolipadruni kuuli on lastud ekspertiisiks esitatud püstolist Glock 19 nr XXX. 5 Relvaregistri väljatrükk ja relvaloa koopia (II kd tl 91-93) tõendab, et süüdistataval on kehtiv relvaluba nr RL793627 tulirelvale vintraudne püstol Glock-19 XXX 9x19 mm. Relvaluba väljastati 24.04.2018.a kehtivusega kuni 19.02.2023.a enese ja vara kaitseks. Politsei- ja Piirivalveameti 10.08.2018.a otsusega nr 4.2-1/62977-3 (II kd tl 94-95) peatati süüdistatavale väljastatud relvaloa nr RL793627 kehtivus kuni loa kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni või loa kehtetuks tunnistamisel. Relvaloa väljastamisega seotud dokumendid (II kd tl 96-102) tõendavad muuhulgas seda, et süüdistatavale on selgitatud hädakaitse ja hädakaitse piiride ületamise mõisteid. Asitõendi vaatlusprotokoll ja relvaregistri väljatrükk koos relvaloa koopiaga kinnitavad, et sündmuskohalt leitud relv kuulus D. D.ile. 03.09.
12. a asitõendi vaatlusprotokollist koos CD – plaadiga (II kd tl 56-65), millega on vaadeldud häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisi nähtub, et 01.08.2018.a helistati kell 23:06:17 numbrilt xxx numbrile 112 (helistaja oli V.O.) ja kui Häirekeskuse spetsialist kõne vastu võtab, siis on taustal kuulda 5-6 püstolilasku. Helistaja selgitab, et Mustakivi teel x peal tuldi neile kallale, et poisil (töölisel) on relvaluba ja püstol oli kaasas, sellest tulistab õhku ja sai vastu pead ka. Kell 23:07:43 helistab numbrilt xxx numbrile 112 naisterahvas (helistaja oli O. A.) ja räägib, et Mustakivi juures x lasti inimene maha, seal seisab kiirabi ja tulistas inimene julmalt tema pihta. Tulistas inimene, kes seisis kõrvaklappidega ja oli riides töömehe moodi (oranžis, helkivas riietuses). Naisterahva sõnul seisab ta lähedal ja tal on kõik kaamerasse võetud. Kell 23:03:35 helistab numbrilt xxx numbrile 112 meesterahvas (helistaja oli E. ja temaga koos autos oli J. U.), et Laagna teel, Lasnamäe Centrumi ja Prisma vahel x seisab ehitustööde auto kõrval tööline, kes hoiab püstolit käes ja suunab seda teise mehe peale. Tööline on oranžis vormis, umbes kolmekümneaastane ja teine mees oli ka umbes sama vana. Helistaja sõnul oli töölise ja teise mehe vahel mingi konflikt ning see mees, kellele oli püstol suunatud. ütles: „Lase käia, tulista, tulista!“ ja ta tulistas õhku ühe korra. Helistaja sõnul võttis ta selle videosse ülesse. Seejärel on kuulda viite lasku. Kell 23:04:12 helistab numbrilt 058131908 numbrile 112 naisterahvas (helistaja oli V. P.), kes teatab, et ristteel Mustakivi ja Rimi keskuse juures tulistatakse ehitusauto kõrval püstolist. Helistaja sõnul tulistab meesterahvas oranžis vestis mingisuguse teise mehe pihta. Asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusesse tehtud kõnesalvestiste kohta tõendab xxx tulistamise aset leidmist. Kuigi erinevad helistajad nägid konflikti erinevat aega, siis on tõendatud, et relva hoidjaks ja tulistajaks oli D. D., kes oli xxx teetöölisena tööl. D. D. kandis oranži vesti (seda kinnitab ta ise ja see on tõendatud ka teiste tõenditega, näiteks ülalnimetatud D. D.i kinnipidamise aktiga ja samuti tõenditega, millel kohus peatub allpool). Kaks helistajat (V. O. ja J. U.) kinnitasid ka seda, et D. D. tulistas ühel korral õhku, kusjuures J. U. helistas kell 23.03 ehk selleks ajaks oli õhku tulistamine juba toimunud. Kell 23.07 kui häirekeskusesse helistas O. A. oli toimunud juba ka ülejäänud tulistamine kannatanu pihta. J. U. helistas häirekeskusesse 23:03:35 ja rääkis püstoliga sihtimisest ning kui kõne lõpeb kell 23:06:36, siis vahetult enne kõne lõppu kuulis tunnistaja järgmisi laske. Püstolilaske on kuulda ka V. O. poolt häirekeskusesse kell 23:06:17 tehtud kõne alguses. Kui vaadata täpselt häirekeskusesse helistamiste kellaaegu ja seda, millal keegi midagi kuulis või nägi, siis võib teha järelduse, et relvaga sihtimise ja hoiatuslasu ning ülejäänud laskude vahe oli ca 3 minutit. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 02.08.2018.a vastusest nr 2018/2-22.2/984-1 (II kd tl 3439) nähtub, et kannatanu A. K. on saanud laskevigastusi mitme kuuliga – peamiselt pea piirkonda (haavad otsmikul, alalõua piirkonnas), rindkere ülaosas vasakul, alakõhus vasakul, vasakul kubeme piirkonnas ja parema randme piirkonnas. Patsiendi EMO kaardil on 6 kannatanule määratud järgmised diagnoosid: põhihaigusena täpsustamata hulgivigastused, kaasuv haigus on alkoholi leid veres 0,3 g/l. Patsiendi EMO kaart kinnitab kannatanul tuvastatud vigastusi. Tallinna kiirabi 06.08.2018.a vastusega nõudekirjale nr 1-5/317-1 (II kd tl 40-43) on väljastatud kiirabikaartide väljatrükid 01.08.2018.a kell 23:07 ja 23:09 Mustakivi teele tehtud kiirabi väljakutsete kohta, mis tõendavad kannatanule tekitatud tervisekahjustusi, tema seisundit ja kiirabi töötajate poolset tegevust. Anamneesi ja brigaadi tegevuse kokkuvõtte kohaselt tulistati patsienti tee-ehitaja poolt möödasõitva kiirabibrigaadi silme ees korduvalt näkku, rindkeresse ja kätte arvatavalt õhkrelvast. Kuulda oli 4 lasku. Patsient oli kontaktne, teadvusel, hüperventileeris ja oli võimeline rääkima. Väljatrükkidest selgub lisaks, et avaldaja O. A. nägi sündmust pealt. Lisaks asjaolu, et patsient eemaldas ise suust lahtise luulise tüki. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 27.09.2018.a vastusega nr 2018/2-23.3/678-2 (II kd tl 4449) on edastatud väljavõtted A. K. haigusloost ning need tõendavad temale tekitatud tervisekahjustusi, tekitatud tervisekahjustuste raskusastet ja osutud ravi (uuringud ja analüüsid). Haigusloo kohaselt on kannatanu lõplik kliiniline põhihaigus mitut kehapiirkonda haaravad muud T vigastused, põhihaiguse tüsistus täpsustamata septitseemia, kaasuv alkoholi leid veres ja välispõhjusena on märgitud „rünne muu ja tta tulirelva lasuga tta koht muu tta tegevus“. Anamneesi kohaselt on patsient hospitaliseeritud I intsensiivravi osakonda postoperatiivseks raviks hulgi laskevigastuste tõttu, patsient saanud vigastusi mitme kuuliga pea, rindkere, kõhu, parema küünarvarre ja vasaku puusa piirkonda. Kohapeal oli patsient teadvusel, tugeva valusündroomiga ja verejooksuga peahaavadest ja suust, hemodünaamiliselt stabiilne. CT-l otsmikuluud läbistav frontaalsagara parenhüümi vigastus, killud ka sügaval ajukoes, koljupõhimiku ja orbita murrud, keelepära piirkonnas k/a ekstravasatsioon, vasakul rindkeres vähene hemotooraks, vasakus kopsus verd ja aspiratsiooni, vasakul roidemurd ja diafragma vigastus. Kõhukoopas vaba vedelikku ega gaasi ei ole, kuid kusepõie projektsioonis nähtav võõrkeha. Vasaku puusaliigese suurepöörla piirkonnas kuul ja luumurd. Parema käe kodarluu murd. 22.10.2018.a isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0141 (II kd tl 50-55) tõendab, et A. K.l esinevad järgmised tervisekahjustused:
13. pea piirkonnas 1.
14. pea peetuslasuvigastus näokolju hulgimurdude (mõlemad silmakoopad, ülalõualuu) ja kuuli peetumisega keeleluu kõrval vasakul sisenemisavaga vasakul pool otsmikul haavakanali tõenäolise suunaga ülevalt eest vasakult alla veidi taha keskele alalõualuul; näokolju murdude tüsistusena tekkis täielik nägemisteravuse kaotus vasakust ning peaaegu täielik nägemisteravuse kaotus paremast silmast; 1.
15. alalõuga läbistav lasuvigastus kuuli sisenemisavaga alalõua eespinnal haavakanali suunaga ülevalt eest keskelt alla veidi taha vasakule alalõualuul;
16. kehatüvel 2.
17. kehatüve peetuslasuvigastus sisenemisavaga vasaku rangluu aluses piirkonnas, vasakpoolse IV-VI roide killunenud murrud vahelihase, sigma- ja pärasoole vigastustega orienteeruva haavakanali suunaga ülevalt alla keskele, kuuli peetumisega väikevaagnas kusepõie ja sigmasoole vahel; 2.
18. kehatüve peetuslasuvigastus sisenemisavaga vasakul õlal abaluu vigastusega ja kuuli peetumisega rindkere vasakul poolel; 2.
19. üks läbistav lasuvigastus keskkõhul vasakul haavakanali suunaga paremalt ülevalt põiki vasakule alla;
20. vasaku alajäseme peetuslasuvigastus sisenemisavaga kubemepiirkonnas reieluu suure pöörla killunenud murru ja kuuli peetumisega reieluust selgmisemal; 7
21. paremat küünarvart läbistav lasuvigastus kodarluu alumise otsa killunenud murruga sisenemisavaga sirutus- ja väljumisavaga painutuspinnal, haavakanali suunaga väliselt alt põiki üles keskele. Ekspertiisiakti kohaselt on alust arvata, et tervisekahjustused on tekitatud kokku 7 tabamusest kuuliga. Kõik loetletud tervisekahjustused on tekitatud 01.08.2020.a. Punktis 1.
22. loetletud vigastus on eluohtlik, punktis 1.
23. loetletud vigastus põhjustab üle 4 kuu kestva püsiva tervisehäire, punktides 2.1., 2.2.,
24. ja
25. loetletud vigastused põhjustavad pikaajalise tervisehäire ning punktis 2.
26. loetletud vigastus põhjustab lühiajalise tervisehäire. Kohus peab isiku ekspertiisiakti pinnalt vajalikuks märkida, et kuigi eksperdi arvamuses on märgitud, et tervisekahjustused on tekitatud kokku 7 tabamusest kuuliga, ei tähenda see automaatselt, et süüdistatav tegi kannatanu suunas 7 lasku. Osa kannatanu vigastustest olid läbistavad. Tõendid, mis kinnitavad kannatanu tervislikku seisundit mõnda aega peale kuriteosündmust: Ambulatoorse epikriisi väljatrükk digiloo haigusjuhtumist nr 20190828-321239 (III kd tl 136-137) tõendab, et perearst A. K. on ajavahemikul 28.08.2019-02.09.2019.a märkinud kannatanu põhihaiguse diagnoosiks glaukoom, silmatraumajärgne sekundaarne glaukoom ja kaasuva haigusena nägemisnärvi ja –kulglate muud haigusseisundid, nägemisnärvi atroofia. Ambulatoorne epikriisi väljatrükk digiloo haigusjuhtumist nr 20181113-425421 (III kd tl 138-140) tõendab kannatanu arsti visiitidel käimise kuupäevasid (13.11.2018.a, 01.02.2019.a, 22.03.2019.a, 26.04.2019.a ja 13.08.2019.a), põhi- ja kaasuvaid haiguseid. 13.02.2019.a Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta (III kd tl 141-142, I kd tl 69-70) tõendab, et kannatanul on tuvastatud sügav puue kehtivusega 07.01.2019-06.01.2024, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, esineb sügava puude raskusastmele vastav nägemise funktsiooni kõrvalekalle ja raske puude raskusastmele vastav keele- ja kõne funktsiooni kõrvalekalle. 17.09.2018.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 453 (II kd tl 70-75) tõendab, et kannatanu A. K.l ei esine psüühikahäireid ning ta on võimeline osalema eeluurimisel ja esinema kohtus. Ülalnimetatud tõendid kinnitavad seda, et A. K.l esinesid süüdistuses märgitud tervisekahjustused ja et temale tekitati eluohtlik tervisekahjustus. Samuti nähtub neist tõenditest, et vigastusi oli rohkem kui üks ja et need vigastused olid tekkinud tulistamise tagajärjel. 19.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 155-163), millega on vaadeldud kannatanule A. K. kuuluvat nokamütsi, tõendab, et nokamütsil tuvastati veremäärdumised (pealmisel osal, mütsi esiosal ja parempoolsel küljel, mütsi sisepinnal ja nokaosal) ning kangavigastus (mütsi esiosal, tekstis „FORMULA“ on tähe „A“ sees mütsi läbistav ümarakujuline vigastus läbimõõduga 5 mm). 24.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 165-205), millega on vaadeldud kannatanule A. K.le kuuluvaid riideesemeid, tõendab, et riietelt (lühikesed teksapüksid, T-särk, vasaku jala botas, aluspüksid ja parema jala botas) on leitud veremäärdumisi ja kangavigastusi. Veremäärdumised tuvastati lühikeste teksapükste esiküljelt ja tagaküljelt, T-särgi tagaküljelt, vasaku jala jalatsilt sise- ja välisküljelt, aluspesu esiosalt ülevalt värvli piirkonnast, aluspesu tagaküljelt parema sääre all osast, vasaku jala jalatsilt sise8 ja välisküljelt. Kangavigastused tuvastati T-särgi vasakul rinnatise piirkonnas embleemi kohalt (kaks läbivat kangavigastust), T-särgi vasaku kaeluse piirkonna lähedalt (auk läbimõõduga ca 5 mm). Kannatanu A. K. poolt 24.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 12-23) nähtub, et 01.08.2018.a umbes kella 23.00 ajal toimus xxx, Tallinnas, tema pihta tulistamine. Kannatanu elas sündmuskoha kõrval umbes 100 meetri kaugusel. Õhtusel ajal kell 22.00 algasid peaaegu kannatanu akna all teetööd. Kannatanu ootas tund aega ja läks siis sillale küsima, millal tööd lõppevad, sest nad tegid palju müra. Kannatanu nägi, et üks tööline oli auto taga ja saagis saega asfalti ning teine tööline oli autos. Kannatanu lähenes sõidukile tagant vasakult poolt. Kannatanu üritas töölise tähelepanu saada talle kätega lehvitades ja häälega kutsudes. Kaitsja küsimusele, et milleks oli vaja lehvitada ja miks ei läinud kannatanu lähemale, vastas kannatanu, sest toimusid asfaldi lõikamise tööd ning kivid lendasid. Kannatanu ei jõudnud midagi küsida, sest töötaja, kes lõikas asfalti, tulistas teda. Kannatanu oli temast umbes 5 meetri kaugusel. Kannatanu sõnul võttis süüdistatav kannatanut nähes relva välja, tegi ühe lasu õhku, pööras relva kannatanule ja karjus korduvalt eesti keeles, et laseb kannatanu maha. Seejärel hakkas süüdistatav tulistama. Kuulid tabasid kannatanu keha, kuid kuhu, seda ta ei mäleta. Järgmine hetk on see, kui kannatanu ärkas üles, olles haiglas. Sel ajal oli silla läheduses ka teisi inimesi, sest nad filmisid ja helistasid. Kui süüdistatav tegi esimese lasu, siis tuli teine tööline, autojuht, autost välja, vaatas olukorda ja läks tagasi. Kanntanu ütlustest nähtub, et ta ei liikunud kordagi süüdistatavale lähemale ega jooksnud tema suunas. Kannatanu oli sellel õhtul tarvitanud ka alkoholi, ühe pudeli õlut. Enne sündmust oli kannatanul oma ettevõtte I OÜ, mis tegeles siseviimistlusega. Lisaks töötas kannatanu 2018.a suve alguses juunis-juulis S OÜ firmas töölepingu alusel objektijuhina. Sündmuse tagajärjel on kannatanu invaliid, ega saa enam töötada, kuna jäi täiesti pimedaks. Kannatanu on x cm pikk ja kaalub x kg. Kannatanu oli varem täiesti terve inimene, kes sai tegelda spordiga. Ta käis jooksmas, ujumas, mängis korvpalli, käis reisimas. Kannatanu on käinud mitmetel operatsioonidel ja on käinud nägemise probleemiga ka Venemaal spetsialisti juures. Ükski arst ei ole andnud kannatanule lootust, et ta hakkaks uuesti nägema. Kannatanul esinevad igapäevaselt peavalud, valud vasaku õla, kõhu ja puusa piirkondades. Tegemist on kohtadega, mida tabasid süüdistatava poolt lastud kuulid. Kannatanu ütlustest nähtub, et kõiki kuule kehast ei saadud kätte – üks on puusas, üks kõhus ja 1 peas. Nende eemaldamine oleks ohtlik. Kui õnnestub ja keegi abiks on, siis käib kannatanu 1 kord päevas õues, kuid kui ei õnnestu, siis üksnes 1 kord nädalas. Igapäevatoimingutes on kannatanule abiks ema ja sõbrad. 14.09.2018.a isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (II kd tl 67-69) tõendab, et kannatanu A. K. on x cm pikk ja tema kehakaal on x kg. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutavad sündmuste täpset käiku. Tunnistajatest keegi ei kinnita A. K. versiooni sellest, et peale seda, kui ta oli jõudnud teetöölise juurde, hakkas süüdistatav kohe tulistama ja selline versioon ei leia kinnitust ka häirekeskusesse tehtud telefonikõnede sisust. Seega ei ole kannatanu ütlused selles osas usaldusväärsed. Küll aga on kannatanu ütlused usaldusväärsed selles osas, et tema tulistajaks oli süüdistatav, samuti tema ütlused sündmuse aset leidmise aja ja tema tervise kohta. Kannatanu on kinnitanud, et haigusloost tuleb välja, et ta oli sündmuse ajal tarvitanud alkoholi, kuigi ta ise ütluste andmise ajal seda ei mäletanud ja sündmuse ajal end purjus olevana ei tundnud. Täpsemini ütles kannatanu, et „Pärast ilmnes, et 0.3 promilli oli, 1 pudel õlut“. Tarbitud alkoholi koguse osas on kannatanu ütlused usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. Tarbitud alkoholi kogust kinnitab esmalt SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 02.08.2018.a vastus nr 2018/2-22.2/984-1 (II kd tl 34-39), millest nähtub, et kannatanu verest leiti alkoholi 9 0,3 g/l. Lisaks kui vaadata kõigile kättesaadavat vere alkoholisisalduse kalkulaatorit (internetilehekülg: https://www.kalkulaator.ee/et/vere-alkoholisisaldus), siis arvestades kannatanu K.u ja tema ütlusi tarbitud alkoholi koguse ja margi kohta, on need kooskõlas tegelikult veres tuvastatud alkoholi näiduga. Tunnistaja I. K. poolt 24.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 23-26) nähtub, et tema on kannatanu ema. 30.07.2018.a käis kannatanu tema juures lõunatamas. Tol ajal oli A. umbes x cm pikk ja ta kandis riideid suurusega M või L. Enne 01.08.2018.a elas kannatanu omaette, üürides korterit Lasnamäel. Nüüd elab kannatanu koos emaga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu oli lapsest saati otsekohene inimene ehk ütles kõike otse välja, mida mõtles. Ta ei varjanud enda mõtteid. Agressiivseks ei ole A. muutunud, kuid kui keegi ei saanud aru, siis kurjaks võis muutuda küll. Siis ta lihtsalt ärritus ning rääkis kõva häälega. Lapsepõlves tegeles ta kogu aeg spordiga. Ta mängis suurt tennist, käis ujumas basseinis, jooksis 10 km, sõitis kogu aeg jalgrattaga. Nüüd on tema elu rikutud. Kannatanul on väga raske, ta õpib, aga ei saa enam paljude asjadega üldse hakkama. Tunnistaja on A.iga käinud silmaarstil Venemaal, Tartus ja Tallinnas silmakliinikus ning kirjutanud Soome ja Iisraeli, kuid keegi ei ole saanud neid aidata. Kannatanu rääkis tunnistajale 01.08.2018.a sündmuse kohta, et ta tuli töölt, oli väsinud ja aken oli lahti. Ta ei saanud magada, sest oli müra ja ehitustööd. Kell 23 läks kannatanu rääkima, et nad tööd lõpetaks. Ristküsitluse käigus palus kaitsja protokollist osa näitamist tunnistajale mäluvärskendamiseks seoses sellega, kas tema poja ja teetöölise vahel oli mingi jutt. Kohtuliku uurimise käigus selgitas tunnistaja, et politseis andis ta ütlusi lähtuvalt enda loogilisest arusaamast ehk ta on arutanud seda asja oma pojaga ning nad mõlemad on üritanud kokku panna pildi juhtunust. Seega kuna ta ise sündmust pealt ei näinud, siis politseis andis ta ütlusi selliselt, et poja suust kuuldu üritas ta panna loogiliselt jooksma. Tunnistaja I. K. ütluste puhul on oluline märkida, et tema sündmust vahetult pealt ei näinud, vaid talle rääkis sündmusest paari kuu möödumisel tema poeg A. K.. Kohus ei saa

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt tõendina arvestada ütlusi, mida tunnistaja kuulis oma pojalt, sest kannatanu jutustas emale sündmustest alles mõne kuu möödumisel, mitte vahetult peale sündmust, seega oma emale jutustatu ei olnud enam kannatanu poolt vahetult tajutu. Muus osas on aga tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja nende õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja V. O. poolt 25.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 37-44) nähtub, et öösel 31.07.2018.a vastu 01.08.2018.a enne kella 12 toimus tulistamine Mustakivi sillal. Tunnistaja oli x seoses teetööde teostamisega ning tema oli teetööde sõiduki juht ehk ta vedas haagist. Tunnistaja oli autojuhi kabiinis ning süüdistatav oli auto taga, kus ta tegi tööd. Tunnistaja sai süüdistatavaga kokku juba kella 19.00 ajal aadressil xxx, kust sõideti sama sõidukiga xxx. Olles Betooni territooriumil, märkas tunnistaja kui süüdistatav tehnikat laadis, et süüdistataval on taga vöö vahel relv. Süüdistatav ütles, et sai sel aastal relvaloa. Tunnistaja küsimusele, et miks tal relv kaasas on, vastas ta, et ta ei saanud seda koju ega autosse jätta, sest käis tiirus laskmas. Siis viskas ta nalja, et ta võib sellega lasta, öeldes, et kui vaja, siis tulistan. Kell 23.00 jõudsid nad sillale. Tunnistaja sõnul rünnati süüdistatavat 2 korda. Kui toimus 1 rünnak, siis oli ta auto kabiinis ja süüdistatav töötas auto taga plätseriga (toru ja käepidemed, millest kinni hoida ja käes on juhtimispult). Tunnistaja rünnet ei näinud. Tunnistaja, istudes auto kabiinis, nägi sõiduki peeglist, et süüdistatav tuli relvaga paremalt poolt haagise tagant välja teele. Vasakust peeglist nägi tunnistaja, et heledates riietes meesterahvas taganeb käed laiali kõnniteele. Tunnistaja ütlustest nähtub, et seda meest, kes tagurdas, ei näinud ta kordagi sõiduki ega haagise juures. Küsimusele, et miks tunnistaja arvab, et süüdistatavat rünnati, vastas tunnistaja, et autost välja minnes olid maas katkised kõrvaklapid ja müts, haagis undas kõvasti täispööretel. Süüdistatav hoidis näost kinni ja ütles, et „näed, sain paugu (löögi sain)“. Tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatava vasak põsk oli punane. Siis läks tunnistaja tagasi 10 kabiini. Tunnistaja nägi peeglist, et see meesterahvas kõndis Narva mnt poole ja kadus silmist. Nad hakkasid jälle tööle ja umbes 10 minutit hiljem ütles süüdistatav tunnistajale, et ta kutsuks politsei. Politseisse helistamise ajal kuulis tunnistaja laske ning nägi, et üks meesterahvas on asfaldil maas haagisest 3 – 5 meetrit eemal. Süüdistatav tuli tunnistaja juurde vasakult poolt ja ütles, et ta vist lasi maha seltsimehe. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema hinnangul süüdistatav töökas inimene ja üsna rahulik. Tunnistaja oli teadlik, et süüdistatav kunagi tegeles kickboxinguga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et see on tavaline olukord, kui teetööde tegemise ajal keegi tuleb nende juurde karjuma, sest masinad teevad kõva müra, liiklus suletakse ning see ärritab inimesi, sest nad ei saa magada. Kord ähvardati tunnistaja paarilist ka noaga. Nad on püüdnud neid probleeme alati heaga lahendada ja konflikte vältida. Pretensioonide esitajad on neile ka politsei kutsunud. Kohtuistungil tunnistaja V. O.i poolt joonistatud skeem (III kd tl 45) tõendab sündmuskohal olnud isikute asukohtasid. Tunnistaja V. O. on kohtu hinnangul andnud tõele vastavaid ütlusi, nendes ütlustes ei ole alust kahelda ja need haakuvad teiste tõenditega ning on ka eluliselt usutavad. V. O.i ütlused kinnitavad muuhulgas ka seda, et kannatanu tõepoolest ründas D. D.it. D. D. andis juhtunust tunnistajale teada kohe pärast rünnet enda vastu, seega kohe peale vahetult tajutut ning tunnistaja nägi ka maas vedelemas katkiseid kõrvaklappe. Tunnistaja ütlused on selles osas kooskõlas ka süüdistatava enda ütlustega, samuti ka süüdistatava isiku läbivaatuse protokolliga. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanu lõi D. D.it oimu piirkonda vaatamata sellele, et A. K. ise seda eitab. Isiku läbivaatuse protokollis (kirjeldatud eespool) nähtuvad ka D. D.il tema kinnipidamisel esinenud vigastused. Samuti ei välista eksperdiarvamus A. K. DNA-d D. D.ilt oimupiirkonnast võetud proovist. 02.08.2018.a isiku läbivaatuse protokolliga (II kd tl 132-133) on tuvastatud, et süüdistataval on vasaku oimu piirkonnas kaks marrastust mõõtudega 2,5x2 cm ja 1x1 cm. Isiku läbivaatuse protokoll kinnitab tunnistaja V. O.i ütlusi, mille kohaselt nägi ta punetust just süüdistatava vasakul põsel. Tunnistaja I. H. poolt 25.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 32-34) nähtub, et 01.08.2018 kella 23.00 ajal hakkas ta sõitma Peetrisse ning keeras sõidukiga Laagna kanalisse. Ees olid teetööd ehk kohal oli kollaste vilkuritega masinad ning näha oli 2 meesterahvast – üks neist sihtis relvaga teist. Masin oli teetöömasin, mis seisis praktiliselt keset teed ja undas kõvasti. Relvaga sihtija oli teetööline, tal oli helkuritega vest seljas. Teine härrasmees oli heledalt riides, nokamütsiga ning selgelt ärritunud ja agressiivne. Relvaga sihtija mees seisis keset teed ja teetööde masin asust temast tahapoole mõni meeter. Relvaga sihtija hoidis relva kahe käega. Meesterahvas, keda sihiti, oli sihtijast umbes 3 meetrit eemal. Tunnistajale tundus, et meesterahvas, keda sihiti, on agressiivne, sest see ilmnes tema kehakeelest ja käitumisest ning oli ka kuulda vene keelset sõimlemist (ropendamist). Kehakeel oli ründav ja tunnistajale tundus, et relv ainult hoidiski tagasi seda meesterahvast teetöölise ründamisest. Agressiivne kehahoiak väljendus selles, et sihitu käis ohutussaarel kiiresti edasi – tagasi, tal oli käed laiali ehk tavaline ärritatud inimese kõnnak. Sihtija oli rahulik ja paigal. Tunnistaja kuulis ainult ühte lasku. Tegemist oli hoiatuslasuga. Pärast seda meesterahvad taganesid üksteisest, et liinibuss saaks nende vahel läbi sõita. Tunnistaja sõnul taganes sihtija 2-3 meetrit, selg ees, samm-sammult. Sihitu taganes ca paari meetri kaugusele, eraldussaarele. Pärast seda ühte lasku, lahkus tunnistaja sündmuskohalt ning mis seal edasi toimus, ta ei tea. Tunnistaja filmis ka hetke päras esimest lasku. Tunnistaja andis filmitud videosalvestise menetlejale üle. 11 14.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud tunnistaja I. H. tehtud videosalvestist (II kd tl 66) nähtub, et video taustaks on kuulda tugevat müra, mida tekitab asfalteerimismasin. Müra taustal on kuulda kahe mehe vene keelset karjumist, kuid sõnadest ei ole võimalik aru saada. Vasakul pool sõidutee ääres kõnniteel on näha heledates riietes meest ning paremal, temast umbes 3 meetri kaugusel sõiduteel, oranži vestiga meest, kes hoiab mõlemat kätt sirgelt enda ette suunatud asendis. Meeste taga on näha rohelist värvi autobussi, mille tuled põlevad. Seejärel taganeb heledates riietes mees vasakule poole ning oranžis vestis mees taganeb käsi ettesirutatult enda ees hoides selg ees paremale, asfalteerimismasina poole. Fooris süttib roheline tuli ning buss hakkab liikuma. Tunnistaja I. H. ütlused on kohtu hinnangul täiesti usaldusväärsed ja puudub vähimgi alus kahelda nende õiguses. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal käitus agressiivselt kannatanu, sest tunnistajale kui objektiivsele kõrvaltvaatajale tundus ta samuti teetöölise ründajana ning süüdistatav tundus seejuures olevat rahulik. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendamist leidnud, et süüdistatav tulistas alguses ühe lasu, mis kindlasti kannatanut ei tabanud ja pärast sündmus rahunes, sest konfliktis osalejad eemaldusid teineteisest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka tunnistaja enda tehtud videosalvestis. Videosalvestise puhul on oluline märkida veel, et see tõendab, et kannatanul ei olnud sündmuse hetkel midagi käes. Tunnistaja M. U. poolt 25.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 34-36) nähtub, et 01.08.2018.a kella 22.50 ajal oli ta kiirabibrigaadiga Tallinnas xxx. Lähenedes x suunaga Narva maanteelt Peterburi tee poole, nägi tunnistaja, et sillal oranžides riietes teetööline sihib relvaga ohutussaarel seisvat meest. Sihtija oli teetöid teostava sõiduki taga londi kõrval. Mees, keda sihiti, oli umbes 2 sõidurea kaugusel. Kui kiirabiauto temale lähenes, siis taganes sihitu kõnniteele. Tööriietes meesterahvas seisis, tema käed olid välja sirutatud ja ta sihtis ohutussaarel olnud meesterahvast. Lisaks andis sihtija kiirabile märku, autojuht pidas sõiduki kinni ning tööriietes meesterahvas palus vene keeles kutsuda politsei. Seejärel sõitis kiirabi edasi ohutule kaugusele ehk umbes 15 – 20 m edasi, et sõiduk ei oleks tulejoonel. Siis andsid nad häirekeskusele teada, et xxx üks meesterahvas sihib teist relvaga. Siis nägi tunnistaja läbi kiirabiauto tagumise ukse aknaklaasi, et teetööline tulistas ohutussaarel olnud meesterahva pihta, sest viimane hakkas jooksma teetöölise suunas. Tunnistaja ütlustest nähtub, et just siis teetööline lihtsalt hakkas tulistama teise meesterahva pihta. Tulistamise ajal teetööline taganes (liikus tagurpidi) kesklinna suunas. Tunnistaja konkreetselt laske ei näinud, vaid kuulis ca 4 – 5 lasku. Siis nägi tunnistaja, et meesterahvas, keda tulistati, oli üleni verine. Pärast tulistamist liikus teetööline kiirabiauto poole, pani relva taha vöö vahele, tõstis käed üles ja hüüdis midagi vene keeles. Küsimusele, et kas sellel meesterahval, keda ta tulistas, on ka relv olemas, vastas tulistaja, et ei ole, et relv on ainult temal. Tunnistaja ütlustest nähtub, et sel hetkel, kui nad sündmuskohale lähenesid, ei näinud ta, et keegi oleks kedagi rünnanud. Samuti ei näinud ta, et ohutussaarel olnud meesterahvas oleks rünnanud süüdistatavat pärast seda, kui nad olid neist möödunud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kannatanul ei olnud midagi käes, kui ta jooksis süüdistatava poole. Ta lihtsalt jooksis. Enne tulistamist jõudis ta liikuda max 3 meetrit. Tunnistajale tundus, et kannatanu oli süüdistatavast nõrgem, sest ta oli väiksem. Jõudes kannatanu juurde, nägi tunnistaja, et kannatanul on lõua all haav, samuti vasakus rindkeres, vasakul käel õlavarre juures ning kõhu piirkonnas 2 riivehaava ca 4-5 cm pikkust. Kannatanuga tegeles kohale saabunud randevuuarst, kes hapnikumaski panemisel võttis kannatanu poolt ulatatud hamba. Kannatanu oli teadvusel ja tema silmad olid lahti, kui tunnistaja tema juurde läks, kuid kannatanu ei öelnud sõnagi. Tulistaja oli tunnistaja sõnul hirmunud, kui ta kiirabiauto juurde liikus. 12 Tunnistaja M. U.i poolt joonistatud skeem tõendab kiirabiauto asukohta sündmuskohal. Fotodelt kiirabiauto salongist nähtub maas oleva vere hulk. Tunnistaja M. U.i ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed, need haakuvad teiste tõenditega ja on ka eluliselt usutavad, seega neis puudub alus kahelda. Tunnistaja ütlustega on tõendatud on, et kannatanu hakkas enne, kui D. D. hakkas tulistama, jooksma tulistaja suunas. Tunnistaja A. S. poolt 10.10.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 66-69) nähtub, et 01.08.2018.a kella 23.00 ajal tulistati xxx ühte meesterahvast. Tunnistaja oli sel hetkel kiirabiautos ning ta oma brigaadiga käis väljakutsel Lasnamäel. Jõudes xxx, nägi tunnistaja, et üks meesterahvas seisab ning teine meesterahvas lehvitab õhkrelvaga. Samuti palus see relvaga meesterahvas politsei kutsuda, öeldes, et kannatanu on hull. Isikud midagi karjusid vene keeles omavahel, kuid mida nad karjusid, tunnistaja ei kuulnud. Kui kaugel olid nad üksteisest, seda tunnistaja ei mäleta, kuid äkki võis olla meeter või nii. Tunnistajale tundus, et relvaga meesterahvas oli tunduvalt agressiivsem, kui see, kes seisis. Tulistaja oli töömehe riietuses ning sillal toimusid teetööd. Kiirabiauto sõitis meestest mööda. Nähes, et sillal on meesterahvas relvaga, helistas tunnistaja koheselt häirekeskusesse. Siis kiirabiauto jõudis teise foorini ning peatus. Sel hetkel rääkis tunnistaja häirekeskusega, kui kuulis laske ja ütles häirekeskusele, et siin juba tulistatakse ja palus veel kiiremini kutsuda politsei. Mis seal täpselt toimus, tunnistaja ei näinud, kuid kui kiirabiauto juht pööras autot, siis tunnistaja nägi, et kannatanu on pikali maas ja on verega määrdunud. Kiirabibrigaad jooksis koheselt sõidukist välja ja nad hakkasid kannatanut päästma. Kohe alguses oli kannatanu kontaktne, kuid juba kiirabiautos ei olnud enam kontaktne. Tunnistaja mäletab, et kannatanul oli vist 3 – 4 kuulihaava ning üks neist oli alalõuas ja üks roide piirkonnas. Pärast tulistamist viskas tulistaja oma relva ära, jooksis nende juurde ja nimetas kannatanut hulluks. Süüdistatav ütles veel, et ta ei ole süüdi ja et „me nägime kõike koos brigaadiga ja et läheme kohtusse tunnistama“. Samuti näitas süüdistatav neile oma relvaluba. Kohtul puudub alus kahelda ka tunnistaja A. S. ütlustes. Tema ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. Tunnistaja on ka selgitanud, et kuna tema istus kiirabiautos ees, siis ei näinud ta kõike, kuid tunnistaja M. U.il oli võimalus autos liikuda, ta läks tagumise akna juurde ja vaatas sealt, mis toimus. Tunnistaja A. S. ütlustest nähtub lisaks, et talle tundus relva hoidev isik palju agressiivsem. A. S. on ainus tunnistaja, kes süüdistatavat agressiivsena tajus. Kohus ei saa öelda, et tunnistaja eksis, veelgi vähem, et tunnistaja valetab, sest tegemist on tunnistaja poolt tajutuga, kuid siiski loeb kohus usaldusväärseteks ülejäänud tunnistajate ütlused, kes kõik tajusid kannatanut ühtmoodi agressiivsena sündmuste vältel, mitte aga süüdistatavat. Tunnistaja V. K. poolt 10.10.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 69-70) nähtub, et augusti alguses 2018.a umbes kell 23:00 toimus xxx tulistamine ning tunnistaja, olles xxx, tuli tagasi väljakutselt. Sündmuskohale lähenes kiirabiauto Kivila tänavalt ning liikus Mahtra tn poole. Lähenedes sillale, oli intsident otse auto ees. Tunnistaja nägi, et sillal on mingi konflikt isiku ja teetöölise vahel. Isik oli umbes 6 meetrit teetöölisest eemal ning teetööline sihtis teist isikut relvaga. Isik, keda sihiti, tundus agressiivne olevat – ta käis edasi – tagasi, võimalik, et väljendas agressiivust ka sõnadega. Tunnistaja nägi, et isik, keda sihiti, taganes ohutussaarele. Jäädes foori juures seisma, tuli teetööline nende juurde ning palus vene keeles politsei kutsuda. Rohelise tule süttimisel sõitsid nad teetööde autost mööda ning peatasid kiirabiauto selle ette vasakule ritta. Olles seisma jäänud ja ühendust võtnud häirekeskusega ehk umbes 10 – 15 sekundi pärast kuulis tunnistaja laske. Enne laskude kuulmist, jälgis tunnistaja sündmust tahavaatepeeglist ning nägi, kuidas mingil hetkel kannatanu alustas jooksmist käed rusikas 13 süüdistatava suunas ning sellele järgnesid kohe lasud. Kannatanu kukkus pikali, korraks tõusis püsti, kuid koheselt kukkus tagasi pikali. Enne tulistamist ei olnud kannatanu ja süüdistatav üksteise kõrval, nende vahel olid mõned sammud. Pärast tulistamist jäi kannatanu pikali ning süüdistatav tuli nende juurde, tal olid käed püsti. Tunnistaja keeras auto ümber ning sõitis sündmuskohale. Teetööline ütles neile midagi, kuid tunnistaja ei mäleta täpselt mida. Kannatanu oli halvas seisundis, tal oli mitu kuulihaava. Tunnistaja V. K. ütlused on kohtu hinnangul samuti usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning haakuvad teiste tunnistajate ütlustega. Ka tunnistaja V. K. kinnitab, et just kannatanu oli isikuks, kes oli sündmuste vältel agressiivne. Lisaks kinnitab tunnistaja V. K. niisamuti nagu ka tunnistaja M. U., et kannatanu jooksis süüdistatava suunas enne kui süüdistatav tema pihta tulistas. Tunnistaja K.M. poolt 25.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 36-37) nähtub, et 01.08.2018.a kella 23.00 ajal oli tulistamine xxx. Tunnistaja oli tol õhtul xxx ning seisis punase foori taga. Sillal seisis remondiauto, mis remontis teed. Bussi ja selle remondiauto vahel oli umbes 10 – 15 meetrit. Auto oli küljega bussi suhtes. Siis nägi tunnistaja, et auto juurde ilmus meesterahvas, kes remontis teed. Roheline tuli süttis ja tunnistaja nägi, et üks inimene jookseb bussi kõrval. Ta arvas, et tegemist on tavalise patsaaniga. Siis kuulis tunnistaja laske, kuid ta arvas, et noorukid lihtsalt paugutavad. Bussijuht sõitis edasi, kuid siis äkki nägi, et üks inimene lamab ja teetööline seisab relv käes. Asfaldil lamanud inimene sarnases sellele mehele, kes enne jooksis bussi kõrval. Relvaga meesterahvas oli asfaldil lamavast isikust umbes 3 – 5 meetrit eemal. Tunnistaja ütlustest nähtub, et pärast tulistamist hakkas tulistaja kätega vehkima lähedal olnud kiirabiautole. Tunnistaja andis samuti kiirabiautole tuledega märku. Kohtuistungil tunnistaja K.M.i poolt joonistatud skeem (III kd tl 46-47) tõendab sündmuskohal olnud isikute asukohtasid. Tunnistaja K. M.i ütlustes ei ole alust kahelda, need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Ka tunnistaja K. M. kinnitab, et kannatanu hakkas jooksma ehk ka selle tunnistaja ütlustega on ümber lükatud kannatanu väide, et ta ei ole tulistaja suunas jooksnud. Tunnistaja J. U.i poolt 26.09.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 52-55) nähtub, et 01.08.2018.a kella 23 ajal toimus tulistamine Lasnamäe xxx. Tunnistaja sõitis sealt mööda. Jõudes teetöid teostava sõiduki lähedale, nägi tunnistaja, et teetööline hoiab püstolit teise mehe suunas. Sihtijal oli seljas oranž tööriietus ja sihitaval oli seljas hele t-särk ja šortsid ja must soni peas. Tunnistaja lähenes sõidukile mere poolt Peterburi mnt poole. Isikud olid üksteisest umbes 3 meetri kaugusel. Tunnistaja nägi, et isik, keda sihiti astus nagu samm - sammult sõidutee peale ning karjus vene keeles, et tulista. Tunnistajale tundus, et teetööline lasi hoiatuslasu, sest kuulis pauku ja teine meesterahvas jäi ka seisma. Pärast seda kuulis tunnistaja 2 – 4 lasku. Tunnistaja ei näinud, kes lasi, sest laskmine toimus tööauto taga. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kannatanu ei jooksnud tulistaja suunas, kuid päris kogu sündmust ta ei näinud, sest vahepeal võttis ta telefoni, et helistada. Tunnistaja sõitis edasi umbes 30 meetrit ning hakkas politseisse helistama ning tema sõber E. B. filmis toimunut sellest hetkest, kui relvaga sihtija taganes. Tunnistaja ütlustest nähtub, et pärast hoiatuslasku järgmised lasud toimusid, kui ta oli umbes 30 meetrit edasi sõitnud ja hakanud politseisse helistama ehk laskude vahel oli ehk minut. Siis nägi tunnistaja, et see teetööline relvaga suundub nende poole ning ta sõitis koheselt sealt ära. Tunnistaja ütlustest nähtub, et isik, keda sihiti, oli pisut agressiivne. Sihtija taganes ja püüdis olla rahulik ehk tunnistajale tundus, et ta üritas end tagasi hoida. Tunnistaja ei näinud, et teetöölise ja teise meesterahva vahel oleks olnud füüsilist kontakti. 14 Kohtuistungil tunnistaja J. U.i poolt joonistatud skeem (III kd tl 59) tõendab sündmuskohal olnud isikute asukohtasid – tunnistaja enda asukoht xxx, tunnistaja liikumise trajektoor, kus seisid sihtija ja sihitav enne esimest lasku, kus asus auto enne kui tunnistaja kuulis esimest lasku, kuhu liikusid sihtija ja sihitav. Tunnistaja J. U.i ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja elulised usutavad. Tunnistaja ütlused kinnitavad samuti, et kannatanu justkui lähenes süüdistatavale ja ei peatunud enne hoiatuslasku. Tunnistaja E. B. poolt 30.10.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 92-95) nähtub, et 01.08.2018.a viibis ta xxx ehk täpsemalt Lasnamäe kaubanduskeskuse ja Prisma vahelisel sillal, kell 23.00 õhtul. Tunnistaja sõitis koju Mustakivi teel Peterburi mnt suunas, sõitis oma autoga ning autos oli tema sõber J. U.. Jõudes sillani nägi tunnistaja, et on konflikt sillal. Ta järeldas, et on konflikt, sest ühel inimesel oli püstol käes, mis oli suunatud teise suunas. Inimene, kes hoidis relva, oli oranžis tööriietuses ja sellel sillal toimusid teetööd, seal seisis suur tööauto. Teisel isikul oli peas must soni, seljas hele särk ja heledad sortsid ja mustad jalanõud. Isikud olid üksteisest umbes kahe, kolme sammu kaugusel. Kannatanu ja süüdistatav olid sõiduteel, tunnistaja möödus neist paremast sõidureast, mõlemad jäid temast vasakule. Nad lahendasid konflikti ja siis kuulis tunnistaja, kuidas see keda sihiti ütles kõva häälega vene keeles „streljai“ ehk tulista ja liikus tulistaja poole 1-2 sammu. Sihitaval olid käed laiali, avatud, küljele sirutatud. Tulistaja ei tulistanud kohe vaid mõne hetke pärast tulistas ta õhku. See kuidas see inimene, keda tulistati reageeris, seda tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ütles sõbrale, et ta helistaks politseisse ning võttis ise telefoni ja hakkas filmima. Järgmisi 3-4 lasku kuulis tunnistaja siis, kui oli neist möödunud. Ise ta neid laske isiklikult ei näinud, ta lihtsalt kuulis, et taas keegi tulistab ja arvab, et tulistada võis see inimene, kelle käes oli püstol. Pärast seda, kui need lasud olid toimunud, siis tunnistaja nägi, et süüdistatav koos relvaga jookseb nende poole ja nad sõitsid sealt minema. Tunnistaja sõnul oli süüdistatava ja kannatanu konfliktis enne kui kannatanu karjus „streljai“ ka moment, kus kannatanu näitas nende suunas ja ütles, et neid filmitakse. Seega kinnitab ka tunnistaja E. B., et nägi konflikti algust, tema ütlustest võib teha järelduse, et kannatanu liikus D. D.i poole ja oli ilmselt agressiivsem kui paigal seisnud D. D.. Tõendatud on, et D. D. tulistas seepeale õhku. 14.08.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist koos CD – plaadiga (III kd tl 5-7), millega on vaadeldud tunnistaja E. B.i mobiiltelefonis olevaid videosalvestisi ja fotosid, nähtub järgmine: oranži vestiga mehel on käed suunatud enda ette ning ta hoiab neid heledates riietes mehe suunas, kes on temast paari meetri kaugusel; heledates riietes mees tõstab vasaku käe ning osutab tööriietes mehe suunas, ise samal ajal midagi rääkides ja taganedes; heledates riietes mees taganeb, sama teeb ka tööriietes mees hoides käsi ettesirutatult endiselt enda ees. Videosalvestiste taustaks on vali masina müra. Tunnistaja V. P. poolt 16.10.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 73-76) nähtub, et teda kutsuti kohtusse seoses augustis 2018.a kella 23:00 paiku toimunud tulistamisega xxx. Tunnistaja käis kaupluses Prisma ja oli teel koju. Selleks pidi ta minema üle silla. Väljudes kauplusest ja olles mõned meetrit sillast eemal, kuulis ta pauku ning arvas, et lastakse ilutulestiku. Siis ta nägi sillal oranžides riietes teetöölist, kes midagi karjus. Tunnistaja kõndis edasi. Siis nägi ta, et see teetööline on tema poole vasaku küljega ning tal on käes püstol. Tunnistaja kuulis pauku ja nägi relva. Kuhu ta tulistas, seda tunnistaja ei näinud. Ta nägi, et meesterahval oli käsi püsti sirgelt auto suunas või kellegi suunas. Esialgu oli tulistaja näoga auto poole, kuid siis keeras vasakule ja tunnistaja nägi relva. Tunnistaja läks tagasi tankla 15 suunas ning helistas politseisse. Kaitsja küsimustele vastates täpsustas tunnistaja, et kuulis rohkem laske, kuid ei osanud öelda kui pikk oli esimese ja teise lasu vahe. Kohtuistungil tunnistaja V. P. poolt joonistatud skeem (III kd tl 87) tõendab tunnistaja asukoha sündmuskohal. Tunnistaja V. P. ütlustes puudub alus kahelda, kuid on ilmne, et ta nägi vaid konflikti algust, mitte kogu konflikti. Tunnistaja M. T.i poolt 28.07.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 44-45) nähtub, et ta on kriminalist, kes võttis sündmuskohal politseibussis süüdistatava kätelt lasuproovid kui ta politsei poolt kinni peeti. Tunnistaja ei mäleta täpselt, kas ta võttis ka süüdistatava oimupiirkonnast proovi, kuid ta ei välista, et ta selle proovi võttis. Kohus leiab, et proovi võtmine on siiski tõendatud, kuna ekspertide käsutusse selline proov anti ja selle võtmist kinnitab ka D. D. ise ning vaidlust selle üle, kas see proov üldse võeti, tegelikult kohtuistungil ei tekkinudki. Süüdistatava D. D.i poolt 28.07.2020.a ja 30.07.2020.a kohtuistungil antud ütlustest (I kd tl 45-54, 57-58) nähtub, et ta töötab alates

1. aastast X AS-s. Aset leidnud sündmuse ajal töötas ta asfalti remonditöö operaatorina Mustakivi teel. Enne armeeteenistust tegeles ta kickpoksiga umbes poolteist kuni kaks aastat ja lõpetas sellega tegelemise 2012.a. Aprillis või mais 2018.a tegi süüdistatav endale relvaloa enda ja vara kaitseks ning ostis kohe pärast relvaloa saamist ka relva Glock
2. Relva kandis süüdistatav kaasas kui töötas üksinda ja kui läks metsa. Tööl oli süüdistatava sõnul tal relv kaasas enesekaitseks, kuna oli juhtumeid, kus kaaslasi rünnati (võõrad isikud loopisid, lubati tappa või invaliidiks teha, kahjustada tehnikat), kuna paljudele ei meeldi öösel müra tekitamine. Enne 01.08.2018.a sündmusi süüdistatav seda relva ei olnud kasutanud. Süüdistatava sõnul ei piisanud enese kaitsmiseks kickpoksiga tegelemisest ja vajalik oli soetada relv, sest ta oli selleks ajaks oma vormi kaotanud, kuna ei tegelenud spordiga ja tal oli seljas raske tööriietus (bituumeniga koos püksid, töökingad), mis muudab ebareaalseks kickpoksi taktika kasutamise jalgadega. Seega süüdistatava hinnangul ei olnud tal säilinud kogemus ennast kaitsta, ta poleks saanud riiete tõttu kiiresti liikuda ja konfliktis põgeneda. Ütluste kohaselt puudus tal ka õigus kakelda teistega, kuna sellisel juhul on oht, et relv satub kolmandate isikute kätte. Sündmuse päeval hakkas süüdistatava tööpäev umbes kell kaheksa õhtul. Tööpäev algas xxx, kus süüdistatav valmistus tööks (võttis bituumeni, tankis kütust, laadis peale asfaldikillustiku, kontrollis seadme tööseisundit), kohtus autojuht V. O.iga ja sealt liiguti objektile. Objektile minekuks antakse kaasa koopia öösel töötamise loast, mida tuleb vajadusel näidata võimuesindajatele. Töökohaks oli tollel õhtul Mustakivi tee ja nad jõudsid enne vahejuhtumit töötada kaks tundi. Nad töötasid kahekesi, O. oli autos ja täitis süüdistatava korraldusi. Süüdistatav kasutas kõrvaklappe, sest tema poolt kasutatud aparaat tekitab palju müra. Süüdistatava sõnul ta töötas, kui nägi esmalt kellegi kinga, mille peale ta lülitas välja killustiku andmise teele (müra veel jätkus), seejärel lülitas seadme välja, võttis kõrvaklapid peast ja pani kaela ning kui tõstis silmad noormehe peale, siis sai kohe löögi parema rusikaga vasakule poole oimupiirkonda. Pärast lööki kukkus üks osa kõrvaklappidest asfaldile, süüdistatav tõmbus inertsist tagasi, kuid kuna ründaja jätkas liikumist tema suunas, siis ta võttis relva, vinnastas selle ja tegi lasu õhku. Löögi hetkel oli süüdistataval käes seadme rool, mis läks käest välja. Süüdistatava sõnul võis kannatanu enne löömist midagi öelda, kuid ta ei kuulnud, sest müra oli. Pärast lööki ei rääkinud kannatanu midagi, vaid liikus süüdistatava suunas kokkusurutud rusikatega. Enne relvaga õhku laskmist liikus kannatanu süüdistatava suunas ja pärast lasku hakkas liikuma keset sõiduteed oleva ohutussaare suunas. Süüdistatav sõnul käitus kannatanu ebaadekvaatselt, provotseeris, liikus edasi-tagasi, vehkis kätega ja ähvardas ning oli 16 näha, et ta oli kas alkoholi või narkootikumide mõju all. Kannatanu karjus peale seda, kui süüdistatav õhku tulistas, et hakkab süüdistatavat tapma, et see on tema piirkond, et süüdistatav tulistaks teda ja ropendas. Ütluste kohaselt püüdis süüdistatav konflikti vältida, kannatanuga vahemaad suurendada ja relva suunas ta kannatanu peale, sest see oli süüdistatava arvates ainuke asi, mis teda pidurdas. Süüdistatav taganes paar sammu, sest märkas silmanurgast, et Mustakivi teel Peterburi tee suunas liigub kiirabi. Kui kiirabiauto kabiin oli süüdistatavaga kõrvuti, siis karjus ta kiirabiauto juhile mitu korda, et ta kutsuks politsei välja. Pärast kiirabiauto juhi poole pöördumist keeras kannatanu ennast ringi ja lahkus eemale. Süüdistatav vinnastas relva lahti ja läks oma käru külje juurde, kus nägi autojuhti, kellel oli käes süüdistatava kõrvaklappide üks osa ja süüdistatav palus autojuhil kutsuda politsei. Autojuht läks kabiini tagasi. Seejärel võttis süüdistatav kätte juhtimispuldi ja asus tööle. Kui Laagna teelt hakkas liikuma buss ja süüdistatav bussi mööda lasi, siis nägi süüdistatav, kuidas bussi tagant jookseb kiiresti tema suunas kokkusurutud rusikatega kannatanu. Süüdistatav lasi puldi käest, taganes ja võttis relva, vinnastas selle ning hakkas tulistama kannatanu suunas. Süüdistatava sõnul ei saanud ta raske riietuse tõttu ära joosta ning samuti ei saanud ta jätta tehnikat järelevalveta. Lisaks ei kakelnud süüdistatav kannatanuga, sest oli reaalne võimalus, et relv satub nii kolmanda isiku kätte ja kuna ta oli juba väsinud. Süüdistatav tulistas kannatanu suunas seni kuni kannatanu peatus. Süüdistatav tulistas enda sõnul viis korda, kuna kannatanu jätkas liikumist ja ta ei saanud aru, kas ta oli temale pihta saanud või mitte. Kui süüdistatav alustas tulistamist, siis oli tema vahe kannatanuga umbes 3-5 meetrit. Kui kannatanu maha kukkus, siis vinnastas süüdistatav relva lahti, läks käed laiali sõidukijuhi juurde, kutsus kiirabiekipaaži ja andis neile mõista, et ta ei kujuta endast ohtu, et osutada maksimaalselt kiiresti abi kannatanule. Süüdistatav palus autojuhil väljastada koopia loast öösel tööde tegemiseks ja palus teatada juhtunust ülemusele. Süüdistatav ei mäleta, kas ta rääkis politseile, et ta sai löögi oimupiirkonda. Süüdistatava sõnul avaldas politseiametnik ise initsiatiivi oimupiirkonnast DNA analüüsi võtmiseks. Prokuröri küsimustele vastates ütles süüdistatav, et ta pole kuulnud juhendist, mis keelaks katkestada tööde tegemist, kui esineb oht elule, tervisele ja varale. Süüdistatava sõnul ta jätkas töö tegemist kuna pidi kõrvaldama tehnika ristmikult. Prokuröri küsimusele, miks süüdistatav arvas, et kannatanu ohustab tema elu, vastas süüdistatav, et löök oimupiirkonda on hävitav löök erinevalt löögist lõuapiirkonda ja löök oimupiirkonda võib põhjustada tõsise trauma, lisaks on kaklus tänaval ohtlikum ja on suur tõenäosus, et surm võib saabuda kukkumisel. Süüdistatava sõnul ei olnud tal aega ega võimalust sihtida kannatanu jäsemetesse. Teist hoiatuslasku ei teinud süüdistatav enda sõnutsi seetõttu, kuna kannatanu jooksis tema suunas väga kiiresti ja oleks ta maha ajanud massiga. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta x-x cm pikk ja K.us sündmuse toimumise hetkel x kg. Süüdistatava sõnul käis ta peale relvaloa saamist harva ka tiirus tulistamas, parimal juhul üks kord kuus. Kohtu küsimusele, kas süüdistatava hinnangul olid tema ja kannatanu vahendid ründe tõrjumiseks võrdväärsed, vastas süüdistatav, et tema arvates jah. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil süüdistatava D. D.i poolt joonistatud skeem (I kd tl 55) tõendab sündmuskohal olnud isikute ja autode asukohtasid ning liikumise suundasid. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1055T (III kd tl 118) kohaselt ei tuvastatud D. D.il 02.08.2018.a kell 02:32 joovet. 07.08.2018.a MTÜ X vastus Politsei- ja Piirivalveameti 06.08.2018.a nõudekirjale nr 3.21/17144-6 (III kd tl 1-3) tõendab, et süüdistatav on osalenud Baltic Open 2012.a kickpoksi võistlustel ning saavutanud II koha. 17 03.12.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos CD – plaadiga (III kd tl 4), millega on vaadeldud salvestist R. R. (K.) vs D. D. (EAK), tõendab, et D. D. valdab võitluskunsti võtteid. 19.12.2019.a ekspertiisiaktist nr 19E-GE1260 (III kd tl 130-135) nähtub, et D. D.ilt vasaku kõrva ja eest põse alal võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev D. D.i DNA-profiiliga, kuid mitte A. K. DNA-profiiliga. D. D.ilt näo vasakult poolelt ja oimu piirkonnast võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada D. D.ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada A. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
3. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1012 korda tõenäosem juhul kui proovis A194945 leiduva bioloogilise materjali allikaks on D. D. ja A. K. võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on D. D. ja üks juhuslikult valitud tundmatu isik. Kohtu hinnangul on tunnistajate ja süüdistatava ütlustega ning kirjalike tõenditega tõendamist leidnud, et kannatanu oli 01.08.2018.a aset leidnud konflikti algataja, ta oli häiritud teetöödega kaasnevast mürast ja läks asja nii-öelda klaarima. Kannatanu lõi D. D.it ilma pikema jututa kohe vasakule oimupiirkonda, mille tagajärjel kukkusid maha süüdistatava kõrvaklapid ja purunesid. Seejärel võttis süüdistav relva ja tegi hoiatuslasu õhku, mis kannatanu rünnaku peatas ja kannatanut veidi taanduma sundis. Mõne minuti pärast jooksis kannatanu uuesti süüdistatava poole, käed rusikas ja valmis süüdistatavat ründama. D. D. tulistas seepeale kannatanu peatamiseks 5 lasku kannatanu suunas ja põhjustas kannatanule tervisekahjustused, millised on kajastatud eksperdiarvamuses. Kannatanu kaotas vigastuste tagajärjel nägemise. Selle üle, et sündmused just nii aset leidsid nagu eelpool kirjeldatud, tegelikult vaidlust ei olegi. Vaidlust ei ole ka selles, et tulistades teise inimese suunas viiel korral tegutses tulistaja ehk D. D. vähemalt kaudse tahtlusega, st pidas võimalikuks kannatanu surma saabumist ja möönis selle saabumist. Juba välise teopildi alusel saab teha järeldusi võimaliku tapmise tahtluse kohta. D. D. tulistas kannatanut mitte ühel vaid viiel korral, seega koosnes tema tegu mitmest ohustavast teost ja D. D.i toimimisviis oli äärmiselt ohtlik, kannatanul olid vigastused muuhulgas eluohtlikus piirkonnas (peas). Seega on kohtu hinnangul täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. 2.
4. Õigusvastasust välistavad asjaolud KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kas süüdistatav D. D. viibis hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes ja kas ta jäi hädakaitset teostades selle piiride raamesse. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädakaitse jaguneb hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seega on esmalt vaja tuvastada, kas süüdistatav viibis hädakaitseseisundis. 18 Kohus leiab, et süüdistatav D. D. viibis hädakaitseseisundis. Nii süüdistatav kui tunnistajad on kinnitanud, et kannatanu oli agressiivselt meelestatud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kannatanu ründas oma töökohustusi täitvat D. D.it, lüües teda oimupiirkonda ja pannes seega toime õigusvastase teo (KarS § 121). Nimetatu on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja V. O.i ütlustega, 02.08.2018.a D. D.i kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ja 02.08.2018.a isiku läbivaatuse protokolliga, millega tuvastati süüdistataval vasakul oimupiirkonnas kaks marrastust mõõtudega 2,5x2 cm ja 1x1 cm. Lisaks nähtub 19.12.2019.a ekspertiisiaktist nr 19EGE1260, millega kontrolliti D. D.i näo vasakult poolelt ja oimu piirkonnast võetud DNA proove, et ekspertiisiga ei suudetud välistada A. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Pärast D. D.i ründamist sundis üksnes hoiatuslask õhku kannatanut taganema. Seega sai D. D. peale esimest kannatanupoolset rünnet aru, et kui kannatanu uuesti käed rusikas tema poole jooksis, siis oli tegemist vahetult eesseisva ründega tema vastu. Süüdistaval oli soov ennast kaitsta, kui ta kannatanu suunas tulistama hakkas. D. D.il ei olnud mingit alust arvata, et tema poole jooksev isik tahab temaga lihtsalt rahulikult juttu ajada. Tunnistajad on korduvalt kirjeldanud kannatanu agressiivset hoiakut. Kui objektiivsel kõrvalseisjal olnuks kogu informatsioon kaitsetegevusele eelnenud olukorra kohta (juba aset leidnud rünnak), oleks ka kõrvalseisja jaatanud eelseisva ründe ohtu. D. D.i tegevus oli vaieldamatult tingitud kaitsetahtest, seda on ta kinnitanud ka ise. D. D.il oli ründe täieliku tagasilöömise õigus, seejuures ei olnud temal kui ründe tõrjujal kohustust võtta üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ning kaitsja poolt kaitsetegevuses kasutatav vahend peab olema vajalik, sobiv ja säästvaim. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab kaitsja tegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses. Kohus leiab, et D. D.i poolt kasutatud vahend (tulirelv) oli vajalik ja sobiv ründe lõpetamiseks. Tulistamisega kannatanu suunas lõpetas süüdistatav kannatanu ründe lõplikult. Küll aga leiab kohus, et D. D.i poolt valitud vahend ei olnud säästvaim ründe tõrjumiseks. D. D. ei kaaluunud kordagi mitte ühtegi teist vahendit enda kaitsmiseks kui üksnes relv. Teda oli kannatanu kord juba rünnanud ja ka siis kaitses ta end koheselt relvaga, tehes hoiatuslasu õhku, mis ründe koheselt ka lõpetas. Kui kannatanu ründas D. D.it taas, siis D. D. enam juba kord järele proovitud hoiatuslasku ei kasutanud, vaid hakkas kohe kannatanut tulistama. Seega ei kaalunud D. D. seekord enam kaitsetegevuseks sobilike vahendite valikut. Läheneval kannatanul ei olnud relva ja seda võis eeldada ka D. D., kuna esimesel ründel kannatanu mingit relva vastuseks hoiatuslasule ei kasutanud. Kahe tulistamise vahele jäid mõned minutid, mille jooksul oli D. D.il ka aega mõelda sellele, mis juhtub, kui kannatanu uuesti ründab. Tegelikult oli ta juba lasknud töökaaslasel (x) kutsuda ka politsei, mida tulnukski ootama jääda ja vajadusel kasvõi töö katkestada. Ex-ante seisukohast hinnates oli D. D.i kaitsetegevus liialt intensiivne ega vastanud ründe iseloomule. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et süüdistatav tulistas järjest viis lasku. Tal ei olnud mingit soovi veenduda laskude vahepeal, kas ta on äkki kannatanut juba tabanud ja seega ründe lõpetanud. Asjaolu, et D. D. oli varem tegelenud kickpoksiga, ei ole kohtu hinnangul samuti sugugi vähetähtis. Mingid elementaarsed võitluse oskused jäävad alles ka pärast aktiivse treeningu lõppu ning tööriided ja saapad, mida kohus ka kohtuistungil vaatles, ei olnud sellise kaaluga, et oleksid seganud käsi või jalgu aktiivselt liigutamast ja mis takistanuks üldse füüsilist jõudu kasutades ründajale vastu hakata. Kannatanul relva ei olnud, seda D. D. teadis. Kaitsja ei pea ründe tõrjumiseks valima ebakindlat vahendit, see on tõsi, kuid kaitsjal tuleb kasutada ebakindlat, kuid säästvamat vahendit, kui tal jääb võimalus minna kaitse ebaõnnestumise korral üle kindlamale vahendile (vt nt Riigikohtu 19 kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-111-04, p 14). D. D.il oli võimalus kasutada säästvaimat vahendit (näiteks oma käsi ja jalgu) ning alles ebaõnnestumise korral kasutada relva. Asjaolu, et rünnak toimus väga kiiresti, ei ole argument. Üldjuhul toimubki rünne kiiresti ja kaitsetegevuseks vajalik sobiv vahend tuleb samuti leida kiiresti. On ilmne, et vahendite valikute vahel kaalumine on ründe korral kaitsja seisukohast vaadatuna ajaliselt alati väga piiratud, kuid see ei õigusta koheselt mittesäästvaima vahendi kasutamist. Relvaluba omaval isikul ei ole õigust kasutada igas konfliktsituatsioonis relva üksnes seetõttu, et ta kardab ründaja tegevuse tagajärjel kukkumist, mis võib kaasa tuua tema enda surma (selline oli süüdistatav argument). Relva intensiivset kasutamist ei saa õigustada ka oletusega, et kui rünne oleks jõudnud kehalise kontaktini, siis võinuks relv sattuda kannatanu kätte nagu seda väidab süüdistatav. Relva kandev isik peab teadma, kuidas ta endalt relva äravõtmist takistada saab. Surmav lask ründaja pihta on ainult siis õigustatud, kui hoiatamine või tulirelva muu kasutamine (hoiatuslask, lask mitte südamesse või pähe vaid jalgadesse) ei ole võimalik või uueks lasuks ei jää enam aega ning rünne jätkub (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-15-96; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari 2002.a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-124-01). Lisaks hädakaitseseisundi tuvastamisele on vaja kindlaks teha, kas süüdistatav ei ületanud hädakaitse piiri. KarS § 28 lg 2 kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Riigikohus on nentinud, et kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante-hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal − seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. oktoobri 2015.a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-65-15, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. märtsi 2004.a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 11.4). Objektiivsele kõrvalseisjale olnuks täiesti selge, et süüdistatavapoolne kaitsetegevus oli ilmselt teostatud mitte säästvaima vahendiga ja oli seejuures ka liialt intensiivne ning süüdistatav tekitas ründajale muuhulgas ka liigset kahju. Süüdistatav tulistas relvitu inimese pihta viis järjestikust lasku, mille tagajärjel sai kannatanu eluohtlikult vigastada ja jäi pimedaks. Seega kuna kaitsetegevuseks valitud vahend ei olnud kohtu hinnangul säästvaim ja süüdistatav tekitas kannatanule liigset kahju, siis on tegemist hädakaitsepiiride ületamisega ning D. D.i tegevus on seega õigusvastane. Kohtu hinnangul tekitas D. D. ründajale ehk kannatanu A. K.le liigset kahju otsese tahtlusega. D. D. tulistas viis järjestikust lasku kannatanu suunas, seejuures ei veendunud ta tulistamise vahepeal, kas kannatanu sai tabamuse või on suuteline veel rünnet jätkama. Samuti ei teinud süüdistatav enne tulistamist hoiatuslasku nagu esimesel korral, kui lask õhku sundis kannatanu peatuma, ega kutsunud sõnaliselt ründajat peatuma, millest võib teha järelduse, et D. D. oli väga valmis ja aldis relva konfliktsituatsioonis kasutama. Sellele viitab ka tema vestlus tunnistaja V. O.iga, kellele ta ütles samal päeval, kui tunnistaja relva kohta küsis, et kui vaja, siis tulistan. Kohus leiab, et D. D.il olnuks võimalus kannatanu peatada või vähemalt püüda kannatanut peatada tehes taas hoiatuslasu õhku, sest esimese ründe selline lask ju peatas. D. D. ei pidanud seda vajalikuks, vaid tulistas kannatanu suunas 5 lasku järjest, enda sõnul küll sihtimata, kuid tabades siiski kannatanut pähe, alalõuga, vasaku rangluu alusesse piirkonda, vasakusse õlga, keskkõhtu, kubemepiirkonda vasakul ja paremasse küünarvarde (läbistav vigastus). Kannatanul ei esinenud mitte ühtegi jalgade vigastust, mis näitab, et D. D. ei teinud mitte midagi selleks, et tulistada võimalikult väikest kahju tekitades või kahju tekitamist üldse vältida ning kuigi ta väidab, et sihtida tal üldse ei õnnestunud, siis vigastused on siiski enamjaolt ülevalpool vöökohta. D. D.i käitumine viitab selgelt sellele, et ta teadis, et ta tekitab ründajale liigset kahju 20 mittesäästvaima vahendiga ja ta soovis või vähemalt möönis seda, ületades seega hädakaitse piire otsese tahtlusega. Asjatundja D. U. poolt 16.10.2019.a kohtuistungil antud ütlustest (III kd tl 76-83) nähtub, et ta on x Tallinna xxx, tema pädevust tõendavad laskeinstruktori litsentsite koopiad (III kd tl 88-90). Asjatundja leidis, et kui ohus on elu ja tervis, siis kaitsja võib kasutada kõikvõimalikke meetmeid selleks, et sellist rünnet peatada. Asjatundja sõnul võib isik teha hoiatuslasu, kui ta tunneb ohtu. Lasu peaks sooritama nii, et selles ei tekiks teistele isikutele mingeid vigastusi, tavaliselt politsei teeb selle kas alla või siis ülespoole. Kui keegi peale hoiatuslasku üldse liigub relvastatud isiku poole, siis see on relvastatud isiku suhtes äärmiselt ohtlik, st et see isik ei karda relva. Hoiatuslask on äärmiselt motiveeriv tegevus ja juhul kui isik ei karda hoiatuslasku, siis see tähendab, et tal on kas psüühikahäired, ta on mingi aine mõju all või on ta nii julge, et ta ei karda relva. Kohtu arvates ei saa antud juhul väita, et D. D.i elu oli ohus ja ilmselgelt ei arvanud seda tegelikult ka D. D. ise. Pärast esimest konflikti kannatanuga jätkas süüdistatav rahulikult tööd, ei oodanud ära politseid, vaid pani relva vööle tagasi ja jätkas töötamist. See viitab sellele, et uut rünnet, mis ohustaks tema elu, ta kannatanu poolt kas üldse enam ei kartnud või oli juba eos valmis kohe tulistama, kui uus rünne peaks toimuma. Asjatundja rääkis ka sellest, et pimedal ajal enda poole jooksvat isikut ei saa täpselt sihtida kas pähe või jalgadesse, see ei ole võimalik. Kohus nõustub sellega, et täpselt sihtida ei saa, kuid leiab, et relva suunata õhku või maapinna poole on võimalik. Arvestada tuleb ka seda, et relv ei sattunud D. D.i kätte juhuslikult. Tal oli olemas relvaluba ja ta käis lasketiirus oma oskusi lihvimas. Seega olid tal teadmised sellest, kuidas relv laskmisel käitub, milline on selle lasketäpsus jne. Kaitsja esitas asjatundjale ka konkreetse juhtumi pinnalt küsimusi, paludes hinnata ründe ohtlikkust, kuid kohus ei arvesta neid asjatundja ütlusi, sest asjatundja ei ole antud juhul pädev otsustama, kas esines õigusvastane rünne ning kuidas ja milliste vahenditega oli D. D. õigustatud seda rünnet tõrjuma. Eelneva tõttu leiab kohus, et süüdistatav küll viibis hädakaitseseisundis, kuid tema poolt kaitsetegevuseks valitud vahend ei olnud säästvaim ning ta teostas otsese tahtlusega kannatanule ilmselt liigset kahju ja ületas seega otsese tahtlusega hädakaitse piire. 2.
12. Süüd välistavate asjaolude puudumine KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. D. D. on süüvõimeline ning puuduvad KarS
13. peatükkis
14. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
15. KARISTUS KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21 Karistuse määramisel tuleb esmalt arvesse võtta asjaolu, et D. D.il puuduvad karistusregistri väljatrüki (III kd tl 10) kohaselt kehtivad karistused. D. D. on pannud toime esimese astme kuriteo katse vähemalt kaudse tahtlusega, ületades seejuures hädakaitse piire otsese tahtlusega. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse KarS § 57 lg 1 p-s 8 sätestatud süüteo toimepanemist hädakaitse piiride ületamisel. Lisaks saab kohtu hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna ka seda, et D. D. täitis kuriteosündmuse ajal oma töökohustusi ning kannatanu oli see, kes algatas konflikti, segas D. D.it töökohustuste täitmisel ja kes kangekaelselt seda konflikti ka jätkata püüdis, vaatamata sellele, et oli saanud teada, et süüdistataval on relv. Märkimist väärib ka see, et kannatanu oli seejuures tarvitanud ka vähesel määral alkoholi. Seega asetas kannatanu end kokkuvõtlikult ise teadlikult ohtu. Kannatanu teadis, et temal ei ole volitusi selleks, et teetööde tegemist takistada või kuidagi ümber korraldada. Kannatanu kasutas süüdistatava suhtes vägivalda, selmet situatsiooni rahumeelselt lahendada või pöörduda näiteks politsei poole, kes kontrolliks, kas hilistel tundidel töötamine teetööliste poolt oli lubatud või mitte. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses kohtu hinnangul puuduvad. Oluline on ka see, et kuritegu jäi katse staadiumisse. Eeltoodud asjaolud vähendavad kohtu hinnangul oluliselt D. D.i süüd ning annavad aluse mõista D. D.ile karistuse KarS § 113 lg 1 sanktsiooni alammääras ehk 6 aastat vangistust. Kohus peab lisaks oluliseks peatuda KarS § 25 lg-l 6 ja § 60 lg-l 1, mille kohaselt võib kohus kohaldada süüteokatse puhul karistuse kergendamist. Riigikohus on selgitanud, et süüteo jäämine katsestaadiumisse ei too kaasa KarS § 25 lg 6 kohaselt automaatselt karistuse kergendamist võrreldes lõpuleviidud süüteoga. Nimelt tunneb seadus obligatoorseid karistust kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 57 lg-s 1 ning mida kohus peab nende esinemise korral võtma arvesse karistust vähendavana. Teisalt nimetab seadus ka fakultatiivseid karistust kergendavaid asjaolusid, mida kohus võib, kuid ei pea karistust kergendava asjaoluna arvesse võtma. Selline arusaam väljendub selgelt juba seadusandja kehtestatud sõnastuses, et „kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 60 sätestatut“, mida on kasutatud ka katsestaadiumisse jäänud süütegusid puudutavas KarS § 25 lg-s
16. Seega tuleb juhul, kui kuritegu jääb katsestaadiumisse, karistuse vähendamist küll kaaluda, kuid seda ei saa käsitada absoluutse nõudena. Katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on kaalukad konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri 2016.a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-70-16 p 13 ja 14). Kohus kaalus D. D.i karistuse kergendamist ja leidis, et antud juhul seda kohaldada ei saa. Kohus lähtub karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest karistusest (keskmine karistus KarS § 113 lg 1 järgi on 10,5 aastat vangistust). Kohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p-s 8 sätestatut ja muuhulgas ka teisi asjaolusid, mis lubavad karistust vähendada ning leidnud, et KarS § 113 lg-s 1 sätestatud karistuse alammäär on neid asjaolusid arvestades kohane karistus. Kohtu hinnangul tegi D. D. kõik endast oleneva, et kannatanu tappa. Süüdistatava tahtlus hädakaitsepiire ületada oli intensiivne. Vaid asjaolu, et juhuslikult olid sündmuskohal kiirabitöötajad, kes said kohe kannatanule esmaabi osutada, hoidis ära raskema tagajärjena ehk kannatanu surma. Kannatanu surm ei saabunud suuresti ka süüdistatava poolt mittekontrollitava 22 juhuse tõttu, st et juhuslikult ei haavanud ta kannatanut selliselt, et oleks koheselt saabunud kannatanu surm. Kannatanu on jäänud kuriteo tagajärjel pimedaks ja tema elukvaliteet on drastiliselt muutunud. Kannatanu ei saa enam töötada ja on oma ema ülalpidamisel. D. D. ei ole kohtuistungil end süüdi tunnistanud, seega ei ole ta avaldanud toimepandu pärast vähimatki kahetsust, mida puhtsüdamlikuks saaks lugeda. D. D. leiab, et ta tegutses täiesti õiguspäraselt. Samuti ei ole süüdistatavat huvitanud kannatanu käekäik ega tervislik seisund, kuigi taoline huvitundmine oleks vähemalt inimlik ka siis, kui inimene endal süüd tegelikult ei näe. Neid asjaolusid arvestades võib lugeda D. D.i süü keskmisest suuremaks. Harju Maakohtu 03.08.2018.a kohtumäärusega nr 1-18-6195 (III kd tl 101-104) vahistati süüdistatav kaheks kuuks, s.o kuni 01.10.2018.a. 11.09.2018.a kohtumäärusega nr 1-18-6195 (III kd tl 105-107) jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.08.2018.a vahistamismääruse muutmata. Harju Maakohtu 01.10.2018.a kohtumäärusega nr 1-18-6195 (III kd tl 108-110) pikendas kohus süüdistatava vahi all pidamise tähtaega kuni 01.12.2018.a. Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtumäärusega nr 1-18-6195 (III kd tl 111-113) rahuldas kohus D. D.i taotluse ja asendas tema suhtes kohaldatud tõkendi - vahistamine - elektroonilise valvega aadressil xxx– kaheks kuuks. Kuivõrd eeltoodust nähtub, et D. D. on eelvangistuses viibinud 3 (kolm) kuud (01.08.201830.10.2018), siis tuleb see aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvestada tema karistusaja hulka ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 414lg 2 alusel tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks D.

D.i vanglasse saabumise aeg. 4. TSIVIILHAGI

§ 310

lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, milles palub välja mõista D. D.ilt varalise kahju hüvitisena alates 02.08.2018-31.12.2018.a igakuiselt 500 eurot ja alates 01.01.2019.a kuni kannatanu täieliku tervenemiseni või alternatiivselt kannatanu eluea lõpuni igakuiselt kahjuhüvitisena mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. I OÜ 22.02.2018-31.12.2018.a majandusaasta aruandest (I kd tl 59-64) nähtuvad andmed kannatanu äriühingu kohta, mille ta lõi 2018.a veebruaris. Aruandest nähtub lisaks, et kannatanu ei teostanud kuni aset leidnud sündmuseni endale deklareeritud väljamakseid. A. K. 2018.a tuludeklaratsiooni väljavõttest (I kd tl 65-67) nähtub, et kannatanu töötasu, mida ta teenis OÜ S, oli

1. aastal 1040 eurot. Kohus leiab, et kannatanu hagi on põhjendatud ja tõendatud. Kannatanu sai töötasu OÜ-st S ja ta oli alates 2018.a veebruarist OÜ I osanik. Kannatanu on andnud ütlusi, mille kohaselt tema sissetulekuks oli miinimumpalk, mida ta sai OÜ-st S. Samuti nähtub füüsilise isiku tuludeklaratsioonist OÜ-st S A. K.le makstud töötasu suurus. Kannatanu ütluste kohaselt alustas ta 2018.a oma ettevõtlusega ja sel põhjusel ta igakuist sissetulekut ei omanud, kuid ta plaanis teha väljamakseid endale kuuluvast äriühingust dividendidena, mis vastab kuude lõikes miinimumpalgale. 23 Kannatanu hagi on põhjendatud ka tulevikku suunatuna, kuna on ilmne, et kannatanu enam töötada ei saa (tal on tuvastatud sügav puue) ja seega ei saa ta teenida endale ka sissetulekut. Kui tema suhtes poleks kuritegu toime pandud, siis oleks tal võimalik jätkata ettevõtlusega või asuda tööle ning ta oleks teeninud tööle asudes vähemalt miinimumpalka. Kannatanu on tõendanud, et tema eelduslik sissetulek olnuks suurem kui miinimumtöötasu, mille väljamõistmist kannatanu nõuab. Kaitsja vaidles kohtuvaidluses hagile vastu, paludes süüdistatav õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt palus süüdistatav süüdimõistmise korral mõista kahju välja kohtu äranägemisel, arvestades asjaolu, et suures osas on kannatanu ise kahjus süüdi. Midagi konkreetsemalt kahju suuruse osas ei kaitsja ega süüdistatav ei täpsustanud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama sätte lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. Hinnata tuleb asjaoludest lähtuvalt enne rikkumist lepingu alusel teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi muude isikutega tehtud sarnaste tehingute alusel, poole investeeringuid kasu saamiseks jms. Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine võib olla keeruline, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu tõendamiseks on põhjendatud kasutada mh asjatundjate hinnanguid. Saamata jäänud tulu kui tõenäoliselt tekkiva kahju, eriti tulevikus tekkiva kahju hüvitamise tõendamist lihtsustab kohtule VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi antud võimalus hinnata kahju tekkimise kindlakstegemisel kahju suurust diskretsiooni alusel. Seega ei või saamata jäänud tulu jääda seaduse järgi hüvitamata ainuüksi põhjendusel, et selle suurust ei saa täpselt kindlaks teha. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. jaanuari 2013.a kohtuotsus asjas nr 3-2-1173-12, p-d 20-22). Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu A. K. hagi varalise kahju osas ja mõistab D. D.ilt välja kannatanu kasuks alates 02.08.2018.a kuni 31.12.2018.a igakuiselt 500 eurot ning alates 01.01.2019.a kuni kannatanu tervisekahjustusest täieliku paranemiseni igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kannatanu on lisaks tsiviilhagis palunud D. D.ilt välja mõista mittevaralise kahju katteks 50 000 eurot või muu õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, 24 tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatav D. D. pani toime süüdistuses kirjeldatud teo. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitati tervisekahjustused D. D.i poolt. Kuigi õigusvastasust välistavate asjaolude analüüsimisel tõusetus küsimus sellest, kas D. D. pani süüdistuses kirjeldatud teo toime hädakaitseseisundis, siis leidis kohus, et D. D. küll viibis hädakaitseseisundis, kuid D. D.i poolt valitud vahend ei olnud säästvaim ründe tõrjumiseks, D. D. tekitas kannatanule otsese tahtlusega liigset kahju ja ületas seega hädakaitse piire. Seetõttu ei esine käesoleval juhul ka mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-2 sätestatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, mistõttu on D. D. tekitanud kannatanule kahju õigusvastaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13). Kohus leiab, et süüdistatava teo tagajärjel kannatanule tekitatud tervisekahjustuste olemasolu on tõendatud 22.10.2018.a isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-PõI0141, millega tuvastati kannatanul 2 lasuvigastust pea piirkonnas ja 4 lasuvigastust kehatüvel (alalõuga läbistav lasuvigastus tuvastati kui eluohtlik tervisekahjustus ja pea peetuslasuvigastus näokolju hulgimurdudega kui üle 4 kuu kestva püsiva tervisehäire põhjustav tervisekahjustus). Lisaks ekspertiisiaktile on kannatanu tervisekahjustused tõendatud ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, näiteks SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 02.08.2018.a vastusega nr 2018/2-22.2/984-1, Tallinna kiirabi 06.08.2018.a vastusega nõudekirjale nr 1-5/317-1 ja SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 27.09.2018.a vastusega nr 2018/2-23.3/678-
5. Tõendamist on leidnud, et kannatanu kaotas süüdistatava teo tagajärjel nägemise, tal on tuvastatud sügav puue, kuna tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, kannatanu ei saa enam töötada ja sõltub igapäevases elus toimetulekul teistest isikutest. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse muuhulgas suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. D.D. ei ole avaldanud toimepandu pärast kahetsust, mida oleks puhtsüdamlikuna võimalik arvestada, ta leiab, et käitus õigesti ja ei ole nõus kannatanule tasuma mitte mingisugust hüvitist, rääkimata sellest, et ta oleks tundnud huvi kannatanu tervise suhtes vms. Eelneva põhjal hindab kohus mittevaralise kahju suuruseks käesolevas kriminaalasjas 30 000 eurot ja rahuldab seega kannatanu nõude osaliselt. Kohtu hinnangul on 30 000 euro suurune 25 hüvitis eelpool kirjeldatud tervisekahjustusi ja põhjustatud kannatusi arvesse võttes mõistliku suurusega ning kooskõlas ka kohtupraktikaga.
6. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat:  sündmuskohalt leitud ja ära võetud A4 paber – tööloa taotlus 01.08.2018.a X AS blanketil, D. D.i riided (oranž helkurvest/ töövest, musta värvi T – särk, oranži – musta värvi tööpüksid koos rihmaga ja kabuuriga, parema ja vasaku jala jalatsid koos sokkidega, parema ja vasaku käe kindad (pakend 1), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada D.

D.ile kohtuotsuse jõustumisel;  sündmuskohalt leitud ja ära võetud kannatanule kuuluv nokamüts ja hammas (pakend 1), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6–

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  püstol Glock - 19 9x19 nr XXX võetud proovid – 9 tk, D. D.ilt ära võetud 3 proovi, nokamütsilt võetud proov, PERH- ist üle antud A. K. hammas (pakend 2), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  A.

K.le kuuluvad riided (lühikeste säärtega teksapüksid Tommy Hilfiger, T-särk Diesel, vasaku ja parema jala jalatsid Calvin Klein, halli värvi aluspesu Pierre Cardin (pakend 3), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 2, 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale kriminaalmenetluse seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2020.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.

§ 178

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt tunnistajale, kes ei tööta riiklikus 26 ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek § 178 paragrahvi lõike 4 järgi; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) tulirelva ekspertiis, mille kohta on koostatud 13.09.2018.a ekspertiisiakt nr 18ETB0079 (II kd tl 103-115) maksumusega 420 eurot; 2) ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohta on koostatud 17.09.2018.a ekspertiisiakt nr 453 (II kd tl 70-75) maksumusega 765 eurot; 3) isiku ekspertiis, mille kohta on koostatud 22.10.2018.a ekspertiisiakt nr 18E-PõI0141 (II kd tl 50-55) maksumusega 84 eurot; 4) DNA-ekspertiis, mille kohta on koostatud 19.12.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-GE1260 (III kd tl 130-135) maksumusega 342 eurot. Ekspertiisidest kuuluvad D. D.ilt

§ 180

lg 1 alusel väljamõistmisele tulirelva ekspertiis 420 eurot, isiku ekspertiis 84 eurot ja DNA ekspertiis 342 eurot. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis maksumusega 765 eurot D. D.ilt väljamõistmisele ei kuulu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks ka D. D.i joobe tuvastamise kulud summas 35 eurot (III kd tl 118). Määratud kaitsja Kadi Sitska tasu oli kohtueelses menetluses 60 eurot (III kd tl 119-122). Kriminaalasjas on tekkinud järgmised tunnistajate kulud: 1) tunnistaja E. B.i transpordikulud 10.10.2019.a kohtuistungil osalemise eest maksumusega 720 eurot (I kd tl 9-24); 2) tunnistaja J. U.i saamata jäänud töötasu 26.09.2019.a kohtuistungil osalemise eest 59,52 eurot (III kd tl 60-64); 3) tunnistaja V. K.u transpordikulud 10.10.2019.a kohtuistungil osalemise eest 57,50 eurot (III kd tl 114-117).

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus jätab riigi kanda joobe tuvastamisega tekkinud kulu 35 eurot ja ekspertiisitasu 765 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb D. D.ilt välja mõista ekspertiisikulud 846 eurot, tunnistajate sõidukulud ja saamata jäänud töötasu summas 837,02 eurot, kaitsekulu 60 eurot ning sundraha 1460 eurot, s.o kokku 3203,02 eurot. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 27

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik Aime Raimets Rahvakohtunik Annika Kuusalu Rahvakohtunik ( muudetud Ringkonnakohtu 28.01.2021.a ja Riigikohtu 01.07.2021 lahenditega ) 28