lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2626 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on võlausaldaja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena 4200 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindasid võlausaldajat Advokaadibüroo L. vandeadvokaat M. B. ja advokaat K. S. , olles võlausaldaja lepingulisteks esindajateks
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada
lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina
lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole 6 kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepinguliste esindajate kulud kokku 2626 eurot käibemaksuta (15,35 tundi). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 200 eurot tunnis ja advokaadi tasu 160 eurot tunnis käibemaksuta võib kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises, võlgniku vastuväitega tutvumises ja sellele seisukoha koostamises, nõupidamises kliendiga, suhtlemises ajutise halduriga, ajutise halduri aruande analüüsis, kohtuistungiks valmistumises ja seal osalemises, menetluskulude nimekirja koostamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud
lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja informatsiooni kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on pankrotiavaldus ja seisukoht võlgniku vastuväidetele, asjas toimus üks kohtuistung kestusega 40 minutit, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja analüüsis, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud
lg 1 mõttes kokku 2164 euro ulatuses käibemaksuta, sh pankrotiavalduse koostamine 950 eurot (5,75 tundi), võlgniku vastuväitele seisukoha koostamine 838 eurot (5,05 tundi), ajutise halduri aruandega tutvumine ja kohtuistungil osalemine 296 eurot (1,6 tundi), menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine 80 eurot (0,5 tundi). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Kohus ei lahenda käesoleva määrusega võlausaldaja avaldust pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks T. K. lt ja F. P. lt. Võlausaldajal on avalduselt tasumata riigilõivuseaduse § 59 lg 10 järgi riigilõiv 15 eurot ja kohtul tuleb anda puudutatud isikutele võimalus avaldusele vastuväidete esitamiseks. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-21-2345 Gatsby OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2464 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 2164 eurot lepinguliste esindajate õigusabikulud. Võlausaldaja on taotlenud kindlaksmääratud menetluskulude võlgnikult väljamõistmist ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab kohus olukorras, kus enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist on kuulutatud välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, menetluskulud küll
-i järgi kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja 7 mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Madal Lend UÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. Gatsby OÜ saab antud kohtumääruse alusel oma menetluskulude nõude esitada Madal Lend UÜ pankrotimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.