← Eesti

2-19-16726/50

Obsah (9)§ 444§ 410§ 422§ 413§ 162§ 174§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16726 Tsiviilasi Omega

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 31.03.2015.a. sõlmiti T B (edaspidi TB) kui müüja, Omega Laen AS (tollane ärinimi AS Odav Laen, Omega) kui ostja/liisinguandja ja Domero Grupp OÜ (edaspidi Domero) kui liisinguvõtja vahel notariaalne võlaõiguslik müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja liisinguleping, millega Omega ostis TB-lt Domero huvides Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistu, asukohaga xxx (edaspidi Kinnistu) hinnaga 42 000,00 eurot. Liisinglepingu alusel andis Omega Kinnistu Domero valdusesse ja kasutusse tähtajaga kuni 15.03.2030.a. tasu eest, mille suurus kogu liisinguperioodi eest on 122 188,33 eurot (brutosumma) ja mis hõlmas kulusid, mis Domerol tuli maksta käesoleva lepingu osamaksetena, liisingumaksetena, intressidena ja lepingu sõlmimise tasuna (Lepingu p 5.2.). Lepingu p 5.

  1. kohaselt kohustus Domero tasuma punktis 5.
  2. nimetatud summa Omegale liisinguperioodi kestel ühesuuruste liisingumaksetena üks kord kuus selleks kuupäevaks, mis on näidatud lepingu punktis 2.2.1 nimetatud maksegraafikus, kusjuures esimene liisingumakse kuulus tasumisele 15.04.2015.a. ja viimane liisingumakse 15.03.2030.a. Liisingumaksed sisaldasid krediidi netosummalt arvestatud intressi 12,63% aastas (Lepingu p 5.4.). Lepinguga lepiti poolte vahel kokku viivis määras 0,5% tasumata summalt päevas. 28.10.2016.a. Domero Grupp OÜ-le (edaspidi Domero) adresseeritud notariaalse ülesütlemise avaldusega ütles Omega Lepingu üles Lepingu p 9.1.
  3. alusel seoses sellega, et Domero ei olnud nõuetekohaselt tasunud liisingu- ja 2 intressimakseid. Domero sai Avalduse kätte 04.11.2016.a. Domero ei ole Lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Avalduse p 6 alusel andis Omega Domerole kahenädalase täiendava tähtaja (kuni 11.11.206.a) Lepingust tulenevate kohustuste (summa 58 449,99 euro tasumiseks) täitmiseks ja nimetatud tähtaja jooksul kohustuste täitamata jätmisel loetakse, et Omega on Domeroga sõlmitud Lepingu üles öelnud ning tulenevalt sellest vastavalt Lepingu p 9.3.
  4. nõuab Omega Domerolt Kinnistu otsese valduse üleandmist selleks, et Omega saaks teostada Kinnistu müügi enda poolt valitud kolmandale isikule. Domero pole nõutud summat Omegale siiani tasunud. Hageja on vähendanud oma hagis esitatud nõuet põhjusel, millel hageja on viidanud juba hagiavalduses ja mis tuleneb pooltevahelisest liisingulepingust, so kinnistu valduse kättesaamise järgselt selle võõrandamisel saadud raha 81 000 euro võrra. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 21.04.2021 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud 12.12.2020.a postiteenuse vahendusel volitatud esindajale. Kohus on kostjat eelnevalt kohtukutses hoiatanud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja on 23.12.2019.a vastustes taotlenud asja läbivaatamist istungimenetluses.

§ 422

lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Seega on asjas täidetud

§ 413

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemiseks eeldused.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul leiab kohus, et on põhjendatud jätta hageja menetluskulude osaliselt tagasivõetud nõude osas samuti kostja kanda, kuivõrd hageja on saanud nõude osaliselt rahuldatud peale hagi esitamist. Hageja on kohtule esitanud 21.04.2021.a menetluskulude nimekirja ning palub 21.04.2021.a istungil osalemise kulud arvestada juurde vastavalt kulunud ajale, s.o 21.04.2021.a. istungil osalemisega 20 minuti eest summas 40 eurot + käibemaks 8 eurot, so 48 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 1200,00 eurot ja õigusabikulud summas 1008,00 eurot ning istungil osalemise kulu 48,00 eurot. 3 Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu võib käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv summas 1200 eurot ning õigusabikulud summas 1248,00 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.