← Eesti

1-20-7605/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-7605 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  3. juuni
  4. a määrus Karl Kivistikule tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu Karl Kivistiku (ik 36804222765) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Maakohtu
  8. novembri
  9. a otsusega tunnistati Karl Kivistik süüdi KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi ja teda karistati 1 aastase vangistusega, KarS § 424 lg 2 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti K. Kivistikule liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Kivistikule 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, millest kuulus koheselt kandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 8 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Kivistik ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, täidab kontrollnõudeid- ja kohustusi, ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldusametniku ära nägemisel sotsiaalprogrammis.
  10. Kriminaalhooldusametnik esitas
  11. aprillil
  12. a maakohtule esimese erakorralise ettekande, milles taotles kohustada K. Kivistikku osalema SA TÜK Psühhiaatriahaigla programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
  13. Tartu Maakohtu
  14. mai
  15. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja K. Kivistikku kohustati läbima sõltuvushaigete võõrutusravi SA TÜK Psühhiaatriahaigla programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
  16. Kriminaalhooldusametnik esitas
  17. mail
  18. a maakohtule teise erakorralise ettekande, milles taotles K. Kivistikule tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on K. Kivistik korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole nõuetekohaselt täitnud registreerimiskohustust.
  19. Tartu Maakohtu
  20. juuni
  21. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja K. Kivistikule tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
  22. Esmane kohtumine kriminaalhoolduskonnas toimus
  23. märtsil
  24. a ja juba kuu hiljem oli põhjust esitada kohtule erakorraline ettekande seoses määratud kohustuste rikkumisega. Pärast esimest erakorralist ettekannet lubas K. Kivistik ametnikule, et hakkab enda alkoholiprobleemiga tegelema ja ta suunati programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Sinna pöördus ta aga enam kui kaks kuud hiljem, ajal, mil kohtule esitati teine erakorraline ettekanne seoses erinevate rikkumistega. Esmane arsti vastuvõtt toimus vahetult enne kohtuistungit, s.o
  25. juunil
  26. a. Kuigi K. Kivistiku alkoholiprobleem on pikaajaline, ei ole ta varasemalt näinud vajadust muutusteks.
  27. Alkoholikeelust kinni pidamist on lühikese kriminaalhooldusperioodi vältel kontrollitud kuuel korral, millest viiel korral on K. Kivistikul tuvastatud joove. Pärast esimest erakorralist ettekannet teavitati ametnikku Politsei- ja Piirivalveameti poolt sellest, et K. Kivistikul on
  28. aprillil
  29. a tuvastatud joove. Pärast seda andis Politsei- ja Piirivalveamet teada, et K. Kivistiku suhtes on registreeritud kaks sündmust.
  30. aprillil
  31. a pärastlõunal viibis K. Kivistik aadressil XXX , kus ta karjus, lärmas ja lubas kellegi maha lüüa ning maha matta. Selle eest koostati tema suhtes KarS § 266 lg 1 tunnustel väärteoprotokoll. Sama päeva õhtul sai politsei teate, et K. Kivistik on enda sõbra elukohta Luual sisse tunginud ja ei lähe enam ära. Hiljem ta siiski seda tegi ja politsei sekkumist ei vajatud. Lisaks fikseeriti tal joove ka
  32. mail
  33. a. Politsei- ja Piirivalvemetilt saadud informatsiooni kohaselt keeldus ta indikaatorvahendisse puhumast. Ta viidi Tartu Vanglasse kainenema ja politsei sõnul ähvardas isik teatajat ja muutus agressiivseks ka politsei suhtes. Järgmisena käitus ta agressiivselt
  34. mail
  35. a, eiras lahkumisnõuet, avaldas politseile vastupanu ja oli oma käitumisest tingituna kolmandatele isikutele ohtlik. Ta oli taaskord alkoholijoobes.
  36. Lisaks alkoholikeelust kinnipidamisele on K. Kivistikul probleeme ka registreerimiskohustusega. Viimane rikkumine on toime pandud
  37. juunil
  38. a, s.o vahetult enne kohtuistungit. K. Kivistik ei ole tihti ametnikule telefoni teel kättesaadav. Samuti on teada, et ta ei viibi sageli oma elukohas, mistõttu ei saa kodukülastusi teostada. See näitab selgelt, et kriminaalhooldusalane järelevalve, nõuded ja kohustused ei ole piisavad K. Kivistikust tulenevate riskide maandamiseks. Talle on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid tulutult. Ta on jätkanud alkoholi tarvitamist, on joobes olles ettearvamatu, agressiivne ja ohtlik. Kuigi ta on praeguseks võtnud ette samme, et abi saada, ei ole see 2 maakohtu arvates piisav, et senisele käitumisele jätta reageerimata. Samuti ei ole maakohus veendunud, et K. Kivistik on ka tegelikult valmis alkoholist loobuma. Seega on karistuse eesmärke K. Kivistiku suhtes võimalik saavutada vaid läbi vangistuse täitmisele pööramise. MÄÄRUSKAEBUS
  39. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Kivistiku kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. K. Kivistik vajab tingituna tema alkoholisõltuvusest psühhiaatrilist sekkumist ja statsionaarset ravi.
  40. K. Kivistik on esitanud kohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud tõendi, milles ta on andnud nõusoleku ravil osalemiseks. K. Kivistik tunnistab, et kriminaalhooldus on kehvasti läinud, sest tal on alkoholiga probleeme. Ta on rikkunud praktiliselt kõiki kohustusi ja põhjuseks on alkoholisõltuvus. Ta käis
  41. juunil
  42. a kliinikumis, kus soovitati tabletiravi ja ampulli panemise võimalust, mis pidi maksma 300 eurot. Ta ei saa ise enda probleemidega hakkama ja vajab ravi. Kui kohus seda võimaldab, võtab ta kliinikumiga ühendust, et haiglas ravile asuda. Praeguseks on ta temale kirjutatud tabletid välja ostnud ja raviga alustanud. Ta kohtub regulaarselt kriminaalhooldusametnikuga ja teeb koostööd valla sotsiaaltöötajaga. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  43. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult K. Kivistiku kandmata karistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
  44. K. Kivistik vabanes vangistusest
  45. märtsil 2021 a. ja esimene kohtumine kriminaalhooldusosakonnas toimus
  46. märtsil
  47. a. Probleemid K. Kivistikuga hakkasid aga praktiliselt koheselt pärast vangistusest vabanemist. Esimese rikkumine pani ta toime juba
  48. aprillil
  49. a, mil tal tuvastati joove. Nädal pärast seda sai ta juba väärteokorras KarS § 266 lg 1 alusel karistada (vt käesoleva määruse p-d 6-7). Tema rikkumiste põhjuseks ongi alkoholi liigtarvitamine, mida ta kontrolli all hoida ei suuda. Alkoholikeeld määrati talle põhjusega – nimelt võib ta joobes olles toime panna süütegusid. Tema tarvitamisharjumustele ei ole kriminaalhooldusele allutamine aga mingisugust mõju avaldanud. Ka tema õiguskorda eirav käitumine ei ole katseaja tingimustes vähenenud, sest nagu öeldud, ta on juba ühel korral saanud väärteokorras lahkumisnõude täitmata jätmise eest karistada. Seega on tema kriminaalhooldusnõudeid eirav käitumine ajas üha enam eskaleerunud.
  50. K. Kivistik taotleb vangistuse täitmisele pööramise asemel täiendava meetmena ravile allutamist. Samas oli tal vabaduses küllaldaselt võimalusi pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, et enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada. On ilmne, et K. Kivistikul puudub sisemine tahe ja motivatsioon ka tegelikkuses enda riskikäitumisega tegeleda ja alkoholist lõplikult loobuda, mis kinnitab veelkord, et tema karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud. Vastasel korral oleks ta juba ammu vastavat erialast abi otsinud, et alkoholiga seotud riske maandada. Samuti juba varasemalt näidanud üles huvi alkoholismivastase ravi läbimiseks, mitte aga vahetult enne karistuse võimalikku täitmisele pööramist.
  51. Asja materjalidest nähtub sedagi, et K. Kivistiku vaba aeg ei ole sisustatud aktsepteeritavate tegevustega. Selle asemel liigtarvitab ta alkoholi, mis ettekandest tulenevalt on viinud konfliktsete olukordadeni, mis on vajanud korduvat politseipoolset sekkumist. On tõenäoline, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral jätkaks K. Kivistik lihtsalt 3 kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Ka uute kuritegude toimepanemine ei oleks välistatud. Tähelepanuväärne on seegi, et K. Kivistik on praeguses asjas juba kolm kuud vangistuses viibinud, kuid isegi hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole pannud teda kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Sellest tulenevalt ei ole K. Kivistiku karistamine tingimisi vangistusega täitnud oma eesmärki, kuna K. Kivistik ei ole suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. K. Kivistiku vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
  52. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  53. juuni
  54. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.