KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 11. juuni 2021 Kriminaalasja number 1-20-8777 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. märtsi 2021 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Andrey Losevi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Prokurör abiprokurör Sergei Listov Süüdistatav Andrey Losev, isikukood: 36905153722 elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. märtsi 2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile süüdistatav Andrey Losevile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulud jäävad Andrey Losevi kanda. Süüdistatav Andrey Losevil tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Andrey Losevit süüdistataks

§ 424

lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud 13.12.2013 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

järgi (nimetatud karistus kehtis kuni 23.10.2020) uuesti, s.o korduvalt, 18.09.2020 kella 18.24 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Ereda külas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit DAF FTP CF 85.460 reg.nr XXX , juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria/nr ARDF-0054 alkoholisisaldus 1,12 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Viru Maakohtu 30.03.2021 otsusega karistati A. Losevit

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, mille hulka

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Losevi eelvangistuses viibitud aeg 18.09.2020 – 19.09.2020, s.o. 2 päeva ja lõplikult kuulub A. Losevil kandmisele 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub A.

Losevil koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. A. Losevi karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud karistus 9 kuud 28 päeva vangistust jäetakse A. Losevi suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 1 p-de 1 – 6 alusel on A.

Losev käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrati, et A.

Losev on katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldati A.

Losevile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 aasta.

1. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud. 3.
2. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: indikaatorvahendi kasutamise protokoll; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 18.09.2020 otsus; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga; mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljatrükk ja taatlustunnistus; juhiloa kehtivuse väljatrükk; isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; karistusregistri väljavõtted A. Losevi kohta seisuga 19.09.2020 ja 29.11.2020; väljatrükk kinnipeetavate registrist; Viru Maakohtu 13.12.2013 otsus; Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.11.2013 süüdistusakt; tõend, mille kohaselt manustati A. Losevile 01.10.2020 veenisiseselt ravimit ESPERAL; kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus menetluskulude osas kohtueelses menetluses ning abiprokurör Sergei Listovi poolt 23.10.2020 koostatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus; õiend A. Losevilt DNA proovi ja sõrmejälgede võtmise kohta; tõend isiku maksustatava tulu kohta; teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta; Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Polina Konovalova kohtueelne ettekanne koos lisadega. 3.
3. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Losev juhtis 18.09.2020 kell 18.24 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Ereda külas Kohtla-Järve - Mäetaguse tee 10-ndal kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 tähenduses. A. Losevi alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110EST (seeria nr ARDF-0054) kasutamise protokolli ja väljatrükiga. 18.09.2020 kell 18.51 tuvastati A. Losevil alkoholijoobe mõõtetulemus 1,12 mg/l (lõplik lugem 1,24 mg/, laiendmääramatus 0,12 mg/l). 3.
4. Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida

§ 424lg 2 või lg 1 järgi.

Kohtukõnes märkis abiprokurör S. Listov, et teo toimepanemise ajal oli A. Losevil 3 kehtivat kriminaalkaristust, sh Viru Maakohtu 13.12.2013 otsus tema karistamises

§ 424järgi.

2 Abiprokurör viitas oma kohtukõnes Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 lahendile nr 1-1710050 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsusele nr 1-19-8975, milledes olid erinevad seisukohad seaduse tõlgendamisel. Abiprokurör oli seisukohal, et korduvuse arvestamisel on oluline, kas karistus on kehtiv teo toimepanemise ajal, mitte aga süüdistuse esitamise ajal või kohtuotsuse kuulutamise ajal. Nimelt leidis abiprokurör, et analoogne oleks olukord, kui süüdistatav paneks uue kuriteo toime katseajal ning kerkiks küsimus

§ 65lg 2 alusel karistuste liitmisest.

Samuti ei oleks vaidlust, kui asi oleks lahendatud kiirmenetluse korras ning seega tuleks süüdistatava tegu kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

Kaitsja vandeadvokaat A. Suuban oli seisukohal, et vastuse süüküsimuses annab

§ 5

lg 1, mille kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kaitsja hinnangul tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida

§ 424

lg 1 järgi ja seda arvamust toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 lahendi p 15 väljendatud seisukoht. Kaitsja viitas ka Riigikohtu 03.05.2019 otsusele nr 1-17-5883, mille p 19 väljendatud seisukoha järgi ei saa eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada kustunud karistustega. 3.4. Maakohtu hinnangul tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

Maakohus jagab siinkohal Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsuses nr 1-19-8975 väljendatud seisukohta, mille kohaselt täidetakse süüteokoosseis süüteo toimepanemise hetkel. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt pani A. Losev uue kuriteo toime 18.09.2020, kusjuures Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistus kehtis kuni 23.10.2020. Seega on süüteokoosseis

§ 424

lg 2 järgi täidetud, kuna viimane kuritegu on toime pandud eelmise karistuse kehtivuse ajal. Maakohus ei nõustu kaitsja viitega Riigikohtu 03.05.2019 otsusele, sest selles viidatakse eripreventiivsetele kaalutlustele karistuse mõistmise tähenduses, mitte aga kuriteo kvalifitseerimisel. 3.

1. Maakohtu hinnangul tegutses A. Losev 18.09.2020 otsese tahtlusega, sest ta tarvitas päeval koos kolleegiga 0,5 liitrit viina ja oli teadlik, et on autot juhtima asudes alkoholijoobes. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
2. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Raskendavad asjaolud süüdistatav A. Losevi puhul käesolevas kriminaalasjas puuduvad, kergendava asjaoluna arvestas maakohus puhtsüdamlikku kahetsust süüdistatava poolt. Süüdistatav Andrey Losevi süü suuruse hindamisel arvestas maakohus tema poolt toimepandud kuriteo sisu ja sellega kaasneva rikkumise mõjusid. Maakohus hindas süüdistatav A. Losevi süü suuruse kindlaksmääramisel muuhulgas seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Maakohus leidis, et uute kuritegude toimepanemise risk süüdistatav A. Losevi puhul ei ole madal. Samas arvestab maakohus ka A. Losevi puhul seda, et ta tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses. Lisaks võtab maakohus arvesse, et süüdistatav pöördus alkoholiprobleemiga arsti poole. Süüdistatav A. Losevi süü kuriteos on keskmine. Süüdistatav A. Losevile inkrimineeritud paragrahvi sanktsioon näeb karistusliigina ette vaid vangistuse, kusjuures mõistetud karistust ei jäeta täielikult tingimisi kohaldamata. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav A. Losevile tuleb mõista karistuseks 1 aasta vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Tegemist on karistusmääraga, mis on tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra, kuid maakohus leidis, et arvestades kõiki käesolevas kohtuotsuses nimetatud asjaolusid on selline karistusmäär põhjendatud. Kuivõrd

§ 424

lg 4 p 1 sätestab, et karistust ei jäeta täielikult tingimisi kohaldamata, tuleb

§ 74

lg 2 alusel mõistetud vangistusest pöörata koheselt täitmisele 2 kuud vangistust, mille kandmise algus on alates A. Losevi karistuse kandmisele asumisest. 3 Maakohus võttis reaalse vangistuse pikkuse kohaldamisel arvesse, et A. Losev on varasemalt kriminaalkorras karistatud (viimase kuriteo toimepanemise ajal oli karistus kehtiv, käesoleval ajal on karistus kustunud) ja tal on käesoleval hetkel 2 kehtivat väärteokaristust, millest üks on samalaadse süüteo toimepanemise eest – sõiduki juhtimine alkoholijoobes. Kuigi abiprokuröri poolt tõendina esitatud kinnipeetavate isikute registri väljavõttest nähtub, et A. Losev kandis reaalset vangistust perioodil 03.02.2014 – 23.10.2015, ei ole antud tõend täpne. Kuna Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega võimaldati A. Losevil kanda talle mõistetud vangistus 4 kuud 7 päeva ositi 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, siis maakohus kontrollis antud asjaolu registri ja Viru Vangla vahendusel ning selgitas välja, et tegelikkuses kandis A. Losev reaalset vangistust ositi 2 päeva kaupa perioodil 03.02.2014 – 29.06.2014 ning edaspidi karistuse kandmisele ei ilmunud, mistõttu toimetati ta ülejäänud karistuse 3 kuud 3 päeva kandmisele sundtoomisega ja ta kandis selle ära perioodil 22.07.2015 – 25.10.2015. Eeltoodu alusel ei pea maakohus käesolevas kriminaalasjas võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes järjekordselt reaalse vangistuse ositi kandmist ning vangistus 2 kuud tuleb A. Losevil ära kanda korraga.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel tuleb ülejäänud karistuse osa 9 kuud 28 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, mille kestel on A. Losev kohustatud järgima käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust, milleks on alkoholi tarvitamise keeld. Peale selle nõustus maakohus abiprokuröri kõnes toodud lisakaristuse pikkusega ja mõistis A. Losevile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtajaga 1 aasta. Maakohus möönis, et kohtupraktika kohaselt peavad järgnvad karistused, sh lisakaristused olema eelnevatest rangemad. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega määrati A. Losevile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 aasta. Käesolevas kriminaalasjas arvestas maakohus lisakaristuse pikkuse määramisel nii eelnevat (käesolevaks ajaks kustunud) kriminaalkaristust, väärteokaristust LS § 224 lg 2 järgi, mis oli toime pandud 25.11.2019, käesoleva kohtuotsusega mõistetud reaalset vangistust ning eeldatavat tõenäolist töökaotust autojuhina, mis võib kaasa tuua materiaalsed raskused pere ja eelkõige alaealiste laste ülalpidamisel. Seega pidas maakohus võimalikuks mõista lisakaristus A. Losevile samas määras, mis oli määratud Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile 5. Viru Maakohtu 30.03.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Losevi kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes palub tühistada maakohtu otsus A. Losevi karistamises

§ 424lg 2 järgi, teha uus otsus, millega tunnistada A.

Losev süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista kergem karistus.

5.1. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning mõistetud karistuse mittevastavusega kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. A. Losevi süüditunnistamine

§ 424lg 2 järgi ei ole põhjendatud.

Kriminaalasja materjalide hulgas on väljavõtted karistusregistrist. 19.09.2020 seisuga, millest nähtub, et A. Losev oli Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10010 karistatud

§ 424järgi vangistusega 4 kuud ja 7 päeva, karistus oli täidetud 23.10.2015.

Väljavõttest 29.11.2020 seisuga nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Vastavalt KarRS § 24 lg 1 p 8 kustutakse karistusandmed karistusregistrist ja kantakse arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest karistusregistri andmetel möödus viis aastat 23.10.2020 (maakohtu poolt täpsustatult 25.10.2020). KarRS § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal 18.09.2020 oli A. Losevil kehtiv kriminaalkaristus 4

§ 424

järgi, kuid kuna maakohtu poolt otsuse tegemise ajal ei olnud nimetatud karistus kehtiv, pole põhjendatud tema teo kvalifitseerimine

§ 424lg 2 järgi.

5.

1. Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.02.2020 otsuses (punkt 15) kriminaalasjas nr 1-1710050 asunud seisukohale, et korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus ja antud juhul selle kohaldamine ehk kohtu poolt otsusega tema süüdimõistmine korduva kuriteo toimepanemises eeldab, et isiku poolt varem toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusandmed pole kustunud. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis eelpool nimetatud otsuses, et kuna maakohtu otsuse kuulutamise ajal olid eelmise kuriteo eest mõistetud karistusandmed kustunud, ei olnud ta kohtuotsuse kuulutamise ajal isikuks, kes on varem pannud toime samalaadse kuriteo eest karistatud. Kolleegium leidis, et nimetatud asjaoludel isiku süüditunnistamine on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud süüdistatava olukorda. Kokkuvõtvalt on erinevad kohtud tõlgendanud seadust erinevalt ning lõplik lahend vaidlusaluses küsimuses on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. 5.
2. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on kaasa toonud põhjendamatult range karistuse tulenevalt

§ 424lg 4 p 1 sätestatust.

Esinevad karistust kergendavad asjaolud, s.o kahetsus ja süü tunnistamine, vabatahtlik pöördumine alkoholiprobleemiga arsti poole. Raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatu kogumis annab alust järeldada, et A. Losev on oma tegudest ja võimalike tagajärgede kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise, kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine pole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Mõistetud karistus koheselt ärakantava reaalse vangistusena on liiga range.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. mai 2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni
3. mai
5. Nimetatud ajaks esitas oma seisukohad apellatsiooni osas prokurör, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vaidluse all ei ole faktilised asjaolud, vaid kuriteo kvalifikatsioon. 7.
6. Vaidluse esemeks olevat küsimust on Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud lahendanud diametraalselt vastupidiselt ning ei ole ühtegi Riigikohtu lahendit selles küsimuses. Vaidluse all on teo korduvus ja sellest lähtuvalt karistuse osa. 7.
7. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et süüdistataval oli 18.09.2020 seisuga 3 kehtivat kriminaalkaristust

§ 424järgi. Viru Maakohtu 13.12.2013 kohtuotsusest kriminaalasja nr 1-13-10010

§ 424järgi.

Kohtuotsusest ei nähtu süüdistuse asjaolusid (tegemist oli resolutiivotsusega lühimenetlus), süüdistuse asjaolud tulenevad 06.11.2013 koostatud süüdistusakti väljatrükist. A. Losevit süüdistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, mis oli toime pandud 15.07.2013, joove oli 1,34 +/- 0,12 mg/l väljahingatavas õhus. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest karistati A. Losevit reaalse vangistusega 4 kuud 7 päeva, mis tuli kanda ositi 18 kuu jooksul. Kinnipeetavate isikute registri väljatrükist nähtub, et süüdistatav kandis reaalset vangistust ajavahemikus 03.02.2014 – 23.10.

1. KarRS § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Seega A. Losevi eelnimetatud karistatus oli viimast päeva karistusregistris 23.10.
2. Karistusregistri väljatrükist seisuga 29.11.2020 nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus 5 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seejuures annab KarRS § 5 lg 2 erandeid registrist kustutatud andmete kasutamisel, kuid need erandid on seotud üksnes teatud nõuetega ametikohtadel töötamise, õiguste omandamise või tegevusvaldkondades tegutsemisega. 7.
3. Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.02.2020 otsuses kriminaalasjas nr 1-17-10050 asunud seisukohale, et korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus ja antud juhul selle kohaldamine ehk kohtu poolt otsusega tema süüdimõistmine korduva kuriteo toimepanemises eeldab, et isiku poolt varem toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusandmed ei ole kustunud. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis eelpool nimetatud otsuses, et kuna maakohtu otsuse kuulutamise ajal olid eelmise kuriteo eest mõistetud karistusandmed kustunud, ei olnud ta kohtuotsuse kuulutamise ajal isikuks, kes on varem pannud toime samalaadse kuriteo eest karistatud. Tartu Ringkonnakohus on 05.03.2020 otsuses 1-19-8975 jõudnud aga vastupidisele seisukohale. Nimetatud otsuses on Tartu Ringkonnakohus vaaginud karistatust ja selle kustumist

§ 4231

pinnalt süsteemsuse seisukohast ning on kokkuvõtlikult leidnud, et süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaksid karistusregistrist kustutamist. Prokurör jagab täielikult Tartu Ringkonnakohtu seisukohta. 7.

1. Seaduse tõlgendamisel on erimeelsused ning see ongi põhjuseks, miks prokuratuur leidis, et A. Losevi süüdistust tuleb arutada üldmenetluses, kuna siis pole kaebeõigus piiratud ja vajadusel on võimalik saada lõplik lahend Riigikohtust, mis ühtlustaks kohtupraktikat ja vastaks lõplikult küsimusele: kas kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistatus annab korduvust juhul, kui see karistatus on kustunud kohtuotsuse kuulutamise päevaks. Oluline on üksnes see, kui korduvus kehtis uue samasuguse kuriteo toimepanemise ajal, mitte aga see, kas see karistatus kustus süüdistuse esitamise või kohtuotsuse tegemise ajaks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, uurides asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, apellatsiooni ja prokuröri vastust apellatsioonile, leiab, et Viru Maakohtu 30.03.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kaitsja taotlust tühistada maakohtu otsus A. Losevi karistamises

§ 424lg 2 järgi ja teha uus otsus, millega tunnistada A.

Losev süüdi

§ 424lg 1 järgi ning mõista kergem karistus, edu ei saada. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt Kr

MS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata üle esimese astme kohtu otsuse põhistusi kogu ulatuses. Apellatsioonis korratakse üle maakohtule juba esitatud seisukohad, millede osas on maakohus järeldused esitanud ning motiveeritult põhjendanud, miks maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua üksnes olulisima.

1. Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16).
2. Vaidlusküsimuseks ei ole kuriteo faktilised asjaolud, vaid kuidas kvalifitseerida A. Losevi tegu olemasolevate tuvastatud faktiliste andmete pinnalt. Ehk kas korduvus esines uue samasuguse kuriteo toimepanemise ajal või kas see karistatus kustus süüdistuse esitamise või kohtuotsuse tegemise ajaks.
3. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuses märgituga, et käesolevaks ajaks vaidlus6 esemeks olev küsimus on kajastamist leidnud juba maakohtu lahendis ja apellatsioonis. Diametraalselt vastupidiselt on vaidlusküsimust lahendanud oma lahendites Tartu Ringkonnakohus (lahend nr 1-18-8975) ja Tallinna Ringkonnakohus (lahend nr 1-17-10050).
4. Käesoleva ajani ei ole ühtegi Riigikohtu lahendit uuritavas küsimuses, mis oli ja on ilmselt ka edaspidi konkreetse süüteo kvalifikatsiooni osas teatud juhtudel jätkuvalt aktuaalne.
5. Kaitsja panustab apellatsioonis mõistetavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 otsusele kriminaalasjas nr 1-17-
6. Otsuse punktis 15 leidis kohus, et „Seega korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus ja antud juhul selle kohaldamine ehk kohtu poolt otsusega tema süüdimõistmine korduva kuriteo toimepanemises eeldab et A.H poolt varem toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusandmed pole kustutatud. Eeltoodust nähtuvalt maakohtu otsuse kuulutamise ajal
7. veebruaril 2019 oli eelmise kuriteo eest mõistetud karistusandmed kustunud, mistõttu ei olnud ta kohtuotsuse kuulutamise ajal isikuks, kes on varem süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise või turustamise toimepannud isikuks

§ 202

lg 2 p 2 mõttes.“ Punktis 16.1 märkis kohus, et „…kuna tegemist ei olnud kohtuotsuse kuulutamise ajal enam kehtiva karistusega, puudus maakohtul seaduslik alus karistuse mõistmisel eelmist kehtetut karistust arvestada. Ka Riigikohus on oma lahendites ( vt nt RKKKo 1-17-5883) sedastanud, et kohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivse kaalutluse all tuvastada tema varasema karistatuse üksnes juhul, kui see kehtib kohtuotsuse tegemise hetkel. Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-28-04 kehtestanud põhimõtte, et karistusregistri eesmärk on informatsiooniline, mitte konstitueeriv, mistõttu ka kehtetu karistatuse seal näitamine ei anna iseenesest alust KarRS § 24 lg 1 p 7 ettenähtud andmete kustutamise tähtaja eiramiseks.“

1. Seega on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus ja antud juhul selle kohaldamine ehk kohtu poolt otsusega tema süüdimõistmine korduva kuriteo toimepanemises eeldab, et isiku poolt varem toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusandmed ei ole kustunud.
2. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtukoosseis seevastu ei pea vajalikuks käesolevas A. Losevi süüasjas Tartu Ringkonnakohtu varasemast praktikast irduda. Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 1-19-8975 (05.03.2020) on asutud vastupidisele seisukohale. Nimetatud lahendi punktis 16 leidis kohtukolleegium, et „süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaksid karistusregistrist kustutamist.“ Samas märkis ringkonnakohus punktis 17, et „…süüteokoosseis saab lakata eksisteerimast vaid juhul, kui vastav süütegu dekriminaliseeritakse. Kohtukolleegiumi arvates ei saaks maakohtu tõlgendust pidada kooskõlas olevaks ka seadusandja tahtega, kes pidas vajalikuks kehtestada kriminaalvastutuse isikutele, kes süstemaatiliselt panevad toime juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi. Maakohtu tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus süüdistatava poolt kriminaalmenetluse venitamine võimaldab tal kriminaalvastutusest pääseda.“
3. Nimetatud otsuses on Tartu Ringkonnakohus vaaginud karistatust ja selle kustumist. Nimelt ei jaganud kohtukolleegium maakohtu seisukohta selles, et ka süüteo objektiivse koosseisu täidetus sõltub varasemate karistuste kehtivusest. Õige on seisukoht, et süüdlasele karistust mõistes ei saa tugineda karistusregistrist kustutatud karistustele. Seejuures ei ole oluline, kas kustunud karistused ka reaalselt on registris arhiveeritud. Kohtukolleegium jagab prokuratuuri seisukohta selles, et süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Pole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaksid karistusregistrist kustutamist. 7
4. Käesolevas kriminaalasjas on seega valik

§ 424

leebema (lg 1) või rangema (lg 2) kuriteo kvalifikatsiooni vahel.

§ 424

lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise retsidiivsust kriminaliseeriti 01.11.

1. Korduvus ehk retsidiivsus võib olla nii faktiline kui ka õiguslik. Õigusliku retsidiivi all mõeldakse olukorda, kui isikut on varem sama kuriteo toimepanemise eest süüdi tunnistatud. Oluline on see, et korduvust andev karistus oleks kehtiv uue samalaadse kuriteo toimepanemise ajal.
2. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et süüdistataval oli 18.09.2020 seisuga 3 kehtivat kriminaalkaristust

§ 424järgi.

Viru Maakohtu 13.12.2013 kohtuotsuse väljatrükist kriminaalasjas nr 1-13-10010 nähtub, et süüdistatav oli varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ehk

§ 424järgi.

Kohtuotsusest ei nähtu süüdistuse asjaolusid (tegemist oli resolutiivotsusega lühimenetlus), süüdistuse asjaolud tulenevad 06.11.2013 koostatud süüdistusakti väljatrükist. A. Losevit süüdistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, mis oli toime pandud 15.07.2013, joove oli 1,34 +/- 0,12 mg/l väljahingatavas õhus. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest karistati A. Losevit reaalse vangistusega 4 kuud 7 päeva, mis tuli kanda ositi 18 kuu jooksul. Kinnipeetavate isikute registri väljatrükist nähtub, et süüdistatav kandis reaalset vangistust ajavahemikus 03.02.2014 – 23.10.

1. KarRS § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Seega A. Losevi eelnimetatud karistatus oli viimast päeva karistusregistris 23.10.
2. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest karistusregistri andmetel möödus viis aastat 23.10.2020 (maakohtu poolt täpsustatult 25.10.2020). KarRS § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kuna käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal 18.09.2020 oli A. Losevil kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

järgi, siis on põhjendatud tema teo kvalifitseerimine

§ 424lg 2 järgi.

Karistusregistri väljatrükist seisuga 29.11.2020 nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. 20. Kohtukolleegium soostub prokuröri seisukohaga, et oluline on see, kui korduvust andnud karistatus kehtis uue samasuguse kuriteo toimepanemise ajal, mitte aga see, kas see karistatus kustus süüdistuse esitamise või kohtuotsuse tegemise ajaks. Siinkohal toob prokurör sisukohase paralleeli olukorraga, kui isikut karistatakse tingimisi vangistusega. Sellisel juhul on ta vabastatud reaalse karistuse kandmisest juhul, kui ta ei pane talle määratud katseaja jooksul uut kuritegu toime. Vastasel juhul kohaldatakse karistuse liitmist

§ 65lg 2 alusel.

Analoogselt praeguse olukorrale tekib küsimus, kuidas toimida olukorras, kui isik pani uue kuriteo toime katseajal, kuid süüdistuse esitamise ja/või kohtuotsuse tegemise ajaks on katseaeg lõppenud.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega sellises olukorras ei ole teistsugust võimalust, kui mõista karistust uue kuriteo toimepanemise eest, liites sellega eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. Seda sõltumata sellest, kas uue kohtuotsuse tegemise ajal eelmise kohtuotsusega määratatud katseaeg on lõppenud või mitte. Nimetatu ei laine olukorrale, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult ära kantud ja seega puudub liidetav osa (RKKK 1-17-11432 p 15, 17). Karistuse ärakandmise all tuleb mõista karistuse reaalset ärakandmist (olgu see vangistus või rahaline karistus), mitte aga sellest tingimuslikku vabastamist. 8

1. Asjakohane on prokuröri osundus käesoleva krimineelmenetluse puhul ka sellele, kui oleks olnud rakendatud kiirmenetlust A. Losevi suhtes. Nimelt süüdistatavale etteheidetav kuritegu on toime pandud 18.09.
2. Tema eelnev karistatus kustus 23.10.
3. Kiirmenetluse kohaldamisel ei oleks tekkinud küsimust juriidilise korduvuse (ja seega kvalifitseerimise) seaduslikkuse osas, kuivõrd eelnev karistatus sel hetkel veel kehtis. Seega, kui A. Losevi suhtes oleks rakendatud kiirmenetlust (mille eesmärk on soodustada toimepanija menetluskulude vähendamist ja menetluse kiirust), siis ta oleks igal juhul saanud kiirmenetluses rangema karistuse, kui mitte kiirmenetluses, kus süüdistus oleks esitatud ja/või kohtuotsus oleks kuulutatud pärast 23.10.
4. Selliselt ei nõustuks keegi kiirmenetlusega ja oleks venitanud menetlusega, eesmärgiga pääseda rangemast karistusest. Isegi, kui jätta kõrvale kiirmenetluse kohaldamise võimalust, ka tavamenetluses tekib kuriteo toimepanijal motivatsioon venitada menetlusega (oodates eelneva karistatuse kustumist), et saada leebemat kvalifikatsiooni ja seega karistust. Selline kohtupraktika, kus menetluse venitamisega on võimalik pääseda rangemast karistusest, oleks väär signaal nii kurjategijatele, kui ka ühiskonnale tervikuna.
5. Kohtukolleegium nõustub seisukohaga, et käesolevas asjas on oluline see, et karistatus kehtis uue kuriteo toimepanemise ajal ja seetõttu tuleb süüdistatava A. Losevi tegu kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

23. Apellatsioonis esitatud karistuse kergendamise taotlusega kohtukolleegium ei soostu. Karistuse mõistmisega seotud põhistused on jälgitavad ja tulenevad

§ 56põhimõtetest.

Mingeid uusi ja maakohtu poolt mittemärgatud asjaolusid seonduvalt karistuse mõistmisega pole apellatsioonis esitatud. Sisuliselt korratakse apellatsioonis karistuse osas üle karistust kergendava asjaoluna kahetsus ja süü tunnistamine, vabatahtlik pöördumine alkoholiprobleemiga arsti poole. Samuti leitakse, et koheselt ärakandmisele kuuluv karistus on liiga range.

1. Kohtukolleegium eelnimetatud kaitsja väidetega ei nõustu. Kohus on juba arvestanud asjaolu, et süüdistatav tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses. Samuti on maakohus tõdenud, et süüdistatav pöördus alkoholiprobleemiga arsti poole. Kohus on A. Losevi süü kuriteos hinnanud keskmiseks ja mõistnud karistuse niigi tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Nõustuda tuleb ka maakohtu seisukohaga, et süüdistataval tuleb koheselt ära kanda 2 kuud vangistust. Maakohtu poolt mõistetud ülemäärasest karistuse karmusest A. Losevi isiku puhul rääkida ei saa.
2. Süüdistatav A. Losevi riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat A. Suuban esitas apellatsioonmenetluses riigi õigusabi tasutaotluse. 14.04.2021 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 9 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisele 17 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 30 eurot süüdistatav A. Losevi kanda.
3. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2021 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 9 Aarne Sarjas 10