Obsah (4)

§ 69§ 201§ 65§ 75

1-20-5032 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5032 (20233000903) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Sekretär Aliis Peri Tõlk Evel

§ 69

lg 6 alusel Süüdlane Pavel Aljabjev isikukood 38707313722; elukoht xxx Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova kriminaalhooldusalune Pavel Aljabjev RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus Pavel Aljabjevi karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

§ 69

lg 6 alusel pöörata Pavel Aljabjevile Viru Maakohtu 16.07.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5032 mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta, 10 (kümme) vangistust, täitmisele. Lugeda mõistetud karistusest kantuks süüdimõistetu Pavel Aljabjevi poolt tehtud üldkasulik töö 193,5 tunni ulatuses (ehk 6 kuud ja 14 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Pavel Aljabjevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Pavel Aljabjevi vanglasse saabumise aeg. 1 1-20-5032 Kui süüdimõistetu Pavel Aljabjev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 16.07.2020 otsusega tunnistati P. Aljabjev süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.03.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 6 kuud vangistust) võrra ning mõisteti Pavel Aljabjevile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistus 1 aasta 10 kuud vangistust asendati

§ 69

lg 1, 3, 4 sätteid kohaldades 660 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati P. Aljabjev järgima

§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p-le 2, 21, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 01.08.

2. 24.05.2021 registreeris Viru Maakohus erakorralise ettekande taotlusega pöörata P. Aljabjevile Viru Maakohtu 16.07.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhoolduse algus 01.08.2020 ja lõpptähtaeg saabub 01.08.
3. Taotluses annab kriminaalhooldaja ülevaate kriminaalhooldusaluse, s.o P. Aljabjevi senisest nõuete täitmata jätmisest – kriminaalhooldusalune jättis 06.10.2020 registreerimisele ilmumata ja hoidub üldkasuliku töö tegemisest. Kokkuvõttes kriminaalhoolduse seletusest märgitakse, et 07.10.2020 seletuse kohaselt P. Aljabjev, et ei ilmunud 06.10.2020 registreerimisele, kuna unustas panna kuupäeva registreerimiskaardile. 30.11.2020 seletuses kirjutab P. Aljabjev, et ei töötanud 13.10.2020 ja 20.10.2020, kuna tundis end halvasti, arsti poole ei pöördunud. 20.05.2021 seletuses kirjutab P. Aljabjev, et ei töötanud ajakava järgi, kuna tal oli jalg murtud. Narva esinduse kriminaalhooldusametnik taotleb erakorralises ettekandes

§ 69lg 6 alusel P.

Aljabjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekandest nähtub, et käesolevaks ajaks on P. Aljabjev talle täitmiseks määratud 660 tunnist sooritanud 193,5 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata on veel 466,5 tundi. Samuti tuleneb erakorralisest ettekandest, et juhul, kui P. Aljabjev jätab mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande arutamisele ilmumata, siis taotleb kriminaalhooldaja P. Aljabjevi suhtes vahistamise kohaldamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes P. Aljabjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
2. P. Aljabjev karistuse täitmisele pööramist ei toetanud, põhjendades, et ei sooritanud üldkasulikku tööd, sest oli haige ja pärast seda oli jalg murtud. Mitte mingisuguseid dokumente oma väidete tõendamiseks tal esitada ei ole. Haiguse pärast ta arsti poole ei pöördunud, jala pärast käis erakorralise meditsiiniosakonnas, kuid sealt mingit dokumenti ei võtnud ja millal see toimus, ta öelda ei oska. Kriminaalhooldajale oma haigusest ei teatanud, sest tal ei olnud telefoniga helistamiseks krediiti. Ta arvab, et suudab järele jäänud aja jooksul tegemata üldkasuliku töö tunnid ära teha ning palub teda mitte vanglasse saata. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus P. Aljabjevi karistuse täitmisele pööramiseks on rahuldamisele kuuluv. 2 1-20-5032 6.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

1. Otsustamaks Viru Vangla karistuse täitmisele pööramise taotluse põhjendatuse üle, osutab kohus esmalt asjaolule, et P. Aljabjev on kätte saanud Viru Maakohtu 16.07.2020 süüdimõistva kohtuotsuse. Kõnesolevast kohtuotsusest tulenevad talle kohustused, millede eiramist kriminaalhooldusametnik P. Aljabjevile ette heidab. 16.07.2020 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt kinnitas P. Aljabjev, et kohtuotsus on talle arusaadav. 03.08.2020 edastas Viru Vangla kohtule teavituse, mille Viru Maakohtu 16.07.2020 otsuse kättesaamisest. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhoolduse algusajaks 01.08.2020 ja lõpuks on 01.08.
2. Hinnates järgnevalt, kas erakorralise ettekande viited rikkumise toimepanemisele P. Aljabjevi poolt on põhjendatud ja tõendatud, osutab kohus järgnevale.
3. Erakorralise ettekande esitamise põhjendusena osutab kriminaalhooldaja kahele rikkumisele – registreerimiskohustuse rikkumisele ja üldkasuliku töö tegemise ajakava korduvale rikkumisele. Järgnevalt kontrollibki kohus, kas kriminaalhooldaja nimetatud

§ 69lg 6 kohased karistuse täitmisele pööramise eeldused on täidetud.

9. Hinnates 06.10.2020 registreerimiskohustuse rikkumise tõendatust, leiab kohus, toimiku materjalidest on sedastatav, et 07.10.2020 on kriminaalhooldusametnik võtnud vastu otsuse ja teinud P. Aljabjevile kirjaliku hoiatuse. Samuti on 13.10.2020 ja 20.10.2020 üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumisega seoses kriminaalhooldusametnik teinud 30.10.2020 teinud P. Aljabjevile kirjaliku hoiatuse. P. Aljabjev on kirjalikud hoiatused ka kätte saanud, kinnitades seda isikliku allkirjaga ja kuupäeva märkimisega hoiatuse saamise kohta.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus rakendada erinevaid meetmeid. Seega on 06.10.2020 registreerimiskohustuse rikkumise ja 13.10.2020 ja 20.10.2020 üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumisega seonduva osas riigi esindaja juba teinud valiku ja vastu võtnud otsuse kirjaliku hoiatuse tegemiseks ning kohtul puudub võimalus vastu võtta otsustust rakendatava meetme osas.

1. Sellegipoolest on kohtu hinnangul tuvastatav üldkasuliku töö tegemise ajakava korduv rikkumine. Nimelt erakorralise ettekande ja selle lisaks oleva 08.03.2021 kuni 18.05.2021 üldkasuliku töö ajakava kohaselt pidi P. Aljabjevi tegema 88 tundi üldkasulikku tööd, ent ta tegi 15 tundi ja 30 minutit.
2. Eelnevas alapunktis märgutut arvestades tuleb kohtul nentida, et P. Aljabjev on rikkunud üldkasuliku töö ajakava. Ajakava rikkumist ehk

§ 69lg 6 mõttes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumist põhjendas P.

Aljabjev kohtuistungil haigestumisega s.h jalaluumurruga. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks tal haigestumist, mis muutis võimatuks üldkasuliku töö tegemise, P. Aljabjev kriminaalhooldajale ega kohtule esitanud pole. Seega on väited haigestumise kohta paljasõnalised. Kohus selgitab, et ei tugine mistahes otsustuste tegemisel isiku paljasõnalistele väidetele ning haiguslikku seisundit tuleb isikul tõendada asjakohaste tõenditega (nt meditsiiniasutuse tõend) ja seejuures puudub nii kriminaalhooldajal kui kohtul omaalgatuslik tõendite kogumise kohustus, lükkamaks ümber süüdimõistetu paljasõnalist väidet, et ta ei saanud teha üldkasulikku tööd tervislikel põhjustel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et P. Aljabjevil objektiivsed takistused kohtuotsuse kohaseks täitmiseks puudusid, mistõttu on P. Aljabjevi rikkumised vaadeldavad tahtlikena. 3 1-20-5032 12. Eelneva kokkuvõttena asub kohus seisukohale, et kuna P. Aljabjevi puhul sedastatav on üldkasulikust tööst kõrvale hoidumine, siis on täidetud

§ 69

lg 6 kohaldamise eeldused ning kohtul tuleb kaaluda neile rikkumistele adekvaatse õigusliku tagajärje kohaldamist. 13.

§ 69lg 6 sõnastuse kohaselt on kohtul võimalik P.

Aljabjevi rikkumistele reageerida erineval viisil – määrata P. Aljabjevile täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-le 2, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistus täitmisele.

1. Kaaludes vangistuse täitmisele pööramisest alternatiivsete meetmete kohaldamise võimalikkust, leiab kohus, et P. Aljabjevi suhtes jääb alternatiivsete meetmete kasutamise tulem tagajärjetuks. Kohus võtab arvesse, et eelkajastatud rikkumised on P. Aljabjev toime pannud küllaldaselt pika aja jooksul ning on oma käitumisega üles näidanud hoolimatust täita kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Asjaoludest nähtuvalt pole P. Aljabjev astunud mingeidki samme kohtuotsuse täitmiseks, jättes lihtsalt tegemata üldkasuliku töö. Osutatu viitab kohtu hinnangul sellele, et P. Aljabjevil puudub küllaldane motivatsioon karistuse kandmiseks vabaduses olles, mistõttu puudub kohtul objektiivne alus jaatada täiendavate, karistuse täitmata jätmisest erinevate meetmete kohaldamisel, P. Aljabjevi edaspidist kohast kohtuotsuse täitmist.
2. Kohus märgib ka, et asenduskaristus ühes isiku käitumiskontrollile allutamisega jääb täitmisele pööramata vaid juhul, kui sellele allutatud isik teostab ajakavakohaselt üldkasulikku tööd ja järgib kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi kohaselt. Olukorras, kus isik rikub korduvalt tahtlikult talle määratud üldkasuliku töö tegemise ajakava, osutab see selgelt isiku soovimatusele täita kohtuotsust selles sätestatud tingimustel. Soovimatus täita kohtuotsust nõuetekohaselt viib selleni, et P. Aljabjevile kohaldatud eriperventiivseid eesmärke kandev karistuse individualiseerimise meede ühes selle eesmärkidega on tema suhtes sobimatu karistuse individualiseerimise viis, mistõttu tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata.
3. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja ka P. Aljabjevi seletusi, on kohus seisukohal, et P. Aljabjev rikkus üldkasuliku töö tegemise ajakava korduvalt ja tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puudusid, mistõttu tuleb talle Viru Maakohtu 16.07.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-5032 mõistetud liitkaristus, s.o 1 aasta ja 10 kuud vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kuivõrd P. Aljabjev on sooritanud 193,5 tundi üldkasulikku tööd ja seega täitmata on 466,5 tundi üldkasulikku tööd ja kuna üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis kuulub ärakandmisele 1 aasta, 3 kuud ja 16 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 4