486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3). 5.
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
6.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 8. Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle
lg 1 p 1 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromiss kinnitada. 2 2-21-118692
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
13. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kompromissis on välja toodud, et kompromissisumma hõlmab ka menetluskulusid, kuid ei ole eraldiseisvalt esile toodud, milliseid kulusid ja millises suuruses. Seega, leiab kohus, et poolte menetluskulud, mis ei kajastu kompromissis, jäävad tsiviilasjas nr 2-21-118692 vastava menetlusosalise enda kanda. 14.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
lg 4).
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is selgitusega: „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-21-118692 (R T)“. Kohtule nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 45 eurot, mistõttu kuulub seoses kompromissi kinnitamisega avaldajale tagastamisele 22,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is selgitusega: „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 221-118692 (R T)“. 3 2-21-118692 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.