lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 1 PlusPlus Capital AS 1110,29 EUR 2 Omega Invest OÜ 225,05 EUR 3 SIA Best Līzings 669,37 EUR Jaotis 15,01 % 3,04 % 9,05 % 1 4 Bondora AS Kokku 5393,29 EUR 7398,00 EUR 72,90 % 100,00 % Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Axxx Mxxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Esimene aruanne esitada 01.02.2022, järgnev 01.08.2022, jne. Usaldusisikul (Axxx Kxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 30.juulil) võlausaldajatele väljamakseid ja esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta 1. augustiks, esimene aruanne esitada 01.08.2022. 12. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist 2 tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile, usaldusisikule ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 Võlgniku Axxx Mxxxxxxx seaduslik esindaja Nxxx Kxxxxx esitas 04.04.2019 kohtule avalduse AxxxxMxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulutas 22.08.2019 määrusega välja Axxx Mxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Pankrotihaldur esitas 20.05.
§-s 173 nimetatud kohustusi. 20.05.
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.
aasta 1.veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 65 ja 65¹ redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31.jaanuarini.
lõike 1 (redaktsioon kuni 31.01.2021) kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teostanud alljärgnevad toimingud: - Võlausaldajate esimene üldkoosolek (koosoleku ettevalmistamine, üldkoosoleku läbiviimine, protokolli vormistamine ja asjaosalistele edastamine) (0,5
lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt
lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise eelduseks on see, et võlgnik soovib pankrotimenetluse lõppemisel kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihaldur on kutsunud 20.05.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku seoses pankrotimenetluse lõpetamisega. Pankrotihaldur on saatnud e-postiaadressile pankrotimenetluse lõpetamise aruande ja info pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse kohta. Pankrotihalduri suhtlus Axxx Mxxxxxxxx eestkostjaga on olnud raskendatud, kuivõrd pankrotihaldurile on helistatud erinevatelt telefoninumbritelt, esitletud end Nxxx Kxxxxxxx ning tehtud pankrotihaldurile etteheiteid, et pankrotihaldur on võtnud Axxx Mxxxxxxxx sissetuleku endale. Pankrotihalduri taotlusel on laekunud Axxx Mxxxxxxxxxx määratud summad tema enda arveldusarvele ning pankrotihaldur on kandnud vastavad summad eestkostja taotlusel Axxxx Mxxxxxxxx arvele. Pankrotihaldurile ei ole üheselt teada, kas AxxxxMxxxxxxxx eestkostja soovib Axxx Mxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamist või mitte. Pankrotihaldur leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata juhul, kui võlgniku eestkostja ei avalda kohtule valmisolekut kohustustest vabastamise menetluses 7 osalemiseks. Pankrotihaldur ei ole nõus hakkama Axxx Mxxxxxxxx usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses. 12. Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega
lõike 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lõikest 6 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks (pankrotihalduri tasu ja võlausaldaja deposiidi tagastamiseks) puuduvad rahalised vahendid leiab pankrotihaldur, et juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat (pankrotihalduri hinnangul 600,00 eurot), palub pankrotihaldur lõpetada AxxxxMxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemisega. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna AxxxxMxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Võlgniku eestkostja on avaldanud soovi ikkagi läbi viia võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus, ta on nõus menetluses osalema eestkostetava nimel. Kohus, kaalunud Axxx Mxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
8 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Mxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas 28.07.2021 ära võlgniku Axxx Mxxxxxxxx, tema eestkostja Nxxx Kxxxxx ja kohtuistungile kutsutud kohaliku omavalitsuse (Valga Vallavalitsuse) esindaja. Eestkostja Nxxx Kxxxxx kinnitas, et ainult tema kasutab Axxxx Mxxxxxxxxxx laekuvat raha, Axxx raha laekub Axxxx Mxxxxxxxx kontole. Kõik maksud (eluasemekulud) maksab ja muud kulud Axxx Mxxxxxxxx jaoks maksab eestkostja Nxxx Kxxxxx. Nxxx Kxxxxx kinnitas, et ta saab aru, et Axxxxrahast tuleb teha eraldisi ja väljamaksed teeb usaldusisik, muude asjadega tegeleb ikka Nxxx Kxxxxx. Kohus veendus kohtuistungil ärakuulamisel, et AxxxxMxxxxxxxx ise ei ole võimeline aru saama kohustustest vabastamise menetluse olemusest ega ole võimeline täitma võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Seda tuleb tema eest teha eestkostjal Nxxx Kxxxxxx. Kohus arutas koos osalejatega võimaliku usaldusisiku küsimust. Kohus selgitas osalejatele, et kohus ei pea võimalikuks määrata usaldusisikuks Nxxx Kxxxxxx, kuna varasemas menetluses (tsiviilasi nr. 2-16-5671) on selgunud Nxxx Kxxxxx suutmatus selliste 9 kohustustega toime tulla. Kohus tegi ettepaneku kohalikule omavalitsusele nimetada isik, kes võiks olla kohtu poolt määratud AxxxxMxxxxxxxx usaldusisikuks. Kohtuistungil viibinud kohaliku omavalitsuse esindaja Axxx Kxxxx andis nõusoleku olla Axxx Mxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik. Kohus selgitas osalejatele kohustustest vabastamise menetluse käiku ja kohustusi selles. Kohus leiab, et Axxx Kxxxx tuleb nimetada AxxxxMxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxx Kxxxxxnimetamise usaldusisikuks.
Kohus selgitab siinkohal veelkord, et kohustustest vabastamise menetluses peavad kõik võlgnikule makstavad summad laekuma tema enda nimel olevale pangakontole, nendest summadest võlausaldajatele makstavaid eraldisi tuleb hoida teisel, samuti võlgniku nimel oleval kontol. See tähendab, et senine olukord, kus võlgnikule laekuvad summad kantakse kolmanda isiku pangakontole, tuleb koheselt lõpetada ja võlgnikule Axxx Mxxxxxxxxxx ettenähtud summad peavad laekuma üksnes tema enda nimel olevale kontole. Selle kohustuse täitmata jätmist käsitab kohus võlgniku vara varjamisena ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Kohtule tuleb esitada aruanded võlgnikule laekuvate summade kasutamise ja võlausaldajatele eraldiste tegemise kohta.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Mxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Mxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
Esimene aruanne esitada 01.02.2022, järgnev 01.08.2022, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise 10 menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt
aasta
lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 270 eurot, millele lisandub käibemaks summas 54 eurot, kokku summas 324 eurot. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 36 eurot, sh käibemaks. Kulud kujutavad endast bürookulusid (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed) pankrotimenetluse ajal. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud kogusummas 36 eurot, sh käibemaks. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamist riigi vahenditest kogusummas 360 eurot (sh käibemaks).
lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu ning kulud kogusummas 360 eurot, sh käibemaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu ning kulude hüvitis maksta 11 välja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.