Obsah (4)

§ 4231§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-7427 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtu

) § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. Veel tunnistati Raido Rüütel süüdi

§ 4231

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.

märtsi

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
2. Tartu Vangla esitas
3. aprillil 2021 Tartu Maakohtule materjalid Raido Rüütli enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
4. Tartu vangla ja prokuratuur ei toeta Raido Rüütli tingimisi enne tähtaega vabastamist.
5. Tartu Maakohus jättis
6. mai
7. a määrusega Raido Rüütli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 4.
8. Kuna Raido Rüütel on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 4.
9. Positiivsete asjaoludena väärivad märkimist vangistuse vältel tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ läbimine, elu- ja töökoha ning sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral võimalus elama asuda aadressile XXX. Vabanemisjärgseks töökohaks on Mavex Viimistlus OÜ. Seisuga
10. märtsil 2021 ei ole tööandja garantiikirja esitanud, kuid on andnud kriminaalhooldajale telefoni teel kinnituse, et on valmis isiku tööle võtma. 4.
11. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Raido Rüütlit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimane tegu, mille eest ta käesolevalt karistust kannab, on toime pandud katseajal. Varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest, nagu kehavigastuste ja raskete tervisekahjustuste tekitamine. Samuti on teda karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Käesoleval hetkel kannab vangistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega on läinud Raido Rüütli kuriteod raskemaks, kuna narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega on tema ühiskonnaohtlikkus suurenenud, ohustatud on rahva tervis. Raido Rüütel on erinevaid narkootilisi aineid, nagu kokaiin, kanep ja amfetamiin, käidelnud pikema ajavahemiku vältel. Kuritegu iseloomustab vastutustundetu, mõtlematu ja tagajärgi mittearvestav käitumine ning majandusliku kasu saamine. Isiku distsiplineerimatust vangla tingimustes tõendab Raido Rüütlile määratud distsiplinaarkaristus – noomitus Tartu Vangla kodukorra rikkumise eest – ning sellest tulenevalt on vangla keeldunud ümberpaigutamisest avavanglasse. 4.
12. Raido Rüütli puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriteks seltskonnas alkoholi ja erinevate narkootiliste ainete tarvitamine. Kuigi süüdimõistetu kinnitusel tal sõltuvus narkootikumidest puudub ning ta on andnud lubaduse hoiduda vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest, on ta seda ka varem lubanud, kuid jätkanud siiski nende tarvitamist. Narkootikumidega seotud kuriteo pani Raido Rüütel toime ajavahemikus
13. aasta juunist kuni
14. aasta aprillini vaatamata asjaolule, et isikul oli samal ajal olemas perekond ja väike laps. Eelöeldu kinnitab, et lähedaste isikute olemasolu ei takistanud Raido Rüütlit kuritegusid toime panna. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles negatiivseid. Kinnipeetava eelnevat käitumist arvesse võttes puudub veendumus, et ta on oma varasematest kuritegudest ning korduvalt vanglas 2 viibimisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning et kriminaalhooldus oleks Raido Rüütli puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kinnipeetav pani viimase kuriteo toime just katseajal, mis viitab sellele, et võimalus karistust vabaduses kanda ei olnud isiku jaoks piisavalt suureks motivatsiooniks kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu
16. mai
17. a määruse peale esitas määruskaebuse Raido Rüütli kaitsja Anne Vissak, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada Raido Rüütel ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 5.
18. Maakohus on rõhutanud Raido Rüütli puhul negatiivse asjaoluna tema eelnevat korduvat karistatust, viidates ka karistusregistri arhiivi kantud karistustele, mida Riigikohtu 28.04.
19. a määruses nr 3- 1-1-12-17 kohaselt arvesse võtta ei tohiks. 5.
20. Maakohus on Raido Rüütli distsiplineeritust karistuse kandmise ajal hinnates toonud välja, et Raido Rüütel on saanud noomituse. Nimetatud noomitus on Raido Rüütlile tehtud
21. novembril 2020, seega on sellest möödunud käesolevaks hetkeks juba 6 kuud ja rikkumise toimepanemisest veelgi rohkem. Raido Rüütel on ise kohtus selgitanud, et ta rääkis telefoniga oma tuttava inimesega, kellele helistas tegelikult kaaskinnipeetav. Raido Rüütel selgitas kohtus, et ta ei arvanud, et paneb toime rikkumise, kui ta võtab kaaskinnipeetavalt telefonitoru üle. Seega oli tegu eksimusega. Noomituse näol on tegemist kõige kergema distsiplinaarkaristusega, millest ei saa teha järeldust, et Raido Rüütel on karistuse kandmise ajal distsiplineerimatu ja ei allu tahtlikult kehtestatud korrale. 5.
22. Raido Rüütli individuaalne täitmiskava on täidetud. Maakohtu määruse kohaselt väärivad positiivsete asjaoludena märkimist vangistuse vältel tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammides “Eluviisitreening” ja “Vihajuhtimine” osalemine ning juba eelpoolviidatud elu- ja töökoha ning sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu. Raido Rüütlile on sotsiaalprogrammides osalemisele programmide läbiviijate poolt antud positiivset tagasisidet. Seega on Raido Rüütel väärtustanud sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi ning ta on püüdnud saada programmidest võimalikult palju abi ja praktikaid edaspidiseks toimetulekuks vabaduses nii peresuhetes kui ka suhtlemisel inimestega väljaspool peret. 5.
23. Maakohtu määruses ei sisaldu kaalutlusotsustuse aluseks vajalikku põhjendatud seisukohta, miks kohus siiski välistab Raido Rüütli ennetähtaegse vabastamise olukorras, kus Raido Rüütel lisaks muudele positiivsetele asjaoludele on täitnud individuaalse täitmiskava täies mahus ja tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Asjaolu, et Raido Rüütel pani eelmise kuriteo toime katseajal, ei saa peale üle kahe aasta kestnud korrektset karistuse kandmist olla kõige olulisem argument ennetähtaegse vabastamise vastu. 5.
24. Kuigi maakohus arutab Raido Rüütli ennetähtaegset tingimisi vabastamist teistkordselt on maakohus vabastamata jätmist põhistanud samade argumentidega kui eelmisel korral. Samas on olukord muutunud. 5.
25. Raido Rüütli puhul oleks vabanemine kriminaalhoolduse alla vajalik ka tema erinevates programmides omandatud mitmete sotsiaalsete oskuste kinnistamiseks. 3 5.
27. juunil
28. a laekus ringkonnakohtule Raido Rüütli avaldus, milles ta palub asja arutamise juurde võtta Tartu Vangla otsuse tema ümberpaigutamisest avavanglasse. Avalduses selgitab ta veel, et on suure osa karistusest ära kandnud ning täitnud kõik vangla poolt määratud kohustused.
29. maist 2021 on ta avavanglas. Osutab asjaolule, et kui otsustati jalavõruga ennetähtaegse vabastamise üle, siis prokurör toetas seda. Varasemalt on tulnud kriminaalhooldusega toime. Vabaduses on olemas suur tugi, töökoht, kõik eluks vajalik ja kohe 3-aastaseks saav laps. Soovib alustada elu uuelt leheküljelt. Ringkonnakohtu seisukoht
30. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Raido Rüütli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 7.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses on vaid selgitatud, millisel põhjusel on Raido Rüütlil kehtiv distsiplinaarkaristus ning rõhutatud veelkord positiivseid aspekte. Sisuliselt soovitakse, et faktilistele asjaoludele antaks teistsuguse hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Raido Rüütlit vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega, kuid vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
5. aprilli
6. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-112-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Vangla iseloomustuse andmetel on Raido Rüütlil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui süüdimõistetu ei ole võimeline käituma vanglas nii, et ta suudab järgida seal kehtestatud reegleid, ei ole ka tõsikindlat veendumust, et ta on võimeline vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud, järgima karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi korrektselt. Kahtlemata on positiivne, et tänaseks päevaks on Raido Rüütel Tartu Vangla 15.05.
2. a otsusega paigutatud avavanglasse, kus on võimalik jälgida tema käitumist vähem kontrollitud keskkonnas. Praegu, vaid mõne nädala möödumisel oleks sellest järeldusi teha siiski ennatlik. Kuigi muus osas on Raido Rüütli käitumine vanglas olnud reeglitele vastav – ta on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi – ei tingi see tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, siinkohal tuleb arvestada eeskätt uute kuritegude ohuprognoosiga. 4
3. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
3. Raido Rüütlil on vaatamata oma noorele eale kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimane ehk käesolev kriminaalkaristus on talle mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud varguse ja joobeseisundis süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise eest. Vaatamata sellele on Raido Rüütel jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seejuures on viimane kuritegu toime pandud katseajal. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine ja omab sellisena olulist kaalu ka uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kui võimalus kanda karistust vabaduses ja oht tingimuste rikkumise korral sattuda vanglasse ei olnud Raido Rüütli jaoks piisavalt suureks motivaatoriks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda, ei pruugi seda sellelgi korral saata edu. Kuivõrd käesolev vangistus pole Raido Rüütli jaoks esimene, on järeldatav, et ka varasem vangistusasutuses viibimine pole suutnud avaldada piisavat mõju. Raido Rüütli kuriteod on läinud ajas raskemaks ja viinud ta narkootiliste ainete käitlemise juurde.
4. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Raido Rüütli puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse karta, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, samuti jätkata narkootiliste ainete tarvitamist. Lähedaste olemasolu ei taganud varasemalt tema õiguskuulekust. Vastupidi, viimase narkokuriteo pani ta toime koos elukaaslasega. Samuti ei ole varasem katseaja kohaldamine muutnud tema käitumist.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. mai
7. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 150 minutit. Selle eest soovib ta tasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Raido Rüütlilt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas