lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigustaotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
lg 1 p 1) ja pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isikute käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. MTA taotlus sisaldab
Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine
lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise ning X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Kohus ei ole veendunud, et vastutusotsuse tegemine on võimalik intressinõude osas.
lg 5 teine lause sätestab, et
§-des 38-40 nimetatud isikutele (sh seaduslikule esindajale) võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja 2
lõike 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Ainsa erandina sellest on
lõike 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Otsuse punktis 12 rõhutas kolleegium, et vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, ning seda olenemata sellest, et äriühingu suhtes oli alustatud täitemenetlust teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks. Kolleegium tõdes, et vastasel korral muutuks säte sisutuks. Riigikohus on 03.12.2020 otsuse nr 3-19-104 punktis 19 selgitanud, et kehtiv õigus defineerib ühtviisi maksuvõlana nii tähtpäevaks tasumata maksusumma (
p 1) kui ka sellelt arvestatud tasumata intressi (
Seepärast pole põhjust eristada olukorda, mil intressivõlga ei ole sundtäitma asutud, kuid põhivõla sundtäitmisel on selgunud, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, olukorrast, mil vastutusotsusega nõutakse uue põhivõla tasumist, kuid juba eelmise põhivõla sundtäitmine on osutunud edutuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastutusotsuse tegemise eeldused intressinõude osas täidetud. Seega ei saa intressinõude osas lubada ka täitetoimingute tegemist. Kohus lähtub taotluse edasisel lahendamisel sellest seisukohast. 7.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on välja toonud, et X OÜ juhatuse liikmetena kajastasid puudutatud isikud maksustamisperioodidel
lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 28). MTA on märkinud, et kummalgi puudutatud isikul ei ole ülalpeetavaid. Isikutel ei ole peale osakute erinevates äriühingutes muud vara, mille suhtes saaks vähem intensiivseid täitmist tagavaid toiminguid rakendada. Äriühingute osakute väärtus ei kata võimaliku vastutusotsusega määratavat maksukohustust. Seega leiab kohus, et praegusel juhul ei ole võimalust sooritada puudutatud isikute õigusi vähem riivavaid täitetoiminguid. Samas leiab kohus, et MTA on põhjendamatult taotlenud panga- ja hoiukontode aresti ka intressinõude ulatuses. MTA on arestiga tagamist vajavad summad arvestanud selliselt, et on 38 040,68 eurost (põhivõlg 34 585,68 eurot + intress 3455 eurot) maha arvanud puudutatud isiku osakute väärtuse (A puhul 3750 ja X puhul 5000). Kohus leiab, et osakute väärtused tuleb maha arvata põhivõlast, mis on 34 585,68 eurot. Seega oleks põhjendatud arestiga tagatavad summad Yi puhul 30 835,68 eurot (34 585,68 – 3750) ja X puhul 29 585,68 eurot (34 585,68 – 5000). Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et maksuhaldur oleks püüdnud teha põhivõlgniku osas täitetoiminguid intressinõude ulatusest ning et nõude täitmine oleks maksukohustuslase suhtes ebaõnnestunud (vt Riigikohtu otsus 3-19-104 p 19). Seega oleks praeguses asjas kohtule esitatud materjale arvestades intressivõla nõudmine vastutusetusega vastuolus
lõikega 5, mistõttu ei saa intressinõude osas ka täitmist tagavaid toiminguid sooritada. 10.
¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur Yi ja X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsete isikute vastu suunatud täitetoimingu, kui Yi ja X on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Maksuhaldur on selgitanud, et kui Y ja X soovivad agatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 38 040,68 eurot. Kuna kohus pidas täitmistoiminguid proportsionaalseks üksnes selles ulatuses, milles maksuvõla summa on 34 585,68 eurot, peaks deposiidi väärtus olema vastavalt 34 585,68 eurot. 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse osaliselt. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) käsutamise keelumärgete seadmist Yile kuuluvate osalustele äriühingutes OÜ X (xxxxxxx) ja X OÜ (xxxxxxx); 2) Yile kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimist summas 30 835,68 eurot; 3) käsutamise keelumärgete 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.