1-20-6882/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6882 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2021 määrus Maksim Kovalenko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maksim Kovalenko (isikukood 39104172223) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja maakohtu põhistused seoses ühiskonna õiglustunde arvestamisega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 21.10.2020 otsusega karistati Maksim Kovalenkot KarS § 318 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 06.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2349 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust, ning mõisteti raskeima karistuse osalise suurendamise teel lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 15.12.2019 ja karistuse kandmise aja lõpp 22.04.
8. Viru Maakohtu 15.04.2021 määrusega jäeti M. Kovalenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
9. Kohtumääruse tegemise ajaks oli kinnipeetav karistusest ära kandnud 1 aasta 4 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
10. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vangistuses viibib kolmandat korda. M. Kovalenkot on karistatud nii varavastaste, karistuse täitmise vastaste, isikuvastaste ja rahvatervisevastaste kuritegude eest. Viimane kuritegu on toime pandud ajal, mil kinnipeetav viibis kinnipidamisasutuses. Seega kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ega parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. 2.
11. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on töötanud nii koristaja kui toidujagajana. Peale selle omandas kinnipeetav vangistuses riigikeele B1 taseme ning on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja varasemalt ka teisi sotsiaalprogramme seoses sõltuvusega. Maakohus tunnustas kinnipeetavat hea käitumise, riigikeele B1 taseme omandamise, sotsiaalprogrammide läbimise ja tööga hõivatuse eest vangistuses, kuid see kõik ei tähenda veel koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.
12. Maakohus pidas positiivseks ka seda, et süüdimõistetul on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ja kaitsja väiteid võimaliku töökoha kohta AS VKG operaatorina ei saa arvestada, sest maakohtule ei ole garantiikirja esitatud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3996,72 eurot ja vabanemisfondis on 134,53 eurot. Võttes arvesse, et kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht, võib märkimisväärse kohustuse olemasolu kallutada kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisele. Maakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kinnipeetav oskaks ja suudaks majanduslikult toime tulla. 2.
13. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Kuigi kinnipeetav esitas maakohtule kinnituskirja, mille kohaselt on ta registreeritud sõltlastele suunatud programmi SÜTIK, ei teki maakohtul veendumust, et ta suudaks hoiduda kuritegelikust käitumisest. Ka kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on varasemalt toimunud tagasilangused. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse kesine, sest ta on rikkunud kontrollnõudeid ja jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetava puhul käesoleval ajal piisavad vahendid selleks, et välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemine. Samuti on maakohtu hinnangul paljasõnaline kinnipeetava väide, et ühtäkki ei hakka ta enam kriminaalse taustaga inimestega suhtlema, sest üsnagi lühike kinnipidamisasutuses viibimine ja kinnipeetava varasem käitumine vabaduses tekitavad maakohtus pigem vastupidise arvamuse. 2.
14. Maakohus vangla iseloomustuses toodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvestanud, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Samuti ei arvestanud maakohus prokuratuuri arvamust, sest see oli põhistamata. 2.
15. M. Kovalenko poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Vangistuse üheks eesmärgiks on ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leidis, et siinkohal tuleb arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Selleks arvestas maakohus nii kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust kui ka tema väljavaateid vabaduses. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 15.04.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Kovalenko kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määruse. 3.
17. Maakohus ei ole leidnud ega märkinud midagi positiivset ning maakohtu järeldused pole arvestanud tegelikke asjaolusid, alates distsiplinaarkaristuste puudumisest, 2 sotsiaalprogrammide läbimisest ning konkreetsetest tuleviku plaanidest. Kuna distsiplinaarkaristused isikul puuduvad, siis on täidetud kõige olulisem tingimus hindamaks kinnipeetava käitumist. Maakohus ei ole järginud kohustust põhjendada, miks positiivsed tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Sellega on maakohus sisuliselt tähtsusetuks lugenud asjaolud, mille saavutamiseks on isik vägagi pingutanud. 3.
18. Isiku motiveeritus tegeleda narkoprobleemiga väljendub sotsiaalprogrammide varasemas läbimises. Samuti soovis ta minna Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniüksusesse, milleks ilmselt mõnevõrra liialdas andmetega tarvitamise kohta. Veel pöördus tema isa ravi suhtes Moskva psühhoterapeut-narkoloogi poole, kuid ravi katkes vanglakaristuse tõttu. Peale vabanemist on garanteeritud programmi SÜTIK tugiisiku teenus vähemalt aastaks. Kinnipeetav soovib narkosõltuvusega tegeleda ja minna ravile rehabilitatsioonikeskussesse. Maakohus ei arvestanud, et mitmete abinõude tõttu on isik võimeline katseaega läbima. 3.
19. Lisaks märgib kaitsja, et alkoholi osas pole isikul mingit riski ega ohtlikkust. Vabaduses ei mõjuta isiku käitumist süüdimõistetu suhtlusringkonda kuuluvad suures osas kriminaalkorras karistatud isikud, kelle mõjutusel on korduvalt toime pannud kuritegusid, sest kavatseb vabaduses katkestada igasugused suhted endiste tuttavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega. Eluaseme osas ohtlikkus ja risk puuduvad, vanemad on nõus tema elama asumisega nende juurde ning elektroonilise valve kohaldamisega. Isiku sõnade kohaselt ei suhtle enam vanade tuttavate ja sõpradega, ta on muutunud perekonna suhtes hoolivaks ja abistavaks. Kavatseb abielluda lapse emaga. 3.
20. Majandusliku toimetuleku osas puuduvad nii risk kui ohtlikkus, sest isik on nõus igasuguse tööga, kuna on varem töötanud väga erinevatel erialadel. Nii tema vanemad kui ka lapse ema on nõus vabanemise korral tagama materiaalse toetuse. Ise on motiveeritud võlgnevused tasuma. Ka vanglas oli isik motiveeritud töötama. Seega ei ole garantiikirja puudumine töökohalt takistuseks tööle asumiseks VKG operaatoriks, kellena varem on töötanud ja tema tööga oldi rahul. 3.
21. Vangistuses ei ole M. Kovalenko ametnikega halvasti käitunud. Kaitsja arvates on isik kriminaalhoolduseks kõlbulik, kui isik on ametiisikutega suhtlemisel viisakas, rahulik ja koostöövalmis. Kriminaalhooldus on selleks, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Isik on aru saanud, et on valesti elanud ja soovib hoiakuid ning arusaamu muuta, ta suudab toime tulla impulsiivse ja mõtlematu käitumisega. Maakohus on jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning head tulemused arvestamata. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna. Narkootiliste ainete keelu ja elektroonilise valve tõttu on isik katseajal kogu aeg kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja arvates vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid faktoreid. Oluline, et vangla toetab vabastamist, mida toetab ka prokurör, millele kohus pole pööranud mingit tähelepanu. Tuleb rõhutada, et just tingimisi enne tähtaega vabastamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mis peavad vältima uute kuritegude toimepanemist. M. Kovalenkole võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Mitte mingeid erilisi kuriteo toimepanemise asjaolusid pole kohus samuti tuvastanud.
22. Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 14.06.
23. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Lisaks heidab kaitsja maakohtule ette asjaolude mittekajastamist, mis maakohtu määrusega tutvudes on seal selgelt tuvastatavad. Küll tuleb ringkonnakohtul juhtida taaskord maakohtu tähelepanu seoses mõiste ühiskonna õiglustunne arvestamisega.
25. Maakohtu viide ühiskonna õiglustundele ei ole õige. Maakohus on küll ka ise leidnud, et tegemist on sisustamata õigusmõistega, kuid on seejuures märkinud, et kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal nii kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust kui ka tema väljavaateid vabaduses. Kuidas seda õiglustunnet sisustada maakohtu määrusest siiski ei nähtu ja milles seisneb seejuures õiglustunde arvestamisel korduv karistatus kui ka väljavaated vabaduses, ei nähtu ka ringkonnakohtule. Ehk ringkonnakohtule ei ole teada, mida maakohus on selle mõiste all silmas pidanud. Tulenevalt eelnevast tuleb nimetatud osa põhistustest maakohtu määrusest välja jätta. See ei muuda teiste asjaolude alusel kogumis tehtud lõppjäreldust.
26. Kohtukolleegiumi hinnangul jäävad määruskaebuse argumendid edutuks. Muus osas on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud.
27. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Samuti on need üheselt ka maakohtu määruses välja toodud, mistõttu kaitsja argumendid nende mittearvestamise osas on eksitavad. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Küll ei anna nende asjaolude ülekordamine neile täiendavat kaalu. Tegemist on küll faktiliselt positiivsete asjaoludega, kuid tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Nimelt ei viibi süüdimõistetu vangistuses esimest korda. Samuti nähtub süüdimõistetu varasemate karistuste tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel, et isikul puudusid distsiplinaarkaristused ning ta töötas ja läbis individuaalset täitmiskava. Enamgi veel, süüdimõistetu on varasemalt vabastatud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, kuid ei läinud mööda palju aega, kui oli alust kahtlustada M. Kovalenkot uue kuriteo toimepanemises. Ka 30.01.2019 kriminaalasjas nr 1-17-11934 ennetähtaegsel vabastamise kohaldati isiku suhtes lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab tal edukamalt sotsialiseerida ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid. Ometigi on süüdimõistetu eelnevad katseajad ebaõnnestunud. Miks 4 käesolevalt peaks samade asjaolude pinnalt minema teist moodi, ringkonnakohtule ei nähtu. Samuti ei selgitata seda ka määruskaebuses. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu käitumise puhul vangistuses on tegemist küll positiivse asjaoluga, kuid sellele ei ole võimalik anda ülemäärast kaalu, selle mõju lühiajalisuse kui ka efektiivsuse osas.
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna täiendavat kaalu ka ülekordamine, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus, mida maakohus arvestas. Maakohus on tuvastanud, et süüdimõistetul on olemas vabanemisel elukoht, mis on ka vabastamise üheks eelduseks ning elektroonilise valve kohaldamise alus. Ka nendele asjaoludele ei saa ringkonnakohtu hinnangul ülemäärast tähelepanu omistada uute kuritegude toimepanemise riski maandamisel. Elukoht oli süüdimõistetul olemas ka enne käesolevat vangistust, küll ei ole tegemist asjaoluga, mis oleks motiveerinud süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. Samale seisukohale tuleb asuda ka lähedaste toetuse osas.
29. Maakohus märkis, et süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht ning kuigi süüdimõistetu ja kaitsja väitsid, et süüdimõistetul on võimalik tööle asuda AS VKG operaatorina, puudub selles osas garantiikiri. Selle asemel, et see garantiikiri saada, leiab kaitsja määruskaebuses, et garantiikirja puudumine ei ole takistuseks tööle asumiseks AS VKG operaatoriks. See ei pruugi tööle asumiseks takistus olla, aga garantiikirja on vaja selleks, et kohtul tekiks veendumus, et isikul ka reaalselt on seal võimalus vabanedes kindlasti tööle asuda, mitte et ta hakkab endale alles vabaduses tööd otsima. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ei jaga täielikult maakohtu seisukohta M. Kovalenko mittetöötamisest tuleneva riski osas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et M. Kovalenko on ka vabaduses olles töötanud, ometi ei ole see ära hoidnud süütegude toimepanemist. Seega ametlikud töökohad kui Töötukassas arvel olemine ei ole hoidnud ära varavastaste süütegude toimepanemist. Kokkuvõtvalt kõik faktiliselt positiivsed asjaolud ei ole sisuliselt süüdimõistetut positiivselt mõjutanud ega suunanud tema käitumist õiguskuulekuse teele.
30. Kaitsja toob määruskaebuses välja, et süüdimõistetu suhtes puudub alkoholiga seotud risk. Ringkonnakohtule ei nähtu maakohtu määrusest, et süüdimõistetule oleks ette heidetud alkoholiga seotud riske, seega selle äramärkimine ei oma kaalu. Samuti ei nähtu alkoholist tulenev risk ka kinnipeetava iseloomustusest. Süüdimõistetu on väidetavalt valmis tegelema narkosõltuvusega. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus ning enne vangistusi tarvitas narkootilisi aineid igapäevaselt. Kinnipeetav on psühhiaatrile välja toonud, et alates
31. aastast on süstinud veeni amfetamiini 6 päeva nädalas 2-3g, fentanüüli suitsetas. Viimati tarvitas uimasteid 11.12.
32. M. Kovalenko avaldas soovi minna Tartu Vanglasse sõltuvusrehabilitatsiooniüksusesse. Käesolevalt toob kinnipeetav välja, et tegelikult ei ole ta narkootikume süstinud, liialdas jutuga, kuna mõistis enda probleemi ning soovis abi saada ja minna Tartu Vanglasse. Süüdimõistetu seisukohad on heitlikud ja väheusutavad. Samuti ei nähtu asjaolusid, miks just nüüd on M. Kovalenko aru saanud ja võimeline tegelema oma probleemiga, kuigi ta on regulaarne tarvitaja alates
33. aastast.
34. Lisaks tuleb kaitsjale rõhutada järgmist. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17 tuleneb tõesti, et isiku edasist õiguskuulekat käitumist hinnatakse esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud, kuid sama oluline on tutvuda ka ülejäänud lahendiga, kus on ka märgitud, et arvestada tuleb esmajoones ka, kas süüdimõistetu on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ning seejärel veel hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ei too automaatselt kaasa süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Selline käsitlus irduks otseselt ka KarS § 76 lg-s 4 sätestatust. 5
35. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ka kriminaalhooldus muudaks süüdimõistetu käitumist. Nimelt on süüdimõistetu viibinud varasemalt kriminaalhooldusel, samuti on teda varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Seega pole kriminaalhooldusel olnud M. Kovalenko suhtes täiendavat mõju. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesolevalt see erineks ning maandaks uue kuriteo märkimisväärset riski. Arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, puudus kohtul usk tema sõnades avaldatu osas. M. Kovalenko on ka varem väitnud, et ta on oma mõtteviisi muutnud ja soovib seaduskuulekalt käituda. Ometigi on sellele järgnenud jälle uue kuriteo toimepanemine.
36. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri subjektiivse arvamusega, kas süüdimõistetu vabastada või mitte, vaid analüüsida tuleks arvamustes väljatoodud asjaolusid. Nagu maakohus märkis, siis prokuratuuri arvamus on põhistamata. Lisaks juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu asjaolule, et määruskaebuses eksitatakse kohut ja väidetakse, et vangla toetab vabastamist, mida toetab ka prokurör, millele kohus pole pööranud mingit tähelepanu. Vangla ega prokuratuur ei toetanud M. Kovalenko ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus jääb edutuks.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
38. aprilli 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja ühiskonna õiglustundele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Ingeri Tamm 6