← Eesti

2-12-1289/132

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

2-12-1289 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja 30. juuli 2021, Jõgeva kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-12-1289 Tsiviilasi I

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2.

§ 175

lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks ajaks on möödunud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 7 aastat. Kohus vaatab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi.

  1. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
  2. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

5.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Ixxxxxx Sxxxxxei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on olnud viimase kahe aasta jooksul tööga hõivatud. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxx. Ta on teeninud arvestatavat sissetulekut, mille arvelt on olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kõik küsitud dokumendid on kohtule esitatud. 6.3.

§ 173lg-d 3-5 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekud on ületanud määra alates millest tal tuleb teha eraldisi. Kohtu arvestuse kohaselt, arvestades võlgnikule laekunud sissetulekuid, pidi võlgnik menetluse jooksul (2 aastat, mille võrra pikendati menetlust) eraldama ning välja maksma võlausaldajatele vähemalt 3743,85 eurot. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud summas 5 528,57 eurot. Väljamaksed on tehtud 08.01.

  1. a summas 3182,36 eurot ning 15.07.
  2. a summas 2346,21 eurot. Võlgnik on rahuldanud 3 võlausaldajate nõudeid suuremas osas kui ta selleks kohustatud oli. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha loovutamise ning väljamaksmise kohustust. Võlgnik on näidanud oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.
  3. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 8.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud ning rohkem ei ole kohtul võimalik seda teha. Kohus ei pea seda ka vajalikuks, kuna võlgnik on kõiki oma kohustusi täitnud. 9.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxxxxx Sxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ixxxxxx xxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Ixxxxxx Sxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ü. Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.