Obsah (11)

§ 187§ 410§ 413§ 367§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 150§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2369 Tsiviilasi Saar

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASis või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud 1. Saaremaa vald, Valjala alevik, Toominga tn 2 korteriühistu (hageja) esitas 13.02.2020 Pärnu Maakohtule hagi A.Ni vastu. 2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub A.Nile (kostja) korteriomand registriosa numbriga xxxxxx ja aadressiga xxxxxxx tn x-x, xxxxx alevik, Saaremaa vald, endine aadress xxxx tn x-x, xxxxx alevik, Saaremaa vald (korteriomand). Hageja liikmeteks on kõik Toominga tn 2 korteriomandite omanikud, sealhulgas kostja. Elamus on kokku 12 korteriomandit. 3. 13.02.2019 toimus Toominga tn 2 korteriomanike üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kohustada A.Ni võõrandama talle kuuluv korteriomand. Kostja ise koosolekul ei osalenud. Hageja esindaja andis kostjale 13.02.2019 toimunud korteriomanike üldkoosoleku protokolli koos lisadega isiklikult allkirja vastu üle 27.05.2019. Kostja üldkoosoleku otsust täitnud ei ole. Kolme kuu pikkune tähtaeg korteromandi võõrandamiseks möödus 27.08.2019. 4. Korteriomanikud võtsid otsuse vastu, sest kostja oli kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu ja ta häiris oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Kostja ladustas ja ladustab oma korteris ning selle rõdul prügi ja samuti ei küta talveperioodil oma korterit. Kostjal tuli ühistule 2018. aastal igakuiselt tasuda kindlaksmääratud kokkuleppeline summa ehk 25,44 eurot. Otsuse tegemise ajaks 13.02.2019 võlgnes A.N ühistule 2018. aasta mai-oktoober väljastatud arvete alusel 152,64 eurot. Hagi esitamise ajaks võlgnes kostja ühistule täiendavalt 2018. aasta novemberdetsember väljastatud arvete alusel 50,88 eurot ja 2019. aasta jaanuar-detsember väljastatud arvete alusel täiendavalt 356,16 eurot. Alates aastast 2019 on igakuise tasumisele kuuluva makse suurus 29,68 eurot. 5. Tuginedes korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31-33, § 42 taotleb hageja: (

1. i)kohustada A.N’i võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Xxxxx tn x-x, Xxxxx alevik, Saaremaa vald (registriosa nr xxxxxxx) ja märkida otsuses, et korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; (
2. ii)mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 559,68 eurot ja viivis (käesoleval ajal 8% aastas) perioodi eest alates 13.02.2020 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina (käesoleval ajal 8% aastas) põhinõudest; (iii) jätta kõik menetluskulud kostja A.N kanda ja hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Menetluse käik 6. Kohus võttis 05.03.2020 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse ja lisade kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid politsei kaasabil isiklkult kätte 03.08.2020. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei esitanud. 7. Hageja esitas kohtule 26.04.2021 avalduse nõude suurendamiseks. Kohus kohustas hagejat 10.05.2021 määrusega kõrvaldama nõude suurendamise avalduses esinenud puudused. Hageja kohtu määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud. 8. Kohus määras tsiviilasjas eelistungi 21.05.2021. Eelistungist võttis osa hageja lepinguline esindaja. Kostjale tometati postiteenuse osutaja vahendusel kohtukutse isiklikult kätte. Kostja eelistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust. 9. 21.05.2021 eelistungil avaldas hageja, et palub 26.04.2021 esitatud nõude suurendamise avalduse jätta läbi vaatamata. Hageja esindaja tõi välja, et olukord on sama. Teised majaelanikud ei soovi, et kostja seal edasi elab. Talvel on korter kütmata ja seal ümber elavad korteriomanikud kannatavad. Kosjta ladustab rämpsu korterisse ja rõdule, räuskab. Ühtegi hagis toodud arvet ei ole kostja tasunud. Võlgnevus on pisut üle 1000 euro. Hageja esindaja taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist. Kohus andis hagele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.05.2021. 10. Hageja esitas 25.05.2021 menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude hüvitamiseks 1754 euro välja mõistmist (sh riiglõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1404 eurot) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 4 alusel taotluse märkida kohtuotsuses, et et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. 26.05.2021 nõudekirjaga andis kohus kostjale hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 5 päeva nõude kättesaamisest. Kohtukordnik toimetas hageja menetluskulude nimekirja ja kohtunõude kostjale isiklikult kätte 07.06.
2. Kohtu määratud tähtajaks ega kohtuotsuse tegemise ajaks kostja seisukohta esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3. Juhindudes

§ 410

, § 413 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei vastanud hagile ega ilmunud eelistungile ja hageja on eistanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust.

§ 413lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

1. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada.
2. Esitatud asjaoludel on sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud: kostja on võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale 13.02.2019 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja on selle 27.05.2019 kätte saanud, kuid pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (KrtS § 32 lg-d 12). Võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud: kostja ladustas oma korteris ning selle rõdul prügi ja samuti ei kütnud ta talveperioodil oma korterit ning kostja ei olnud mai kuni oktoobri 2018 majandamiskulusid otsuse tegemise ajaks 13.02.2019, tasunud täidavad talle esitatud võõrandamisnõude alused: kostja on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p 2), on oma tegevusega häirinud oluliselt teiste korteriomandite teostamist (KrtS § 32 lg 2 p 3) ning on rikkunud korteriomandi valitsemise korraldamise kohustust (KrtS § 32 lg 2 p 1 ja § 31 lg 5). Kostja sai võõrandamise nõude isiklikult kätte ja ei täitnud võõrandamise nõuet vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul (KrtS § 33 lg 1). 21.05.2021 eelistungil hageja esindaja avaldatu kohaselt ei olnud kostja võlgnevust tasunud, kostja on jätkanud korterisse ja rõdule rämpsu ladustamist ning jätnud korteri kütmata. Seega kostjale esitatud võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud ei ole ka käesolevaks ajaks ära langenud. Tulenevalt KrtS § 33 lg 4 võib korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Hageja nõuab kostjalt kokkulepitud majandamiskulude võlgnevuse tasumist perioodi mai 2018 kuni detsember 2019 eest summas 559,68 eurot. Hageja nõuab kokku lepitud majanduskulude tasumist KrtS § 35 mõttes ja hageja põhinõude rahuldamise õiguslik alus on KrtS § 40 lg
4. Hageja viivisenõude rahuldamise õiguslik alus on KrtS § 44 lg 2, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Juhindudes

§ 367

mõistab kohus hageja nõduel viivise välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu selgitused kostjale 16. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 350 eurot ja kantud õigusabikulu 1404 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt

§ 138lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada.

Hagejat on kohtumenetluses esindanud Advokaadibüroo Naur&Pärn vandeadvokaat Martin Pärn. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh suhtluseks kliendiga ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 6,5 tundi (arve 1). Kohtu 05.03.2020 määrusega, 23.03.2020 palvega menetlusdokumentide kätteandmiseks ja 30.04.2020 Kuressaare politseijaoskond vastusega tutvumiseks 0,25 h; kohtuga suhtluseks 0,5 h, ettevalmistuseks 21.05.2021 istungiks 0,75 h, esindamiseks kohtuistungil 0,5 ha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks 0,5 h, kokku 2,5 h (arve 2). Kokku on hageja lepingulise esindajal õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aega 9 tundi. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud vajalikud ja ajakulud põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust hinnaga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse hind on kohtupraktikas tavapärane. Seega on hageja esindaja kulu 1404 eurot vajalik ja põhjendatud, arvestades õigusteenuse hinda, 156 eurot tund ja ajakulu 9 tundi. Hagiavalduses märgitu kohaselt ei ole hageja käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1754 eurot (sh riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 1404 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 1404 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude suurendamise avaldusest loobumise lahendamine 18. Kohus võtab vastu hageja 21.05.2021 eelistungil esitatud ja protokollitud loobumise 26.04.2021 esitatud nõude suurendamise avaldusest. Kuivõrd avalduses esinesid puudused, hageja puuduseid ei kõrvaldanud ja loobus avaldusest, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus

§ 150

lg 1 p 2 alusel nõude suurendamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele nr EE

2. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik