KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-2056 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. L.i hagi J. L.i vastu elatise vähen

) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Senise kohtupraktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb aga arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 8.

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102

lg 1)

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejale määrati töövõimetoetus Eesti Töötukassa 13.12.2019.a otsusega TVT/19/076164 alates 14.11.2019 kuni 13.11.2020 (pikendamise otsus 05.04.2020 nr TVT/20/021627) (tl 26-27) Eesti Töötukassa 03.12.2020 otsusega nr TVH/20/084161 on hinnatud K. L.i töövõime osaliseks kestusega 1 aasta (töövõime vähenemise periood 14.11.2020-13.11.2021 (tl 59-61). 3 Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 8,4873 eurot (tl 62-63), so keskmiselt 263 eurot kuus. Muid sissetulekuid hageja pangakonto väljavõttelt (tl 80-85, 11-25) ei nähtu. Kinnistusraamatu andmetel on K. L. Tooma kinnistu (registriosa nr 1912108) omanik. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on K. L. registreeritud sõiduauto Ford Tourneo Connect, universaal (ehitusaasta 2005), reg. märk xxx ja sõiduki GAZ, mudel 330273 (ehitusaasta 1999), reg. märk xxx omanikuna. Kostja seaduslik esindaja ei ole maakohtule esitanud omapoolset seisukohta hagiavaldusele ega ka vaatamata kohtu nõudele andmeid oma varalise seisundi kohta (vt tl 23). Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel töötab kostja seaduslik esindaja OÜ-s X. 9. Arvestades kohtu käsutuses olevaid hageja ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõimet iseloomustavaid andmeid ning alaealise lapse huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine

§ 101

lg-s 1 toodud määras (292 eurot kuus) on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ning võib asetada isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi. Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

2020.a. aasta veebruarikuus valmis Justiitsministeeriumi tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi viidud uuring Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande (kättesaadav https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf) kohaselt on 13-17 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal 412 eurot kuus (vt uuringu lk 40). (vt). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt, seega ühevanema osa 206 eurot.

1. K. L. leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lapsele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist saava/nõudva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17 p 28.2). Käesoleval juhul on elatist maksma kohustatud vanema töövõime osaliselt piiratud, vanema sissetuleku moodustab üksnes töövõimehüvitis. Kohus on seisukohal, et lapsetoetuse arvestamine on põhjendatud. Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 150 euroni kuus, vaid lähtub elatise suuruse muutmisel eespoolviidatud uuringus toodud 13-17 aastase lapse standardeelarve põhiselt arvestatud ühe kuu ülalpidamiskulu suurusest, mõlema vanema osast ülalpidamiskulu katmisel (kohustusest ülalpidamist anda), hageja osalisest töövõimest (sh mitte 4 üksnes töövõime osalist puudumisest, vaid ka sellest, et töötamine ei ole vastunäidustatud, vaid osaliselt piiratud) ning riikliku lastetoetuse määrast 60 eurot ja nii kujuneb kõigi asjaomaste isikute huve arvestades igakuise elatise suuruseks 176 eurot (412 - 60) /2 .
2. Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus K. L.ilt tsiviilasjas nr 2-20-136240 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise 176 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest so 09.02.2021.a Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5