← Eesti

1-20-5951/37

Obsah (6)§ 121§ 120§ 263§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 24. mai 2021 1-20-5951

§ 121

lg 2 p 3,

§ 120

lg 1 ja

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Talle mõisteti karistuseks vastavalt 8 kuud, 7 kuud ja 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.

Allikule liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.

juuni

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4174 mõistetud ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Allikule liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Arvestades eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, loeti R. Alliku karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o
  2. juuli
  3. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
  4. septembril
  6. Vangla ja prokuratuur ei toeta R. Alliku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
  7. Tartu Maakohtu
  8. aprilli
  9. a määrusega jäeti R. Allik karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

  1. Kohus osutas positiivse asjaoluna kuriteoriske vähendavates tegevustes osalemise. Ta on osalenud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel ning osaleb tööhõives vangla majandusabitöödel. Individuaalse täitmiskava järgi on planeeritud veel sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ ning vabanemiseelne nõustamine. R. Alliku käitumine vanglas on olnud korrektne, distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole.
  2. Headeks pidas kohus ka süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi. Samas varasematest need ei erine. Jätkuvalt on R. Allikul ka kindel töökoht talle kuuluvas ettevõttes. Naaber, kes oli viimases kuriteos kannatanu, aktsepteerib R. Alliku elamaasumist varasemasse elukohta vaatamata pikaajalistele probleemidele, seda siiski teadmisega, et R. Allik plaanib lähiaastatel elukohta vahetada ja võtab pärast vabanemist kasutusele meetmed alkoholiprobleemi lahendamiseks. K-raha andmetel tasumata nõudeid kinnipeetaval ei ole ja vabanemisfondis on 1752 eurot. Vabaduses saab sissetulekuks olema lisaks tasu ema hooldajaks olemise eest ning talle endale määratud pension.
  3. R. Allikut varasemast elukäigust midagi positiivset välja tuua ei ole. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kahe kohtuotsuse alusel. Eelmise, s.o Tartu Maakohtu
  4. juuni 2019 otsusega karistati R. Allikut korduva kehalise väärkohtlemise ja vägivalla eest võimuesindaja vastu. Talle anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid katseajal pani ta toime uued korduvad vägivallaepisoodid. Käesolevalt kannab ta karistust korduva kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ning avaliku korra raske rikkumise eest. R. Alliku suhtumine varasematesse karistustesse ja temale antud võimalustesse kanda oma karistust vabaduses on olnud ükskõikne.
  5. R. Alliku õigusvastase käitumise peamiseks põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. Alkoholijoobes olles käitub R. Allik agressiivselt, häirib naabreid, ähvardab ja sõimab neid, kasutab vägivalda. Süüdimõistetut on korduvalt suunatud alkoholi tarvitamisharjumuste muutmiseks sotsiaalprogrammidesse.
  6. aastal osales ta programmis „Kainem ja tervem Eesti“, millest sai väidetavalt tuge alkoholi tarvitamise harjumuse muutmiseks.
  7. aastal, s.o eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, läbis R. Allik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tema edasine käitumine näitab aga selgelt, et pikaaegset mõju läbitud programmid talle ei avaldanud. Kohtuistungil kinnitas R. Allik, et oma esimese vanglakaristuse ajal on ta lõpuks mõistnud alkoholi tarvitamisest täielikult loobumise vajalikkust ning on valmis vabaduses tegema selleks kõik. Kohus siiski kahtles selles, sest samale järeldusele on R. Allik jõudnud ka varem, ent püsivaid muutusi see kaasa toonud ei ole.
  8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekus. Arvestades R. Alliku isikut, varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole see eeldus täidetud. Vaatamata korduvatele karistustele on ta jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Suure tõenäosusega võib ta vabaduses taas sama käitumismustrit korrata. Kriminaalhooldus ei olnud õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisav. Vaatamata alkoholi tarvitamise probleemi tunnistamisele juba aastaid tagasi, ei ole R. Allik suutnud alkoholist loobuda. R. Alliku seekordsed lubadused võtta vabaduses kasutusele kõik meetmed alkoholiprobleemi kontrollimiseks kohut ei veennud. Süüdimõistetul on olnud võimalus tegeleda alkoholismivastase raviga, kuid ta ei ole sellesse tõsiselt suhtunud. R. Alliku soov oma eluviisi muuta on kindlasti kiiduväärt, kuid ainuüksi see ei ole piisav, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega esimese võimaluse avanemisel. 2

(4)MÄÄRUSKAEBUSED
  1. Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega R. Allik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja määruskaebus
  2. Formaalsed eeldused R. Alliku vabastamiseks elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega on täidetud.
  3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline prognoos on isiku edaspidine õiguskuulekas käitumine. R. Allik on karistuse kandmise ajal osalenud kuriteoriske vähendavates tegevustes: sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ jätkuvestlustel ning tööhõives. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Ta avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ja mõistab väärat käitumist ning saab aru, et peamine probleem seisneb alkoholi tarbimises. Ta on lubanud alkoholisõltuvust ravida. See annab aluse eeldada isiku edasist õiguskuulekust.
  4. Vabanemist toetavad ka R. Alliku elutingimused. Tema elukoht vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. R. Allik asub elama emale kuuluvasse korterisse ja seda aktsepteerib ka naaber. R. Alliku töö tagab talle materiaalse sissetuleku, tal on lähedase toetus ja elukoht. Need tegurid aitavad oluliselt vähendada edasiste kuritegude toimepanemise riski. R. Allik on oma eaka ema hooldaja. Vabanedes asub ta ema aitama. Paraku käib emale kahekorruselise ridaelamuboksi korrashoid üle jõu. Ema aitamiseks on R. Allik plaaninud vabanedes elukohta vahetada.
  5. R. Alliku vabastamise miinimumnõuded on täidetud ja enamgi veel. Ta on kinnipidamise ajal käitunud eeskujulikult, näidanud muutumistahet ja õppinud vigadest. R. Allikul on kindel elu- ja töökoht ning toetav suhe emaga. Kohus on vääralt tuginenud pelgalt R. Alliku varasemale käitumisele, jättes vabastamist toetavad asjaolud kõrvale. Kohus ei ole

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid vaaginud kogumis.

Määruskaebuses toodud positiivsed tegurid aitavad kaasa uute kuritegude riski vähendamisele.

  1. Kaitsja edastas kohtule ka R. Alliku ema kirja. Remo Alliku määruskaebus
  2. R. Allik leiab, et kohus on teda iseloomustanud oluliselt negatiivsemana, justkui oleks halb taust olnud kogu senise elu. R. Allik on kasvanud kõrgeid moraalinorme väärtustavas peres, saanud hea hariduse, osalenud olümpiaadidel ning käinud muusikakallakuga eriklassis. Ta õppis erinevaid muusikainstrumente ja osales mitmetes muusikakollektiivides. Lisaks käis ta korvpallitreeningutel ja osales paljudel võistlustel. Kõrghariduse omandas R. Allik TÜ majandusteaduskonnas. Kuni
  3. a töötas ta keskmiste ja suurte ettevõtete erinevatel juhtivatel ametikohtadel ning asutas seejärel kinnisvaraettevõtte. R. Alliku hobide hulka kuuluvad sport, muusika ja loodus. Tema sõprusringkonnas ei ole alkoholi liigtarvitajaid, vaid eluga hakkamasaavad inimesed. Igapäevatöös on R. Allikul välja kujunenud tema tööga rahulolev kliendibaas.
  4. Kohus ei ole aru saanud sellest, et R. Allik on muutnud kinnipidamisasutuses oma mõttemalle, vastu võtnud oma elu muutvaid otsuseid ning nende edaspidise 3

(4)ellurakendamise strateegia, et mitte korrata viimastel aastatel tehtud vigu ja elada edaspidi seaduskuulekalt. R. Allik viibib oma vale käitumise tõttu esmakordselt vangistuses. Ta on juba mitmeid aastaid tunnistanud alkoholi liigtarvitamise probleemi ja sellega tegelenud. Kahjuks ei õnnestunud tal enne kinnipidamisasutusse sattumist seda lõplikult seljatada.
  1. a pöördus R. Allik abi saamiseks arsti juurde ning tarvitas regulaarselt erinevaid antidepressante. Alkoholi ei tarvitanud ta iganädalaselt, vaid nende vahele jäi mitmekuiseid pause ja need vahed muutusid pikemaks. Tema viimase aja seadusrikkumised on seotud psühhotroopsete ravimite ja alkoholi koosmõjuga, mis muutis R. Alliku agressiivseks. Alates
  2. a osales R. Allik programmides „Tervem ja kainem Eesti“ ja „Eluviisitreening“. 2017-2020 käis ta vaimse tervise õe vastuvõtul, kuid ei suutnud kahjuks alkoholist täielikult loobuda. Koostöös uue vaimse tervise õega tundis R. Allik kohe alguses, et see viib soovitud sihini. Plaan oli rakendada lisameetmeid (ampull). R. Allikul on soov kinnipidamisasutusest vabanemisel kohe ampull paigaldada. Kõige olulisem muudatus on aga toimunud R. Alliku mõtlemises.
  3. R. Allik toob välja ka oma ema tervist puudutava info. Emaga on suhtlus säilinud kirjavahetuse, telefonikõnede ning külastustega. R. Allik on ainuke poeg ja ema hooldaja. Emal on raske üksi hakkama saada ridaelamuboksis, mistõttu plaanitakse kohe tegelema hakata elukoha vahetamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  5. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Alliku ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Alliku karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus R. Alliku vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et R. Allik suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata. Ehkki kaitsja määruskaebusega menetluskulude nimekirja ei esitanud, märgib ringkonnakohus, et menetluskulud jääksid määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu nii või teisiti R. Alliku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.