← Eesti

2-21-101095/11

Obsah (16)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 442§ 420§ 178§ 187§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-101095 Tsiviilasi Osaühingu

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista A. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks A. L. ja BB FINANCE OÜ vahel 30.12.2017, 21.02.2018 ja 13.11.2018 sõlmitud laenulepingutest nr 2101765136, 2101777076 ja 2101831892 tulenev võlgnevus kokku 1565,11 eurot (millest 888,08 € põhivõlgnevused; 366,70 € intressid; 51,50 € lepingutasu; 25 € sisssenõudmiskulud; 233,83 € põhivõlalt perioodi 01.03.2019 kuni 15.03.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
  2. Välja mõista A. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 888,08 eurot) alates 16.03.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 16.06.2021 summas 18,10 eurot.
  3. Välja mõista A. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 888,08 eurot) alates 17.06.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).
  4. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi A. L. vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes summas 15,00 eurot.
  5. Menetluskulud jätta 99,09% ulatuses A. L. kanda ja 0,91% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda. Tsiviilasi nr 2-21-101095
  6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 385 eurot (millest 225 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 160 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 381,50 eurot mõista A. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
  7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. L. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-101095 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. Osaühing Aktiva Finants esitas 14.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2315,51 euro saamiseks. Kohus tegi 20.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 26.02.2021 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 26.02.2021 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt esitatavale nõudele ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
  2. Osaühing Aktiva Finants esitas 15.03.2021 hagiavalduse A. L. vastu põhivõlgnevuse 888,08 euro, intressi 366,70 euro, võla sissenõudmiskulude 40,00 euro, lepingutasu 51,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 233,83 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 16.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225,00 eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
  3. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 30.12.2017 laenulepingu nr 2101765136, 21.02.2018 laenulepingu nr 2101777076 ja 13.11.2018 laenulepingu nr 2101831892, mille alusel kostja sai laenu kokku 1849 eurot. Kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud. Laenuleping nr 2101765136 refinantseeriti 21.02.2018, kui sõlmiti laenuleping nr
  4. 13.11.2018 refinantseeriti laenuleping nr 2101777076, kui sõlmiti laenuleping nr
  5. BB Finance OÜ üles laenulepingu nr 2101831892 üles 28.02.
  6. Kostja tegi laenulepingute alusel tagasimakseid kokku 960,62 eurot, millise hageja arvestab laenu põhiosa katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 888,08 eurot. Pooled leppisid 30.12.2017 laenulepingus nr 2101765136 kokku intressimääras 12,3% aastas, lepingutasus 51,50 eurot, 21.02.2018 laenulepingus nr 2101777076 intressimääras 44,9% aastas ja 13.11.2018 laenulepingus nr 2101831892 intressimääras 44,9% aastas. BB Finance OÜ loovutas kostja vastu nõuded hagejale. Hageja nõuab viivist laenulepingus nr 2101765136 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 12,3% aastas kogu põhivõla summalt. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
  7. Pärnu Maakohus võttis 06.04.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 28.05.2021 isiklikult allkirja vastu, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.06.2021 kell 24:
  8. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-21-101095 6.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud BB Finance OÜ-ga 30.12.2017, 21.02.2018 ja 13.11.2018 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. BB Finance OÜ andis laenulepingu nr 2101765136, nr 2101777076 ja nr 2101831892 alusel kostjale laenu kogusummas 1849,00 eurot ning kostja kohustus tagastama laenud maksegraafikute alusel. Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 960,92 eurot. Kostja ei ole täitnud BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 888,08 euro ja lepingutasu 51,50 euro väljamõistmiseks kostjalt. 9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. BB Finance OÜ ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras vastavalt 12,3% aastas ja 44,9% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel kokku 366,70 eurot. Hageja on intressi arvestamise aluseks võtnud kostjale soodsama intressimäära. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 366,70 euro väljamõistmiseks kostjalt. 10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 3 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule 4

(6)Tsiviilasi nr 2-21-101095 tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (15 € + 5 € + 5 €) 25,00 eurot, millises suurus kohus hageja nõude ka rahuldab. Sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses jätab kohus rahuldamata. 11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 888,08 eurot lepingus kokkulepitud määras 12,3% aastas ajavahemiku eest 01.03.2019 kuni 15.03.2021 summas 233,83 eurot ning alates 16.03.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 888,08 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 01.03.2019 kuni 15.03.2021 summas 233,83 eurot. 12. Tulenevalt

§ 367

mõistab kohus viivise alates 16.03.2021 kuni otsuse tegemiseni, so 16.06.2021 välja kindla summana, so 18,10 eurot (888,08€ x 8% / 365 kp x 93 kp) ning alates 17.06.2021 viivisemääras VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-101095 Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  7. novembri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25;
  9. detsembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1145-13, p. 14;
  11. juuni
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (
  13. mai
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (
  15. juuni
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. 15.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt 99,09 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 381,50 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 16.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.