KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuni 2021 Kohtuasja number 1-19-6341 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Jüri Rillo (isikukood 36808012755) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- mai 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Jüri Rillo kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Jüri Rillole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 eurot, sealhulgas käibemaks 32,40 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jüri Rillolt Eesti Vabariigi kasuks välja 194,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- septembri 2019 otsusega tunnistati Jüri Rillo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 ja § 121 lg 1 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti J. Rillole mõistetud vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata, ta allutati katseajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 1
(5)lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel keelati J. Rillol käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ning teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
- mail 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata J. Rillole mõistetud vangistus täitmisele.
- Tartu Maakohus jättis
- juuni 2020 määrusega erakorralise ettekande rahuldamata.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
- augustil 2020 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata J. Rillole mõistetud vangistus täitmisele.
- Tartu Maakohus jättis
- augusti 2020 määrusega erakorralise ettekande rahuldamata, kuid määras J. Rillole käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: läbida programmid „Kainem ja tervem Eesti“ ning „Eluviistreening“; osaleda MTÜ-s Iseseisev Elu; jätkata temale välja kirjutatud ja alkoholisõltuvust pärssivate ravimite manustamist, kui arstid peavad seda võimalikuks.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
- aprillil 2021 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata J. Rillole mõistetud vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et
- aprillil 2021 ei ilmunud J. Rillo kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
- aprillil 2021 tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,671 mg/l kohta ning
- aprilli 2021 seisuga ei olnud ta läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole J. Rillo kasutanud temale korduvalt antud võimalusi oma käitumist muuta ning seoses alkoholi tarvitamisega on säilinud kõrge risk uueks kuriteoks. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus rahuldas
- mai 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras J. Rillole mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtumääruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- On taunitav, et J. Rillo ei ilmunud registreerimisosakonda, tarbis alkoholi ega lasknud ametnikku sisse kohustuse kontrolli teostamiseks. Alkoholijoove on fikseeritud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis. Kuigi J. Rillo tunnistas alkoholi tarvitamist, on näha, et tal pole olnud motivatsiooni oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Ta eitab alkoholisõltuvust ega ole läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuigi see kohustus pandi talle kohtumäärusega. Arvestades uusi rikkumisi, sh alkoholikeelu rikkumist, leiab kohus, et J. Rillo ei ole mõistnud kontrollnõuete täitmise kohustuslikkust. Ta ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis võib olla riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seetõttu nõustub kohus ametniku seisukohaga ja leiab, et J. Rillole uue võimaluse andmisel puudub perspektiiv ning võimalus. J. Rillo ei täida kohtu poolt pandud alkoholikeeldu ning tema vangistus tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Rillo kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, taotledes maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. 2
(5)- Maakohus on arvestanud kriminaalhooldusametniku etteheidet J. Rillo alkoholi tarvitamise kohta. J. Rillo ei ole eitanud alkoholi tarvitamist, kuid kahetseb seda. Ta on kohtus selgitanud, et oli tema vanaema sünniaastapäev ja seetõttu käis ta kalmistul vanaemaga vestlemas, kus lugupidamisest vanaema vastu tõstis ka kombe kohaselt pitsi vanaema mälestuseks. J. Rillo on kaitsjale selgitanud, et kuna vanemad ta hülgasid, kasvatas teda vanaema ja vanaemal on olnud tema elus tähtis koht. Olgugi, et formaalselt oli tegemist kohustuse rikkumisega, on selle eksimuse põhjendused ju inimlikult arusaadavad. Kaitsja palub arvestada sellega, et pärast seda juhtumit ja pikalt enne seda ei ole J. Rillo alkoholi tarvitanud.
- Tulenevalt kriminaalhooldusametniku ettekandest heitis maakohus J. Rillole ette programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbimata jätmist. Kaitsja ei saa päriselt nõus olla, et J. Rillol on programm täielikult läbimata temast olenevatel asjaoludel. Kaitsja esitab MTÜ Iseseisev Elu tugiisiku vastuse kaitsja päringule, millest nähtub, et ka J. Rillole määratud tugiisik Janne Remmelkoor on korduvalt püüdnud kontakti saada kõnealuse programmi vaimse tervise õega, kuid taotlused on nii telefoni kui ka e-maili teel jäänud vastuseta. See on ka mõistetav, kuna seoses COVID-19-ga on olnud erinevate meditsiiniasutuste töö häiritud. Seega ei saa J. Rillole sisalduv etteheide programmi täieliku läbimata jätmise kohta olla täielikult põhjendatud. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et J. Rillo on osalenud programmis juba enne
- aasta sügist.
- Määruskaebuse esitaja soovib veel rõhutada asjaolu, et J. Rillo saab teenust MTÜ-lt Iseseisev Elu, tema tugiisikud on teda iseloomustanud positiivselt. J. Rillo osaleb pidevalt MTÜ Iseseisev Elu erinevates tegevustes. Muu hulgas on ta tunnistatud oma erinevate oskuste ja käitumise tõttu MTÜ klientide hulgas läbiviidud konkursi võitjaks ehk nn härrasmeheks. Ta elab praegu sotsiaalkorteris, tema elamine on puhas ja korras ning tema hoole all on kaks papagoid. Samuti kasvatab ta edukalt suurt hulka toataimi. J. Rillol on mitmeid tööoskusi, mille tõttu ta on pidevalt hõivatud erinevate tegevustega ja teiste klientide abistamisega parandustööde tegemisel. Ka kriminaalhooldusametnik on juba eelmistes menetlustes kinnitanud, et J. Rillo näol on tegemist tubli ja töökate kätega mehega.
- Arvestades eeltoodut palub määruskaebuse esitaja anda J. Rillole võimalus jätkata karistuse kandmist tingimisi kriminaalhoolduse all. J. Rillo elukorraldus on muutunud järk-järgult paremaks, ta oskab seda ka hinnata ja pingutab igapäevase toimetuleku nimel. Paljud arusaamatused on tingitud tema puudulikest sotsiaalsetest oskustest. Samas on MTÜ-s Iseseisev Elu osalemine läbi erinevate tegevuste ja tugiisiku abi parandanud tema oskusi toime tulla erinevates elusituatsioonides ning suhtlemisel teiste isikutega. J. Rillo on nõus kriminaalhoolduse pikendamisega ja vajadusel saab seda teha (sellekohase nõusoleku esitas ka J. Rillo ise ringkonnakohtule). Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna.
- Ei ole vaidlust, et J. Rillo rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti ei ole vaidlust, et J. Rillol on läbimata programm „Kainem ja tervem Eesti“. Vaidlus on selles, kas kõnesoleva programmi läbimiseks võis J. Rillol olla objektiivseid takistusi ja kas tema rikkumistele tuleb reageerida vangistuse täitmisele pööramisega. 3
(5)- Määruskaebuses viitab kaitsja, et J. Rillo tugiisik on püüdnud korduvalt kontakti saada programmi „Kainem ja tervem Eesti“ vaimse tervise õega, kuid see ei ole tal õnnestunud. Ilmselt tahab kaitsja sellega näidata, et ka J. Rillo ei pruukinud sellist kontakti saada ja see võis objektiivselt takistada tal programmi läbimist. Ka kaitsja esitatud vastuskirjast nähtub, et J. Rillo on palunud tugiisiku abi vaimse tervise õe vastuvõtule aja broneerimiseks ja tugiisik on püüdnud korduvalt vaimse tervise õega kontakti saada, kuid see ei ole õnnestunud. Samas nähtub vastuskirjast, et tugiisik on vaimse tervise õele helistanud ja e-kirja saatnud
- aasta oktoobris ning novembris. Kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele lisatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku vastuskirjast nähtub aga, et pärast seda on J. Rillole vaimse tervise õe vastuvõtule aeg broneeritud. Seega ei ole alust järeldada, et J. Rillol ei oleks olnud võimalik ennast vastuvõtule registreerida. Kõnesoleva vastuskirja kohaselt broneeriti J. Rillole vastuvõtuaeg
- detsembriks 2020, kuid J. Rillo teavitas, et ei saa vastuvõtule tulla ja oli nõus kaugvastuvõtuga. J. Rillo selgitas, et alkoholi ta ei tarvita ja tal ei ole tungi. Talle öeldi, et vajaduse ilmnemisel saab ta uuesti vaimse tervise õe poole pöörduda, kuid seda ta teinud ei ole.
- Juba varasemate korduvate alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste põhjal pidanuks J. Rillo aru saama, et alkoholi tarvitamine on talle probleemiks. Tegelikult on ta probleemi olemasolu varasemate erakorraliste ettekannete arutamisel ka ise tunnistanud. Seega võinuks J. Rillolt oodata, et kui ta tarvitas pärast
- aasta detsembrit alkoholi, pidanuks ta mõistma ka vajadust pöörduda uuesti vaimse tervise õe vastuvõtule. Seejuures arvestades kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja selle lisadest nähtuvaid J. Rillo enda selgitusi, ei ole ka alust arvata, et J. Rillo alkoholi tarvitamine pärast
- aasta detsembrit olekski piirdunud vaid pitsikesega vanaema haual. Kriminaalhooldusametnikule on ta avaldanud, et ei ilmunud registreerimisele
- aprillil 2021, kuna ostis surnuaial käies pudeli viina ja
- aprillil 2021 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholi, kuna võttis kodus alkoholi edasi. Seega oli J. Rillol piisavalt alust pöörduda uuesti vaimse tervise õe vastuvõtule. Et seda J. Rillo ei teinud, on põhjendatud järeldada, et ta on programmi läbimise kohustust rikkunud. Siinjuures ei oma tähtsust, kas ta on varem vastuvõttudel käinud või mitte, sest oluline ei ole mitte programmi osaline täitmine, vaid selle läbimine. Samuti ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et vaimse tervise õega kontakti saamine võib olla raskendatud. Kui kontakti ei ole võimalik saada telefoni teel, on alati võimalik minna kliinikusse kohapeale ja paluda probleemile lahendust. Samuti võinuks J. Rillo paluda kriminaalhooldusametniku abi. Nende valikute kasutamist praegusel juhul aga kusagilt ei nähtu. Seega ei saa järeldada, et programmi läbimise kohustus oleks J. Rillole olnud objektiivselt takistatud.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Rillole mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Alkoholi tarvitamine suurendab märgatavalt kuritegude riski. J. Rillo maakohtu istungil antud selgitused on pigem ennastõigustavad ja alkoholiprobleemi eitavad. J. Rillo alkoholiprobleemi silmas pidades ei oma tähtsust, et muidu on süüdimõistetut iseloomustatud positiivselt, ta on töökas, osaleb erinevates MTÜ Iseseisev Elu tegevustes, tal on papagoid, suur hulk toataimi ning väidetavalt ta pingutab oma elu paremaks muutmise nimel. Ükski neist asjaoludest ei ole seni takistanud tal ei kuritegusid toime panemast ega käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkumast ning ei ole alust arvata, et vajalikku distsiplineerivat mõju suudaksid need asjaolud avaldada ka edaspidi. Samuti ei ole alust arvata, et teda oleks võimalik distsiplineerida täiendavate kohutuste määramisega või katseaja pikendamisega, kuna kumbki neist variantidest ei suudaks hoida ära tema edasist alkoholi tarvitamist ega maandaks riski jätkuvateks rikkumisteks ja uuteks kuritegudeks.
- Äärmiselt oluline on seegi, et tegemist polnud J. Rillo esimeste rikkumistega. Ta on kriminaalhoolduse nõuete vastu eksinud korduvalt, kuid seni on talle vastu tuldud ja jäetud 4
(5)vangistus täitmisele pööramata. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et kriminaalhoolduse positiivne jätkamine on perspektiivitu ning ainus võimalus on karistuse täitmisele pööramine.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- mai 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et materjalidega ja maakohtu määrusega tutvumisele, telefonivestlustele J. Rilloga ja J. Remmelkooriga, päringu koostamisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulus tal kokku 180 minutit. Selle eest soovib ta tasu 162 eurot, millele lisandub käibemaks 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Rillolt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)