Obsah (9)

§ 113§ 115§ 3§ 1§ 101§ 108§ 103§ 127§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1006 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ AB „Liet

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras Menetlusosalised Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (Läti registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (xxx xx; e-post: xxx) Puudutatud isik: F. V. (xxxxxxxxxxx, xxx xx, xxx) RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada avaldus.
2. Välja mõista F. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 1228,17 eurot, viivis 0,27 eurot ja alates 22.01.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud F. V. kanda.
2. Välja mõista F. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 410 eurot.
3. F. V.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile viivist

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Tallinna määruse Avaldaja nõue ja põhjendused 1. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 esitas 21.01.2021 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Harju Maakohtusse avalduse F. V. vastu kahju hüvitamiseks summas 1228,17 eurot, viivise 0,27 euro ja alates 22.01.2021 viivise saamiseks

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1

1. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx, xxx xx-xx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxxx. Kindlustusvõtjaks on V. H. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
2. 05.10.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 02.10.2020 korteris xxx, xxx xx-xx veekahju. Kahjuteate kohaselt tuli kööki ülevalt läbi ventilatsiooni vesi. Kahjustada on saanud köögi põrand ja esiku seinad.
3. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ Xxx xx vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xx, kus oli katki WC-pott.
4. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xx üle 06.10.2020 ning koostas vara ülevaatuse akti ja kahjustada saanud ruumide skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xx saanud kahjustada köögi lagi, seinad ja põrand ning ukseava. Esikus on kahjustatud põrand. Avaldusele on lisatud fotod korteri nr xx nähtavatest veekahjustustest.
5. Korteri nr xx remondiks tegi hinnapakkumise Xxx OÜ summas 1328,17 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
6. Xxx OÜ parandas korteri xx kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1228,17 eurot. Remondiarve oli hinnapakkumisest 100 euro võrra väiksem, sest omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 1228,17 eurot.
7. Puudutatud isik on korteriomandi xxx, xxx xx-xx (registriosa nr xxxxxx) omanik.
8. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 06.01.2021 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.01.
9. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
10. Puudutatud isik vastuväiteid esitatud nõude osas ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Asja lahendamine hagita menetluses
11. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja nõudest
12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud xxx, xxx xx-xx korteri parandamise kulu summas 1228,17 eurot. 2
14. Võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isikute vastu läinud üle avaldajale.

1. Puudutatud isik on korteriomandi xxx, xxx xx-xx (registriosa nr xxxxxx) omanik. Tõendatud on, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, kus oli katki WC-pott.
2. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

§ 115lg 1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

17. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

18.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 19. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 15: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). 20. Krt

S § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. 21. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme 3 omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud xxx, xxx xx-xx korterist. 22.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ega vastuta seetõttu

§ 103lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest.

23. Tõendatud on, et kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xx on saanud 02.10.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada said köögi lagi, seinad, põrand ja ukseava. Esikus sai kahjustada põrand. 24.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. 25. KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (

§ 127lg 2).

1. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku.
2. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-138-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kahjustada saanud korteri xx parandamiseks tegi hinnapakkumise Xxx OÜ summas 1328,17 eurot. Avaldaja hüvitas korteri xx remondimaksumuse (kahju) summas 1228,17 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3. Tõendatud on põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja puudutatud isiku käitumise vahel. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
4. Avaldaja saatis 06.01.2021 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, maksetähtajaga 20.01.
5. Kuna kahjuhüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.01.
6. Puudutatud isikult tuleb välja mõista kahjuhüvitis 1228,17 eurot. 30.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 4 21.01.2021. Perioodi 21.01.2021 – 21.01.2021 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 0,27 eurot, mis tuleb avaldajale välja mõista. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutatud isikult alates 22.01.2021 välja mõista viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 31. Ts

MS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi kindlaks käesolevas määruses.
2. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mille peab puudutatud isik avaldajale hüvitama. Lisaks on avaldaja taotlenud õigusabikulu hüvitamist summas 360 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, xxx xx ei ole käibemaksukohuslane. Kohus leiab, et arvestades avalduse keerukust ja mahukust, teostatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega, esindaja kvalifikatsiooni ja õigusabi tunnihinna suurust, tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 360 eurot. Avaldaja taotluse alusel tuleb puudutatud isikul välja mõistetud menetluskuludelt tasuda avaldajale viivist

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 5