← Eesti

2-20-134040/15

Obsah (5)§ 425§ 162§ 171§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-134040 Tsiviilasi OÜ Brändikultuu

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1

(4)Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ Brändikultuur (hageja) hagiavaldus Osaühing Aleksi Äri (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2159,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 394,97 eurot ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.10.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks kostjalt.
  2. Kostja esitas 17.02.2021 menetluse lõpetamise taotluse seoses kostja pankroti väljakuulutamisega. Taotlusele on lisatud kostja pankroti väljakuulutamise teadaanne nr 1717621, millest nähtub, et Pärnu Maakohus kuulutas 16.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-1055 välja kostja pankroti. MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata (

§ 425lg 1 koosmõjus Pankr

S § 3 lg-ga 2) ja menetluskulud poolte endi kanda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 2 tuleneb, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda PankrS § 43¹ lg 3 alusel, mille kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtu hinnangul puudusid tsiviilasjas alused seaduses sätestatud üldreeglist teistsuguse otsuse tegemiseks. HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS 4. Hageja palub maakohtu määruse tühistad osas, mille kohus jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda ja teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta menetluskulud kostja kanda, määrates hageja menetluskulude rahalise suuruseks 570 eurot. Hagi nõue on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu on ilmne, et hagi läbivaatamisel oleks hageja hagi kuulunud rahuldamisele, millisel juhul oleks

§ 162lg 1 kohaselt ka kõik menetluskulud jäänud kostja kanda.

Hagi läbi vaatamata jätmise tingis asjaolu, et kostja on menetluse kestel pankrotistunud. Selle eest on vastutav vaid kostja ise (kostja on ühtlasi ise esitanud kohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks). Äärmiselt ebaõiglane on menetluskulude hageja kanda jätmine olukorras, kus hagi läbi vaatamata jätmise on põhjustanud vaid kostjast endast johtuv asjaolu (s.o kostja pankrotistumine kostja enda pankrotiavalduse alusel). Õiglane ja põhjendatud on jätta praegusel juhul kõik menetluskulud kostja kanda. Samale seisukohale on sarnases olukorras asutud ka kohtupraktikas (Harju Maakohtu 30.06.2015 kohtumäärused tsiviilasjades nr 2-14-7110 ja nr 2-15-12062). Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus hagi läbi vaatamata jätmine on tingitud asjaolust, mida hageja ei saanud mõjutada, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel (3-2-1-15409 p 14). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-176-13 (p 14) märkinud, et kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. 2

(4)Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. 18.03.2021 määruskaebuse täienduste kohaselt ei saa asjaolu, et hageja oli valmis kompromissi korral jätma hageja menetluskulud enda kanda, olla aluseks pankroti väljakuulutamisel hageja menetluskulude hageja kanda jätmisele, sest kompromissi asjas ei saavutatud (hageja oli nõus kompromissi sõlmima ja menetluskulude nõudest loobuma vaid eeldusel, et hagejale tasutakse kostja poolt põhivõlgnevus 1962,35 eurot), kostja aga esitas oma võlgnevuste tasumise vältimiseks kohtule pankrotiavalduse. Kostja on kohtule esitatud pankrotiavalduses hageja nõuet tervikuna tunnustanud. Seetõttu ei saa olla vaidlust, et pankroti välja kuulutamata jätmise korral oleks hageja nõue kuulunud tervikuna rahuldamisele. Vastus määruskaebusele
  1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. 01.02.2021 jõustus PankrS § 43¹ lg 3, mille kohaselt jäävad juhul, kui kohus jätab nõude pankrotiseaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamisel. Norm sätestab üldreegli ja annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul. Hageja viidatud kohtupraktika pärineb enne PankrS § 43¹ lg 3 kehtima hakkamise ajast ja ei ole asjas kohaldatav.
  4. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid võimaluse jätta hageja menetluskulud äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse tõttu kostja kanda. Asjaolu, et hageja nõue oli põhjendatud, kuid kostja pankrotistus menetluse jooksul ja võlgniku pankrotiavalduse kohtule esitas, kostja märkis pankrotiavalduses hageja nõude täies ulatuses, ei saa olla selliseks asjaoluks, mis tingiks teistsuguse lahendi menetluskulude jaotamisel. Kostja pankrotistumise riski maakohtu menetluse jooksul kannab hageja tavapäraselt kostja vastu hagi esitamisel. Analoogsetes vaidlustes

§ 162

lg 4 kohaldamisel ei piisa Riigikohtu praktika kohaselt üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. Kostjat on menetluses esindanud seaduslik esindaja (pankrotihaldur), seetõttu ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid. Seoses eeltooduga ringkonnakohus kostja menetluskulude suurust kindlaks ei määra ega hagejalt välja ei mõista. 3

(4)10.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.