Obsah (11)

§ 62§ 444§ 317§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-106180 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi F.S.J.J.

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 05.03.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt F.S.J.J.ilt põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetas kohus 2 04.05.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu ja tasus hagilt riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus võttis hagi 25.05.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel kliendinumbriga 850653018 20.10.2017 ja 05.01.2018 sõlmitud liitumislepingud, 19.02.20218 sõlmitud lepingu lisa ja 10.08.2018 sõlmitud Mobiil-ID leping. Tele2 Eesti AS on ajavahemikul 31.12.2019-30.09.2020 esitanud kostjale arveid, milliseid kostja ei ole tasunud. Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 31.08.
3. 20.10.2021 loobutas Tele2 Eesti AS oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 29,36 eurot ja viiviseid (perioodi 19.09.202024.05.2021 eest) 3,64 eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 315 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 25.05.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teata avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.05.2021.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11.06.

1. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 25.06.
2. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega käesoleva ajani.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 8. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest, kokku 240 eurot (s.o 120 eurot/h ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot osaliselt põhjendamatu. Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida 3 tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses (RKTKo 08.05.2017, nr 3-2-1- 29-17, p 13.1.). Arvestades seega hagihinda ning viidatud Riigikohtu lahendit, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 38,36 eurot. 9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 113,36 eurot (75 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 38,36 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4