KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1075 Haldusasi X kaebus Harku Vallavalitsuse Harku Vallava

) § 75 lg 1 p 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine.

1. Suure-Hansu maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb vastavalt maakatastri seaduse § 18 lg 1 p-le 2 koostada detailplaneering, kuna maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kaebaja on Harku vallale esitanud ka taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Harku valla hinnangul ei ole antud maaüksusel planeeringu algatamine põhjendatud, kuna kinnistu asub üldplaneeringu kohaselt maantee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis ning Harku valla üldplaneeringu kohaselt sinna elamumaid ei kavandata. Harku valla hinnangul ei ole võimalik Suure-Hansu maaüksusele püstitada elamiseks mõeldud väikeehitist. Kohtu põhjendused
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel võib ohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kinnistusraamatu kannete kohaselt omandas kaebaja 13.05.2019 ühisomandisse SuureHansu kinnistu pindalaga 23 077 m2, 100% maatulundusmaa Harku vallas, Muraste külas. Seega pidi kaebaja olema teadlik maatüki omandamisel, millise sihtotstarbega kinnistu ta omandas.
3. Kaebaja soovis nimetatud kinnistule püstitada elamiseks mõeldud väikeehitise (ehitusaluse pindalaga 20 m2 ja kõrgusega alla 5 m). Kaebaja teavitas e-kirjaga Harku valda ehitise püstitamise kavatsusest. Kaebaja on seisukohal, et Suur-Hansu kinnistu osas puudub detailplaneering, millega oleks kinnistule määratud sihtotstarve, mis seaks piiranguid kinnistu kasutamiseks ning välistaks kinnistule väikeelamu püstitamise õiguse. EhS lisa 1 kohaselt ei ole elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone, ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge, püstitamiseks ehitusteatise esitamine ega ehitusloa taotlemine nõutav, samuti ei pea muul moel vallavalitsust teavitama.
4. Harku vald teavitas, et elamiseks mõeldud väikeehitise püstitamine kaebajale kuuluvale SuureHansu maaüksusele ei ole lubatud. Kohus nõustub vastustajaga eelnevas. Katastriüksuse sihtotstarve määrab ära selle, millistel eesmärkidel tuleb kinnistut kasutada (vt MaaKatS § 181). MaaKatS § 181 lg 9 järgi on maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.12.2010 otsuses asjas nr 3-09-1677, et maatulundusmaale elamu ehitamist ei saa vaadelda maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutamisena, mistõttu ei ole maatulundusmaal ehitamise keelamine vaadeldav kinnistu sihtotstarbelise kasutamise piiramisena. Kuivõrd kaebaja omandas maatulundusmaa, on kaebajal võimalik kasutada talle kuuluvat kinnistut põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole vaadeldav maaüksus põllumajandussaaduste kasvatamiseks või metsakasvatuseks sobilik, ei too vääramatult kaasa õigusliku aluse muutumist. Seega ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust, et ta võib püstitada elamu maatulundusmaale ka juhul, kui selleks puudub vajadus taotleda/saada vastav luba. 2
5. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Suure-Hansu maaüksus paikneb Muraste külas leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega tihehoonestusalal ning Tallinn-RannamõisaKloogaranna maantee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Kaebaja pöördus 22.03.2021 Harku Vallavalitsuse poole nõudega määrata Suure-Hansu maaüksuse juhtotstarbeks elamumaa ning viia ÜP vastavusse MaaKatS-ga, kuna Suure-Hansu maaüksus ei ole olnud kasutuses põllumajandussaaduste toomiseks või metsakasvatuseks. Samuti palus kaebaja määrata maaüksuse Tallinn-Klooga maanteest tuleneva teekaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit.
6. ÜP seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt ptk 2.1.2 seatud tingimustele. Ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.
7. Lisaks eelnevale paikneb vaadeldav maaüksus, mida soovitakse hoonestada, ÜP-ga määratud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. ÜP seletuskirjas on välja toodud, et ÜP-s ei ole elamumaid kavandatud üldjuhul maanteede sanitaarkaitsevöönditesse, kus: a) õhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni b) pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada lubatud piirkontsentratsiooni c) maastik on tunduvalt muutunud ning inimese elamine ja puhkamine on tervisele ohtlik. Maanteede perspektiivsed sanitaarkaitsevööndid on määratletud tulenevalt maanteede projekteerimise normidest, liiklusloenduse andmetest (2008 – 2009) ning liikluskasvu prognoosist.
8. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vaadeldav ala on ÜP järgi detailplaneeringu kohustuslik ala.

§ 125

lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

seletuskiri täpsustab, et kuna detailplaneering määrab konkreetsele maa-alale ehitusõiguse on see dokumendiks, läbi mille tekib isikutel võimalus realiseerida omandiõigust sh ehitusõigust (lk 142). Detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav EhS-s sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks (

§ 125lg 4).

Ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel (EhS § 3 lg 4). Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja soovis püstitada ajutist ehitist. Vaidlust ei ole ka selles, et ala osas ei ole detailplaneeringut algatatud ega kehtestatud. 16.

§ 92

lg 1 järgi vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle iga viie aasta tagant. Kohaliku omavalitsuse volikogu esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemusest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Harku valla üldplaneeringu ülevaatamise osas luges Harku Vallavolikogu 28.12.2017 otsusega nr 106 ÜP ülevaadatuks ning jättis ÜP kehtima senisel kujul.

1. Eelnevat aluseks võttes on kohtu hinnangul esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel ajal puudub vaadeldaval kinnistul sihtotstarve. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, omandas kaebaja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. Nimetatud sihtotstarve kehtib kuni selle muutmiseni kinnistusraamatus. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on tegemist väära sihtotstarbega, ei too kaasa kaebajale õigust püstitada väikeelamut maatulundusmaale. 3
2. Harku vald selgitas kaebajale õigesti, et praegusel ajal ei ole väikeelamu püstitamine kaebajale kuuluvale kinnistule lubatud. Harku valla ametniku kiri ei ole haldusakt, mille tühistamist saab taotleda. Kohus ei näe võimalust teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks, kuivõrd vaadeldavale maale ei ole elamu (sh loakohustuseta) püstitamine ilma detailplaneeringu menetluse läbimiseta lubatav.
3. Kohus tagastab X kaebuse läbivaatamatult.
4. Toimetada määrus kaebajale kätte ja teadmiseks Harku vallale. (allkirjastatud digitaalselt) 4