KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7764 Kohtuasi KindCapital

) § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast. Hageja on esitanud praeguses asjas hagi ennatlikult. Kui kohus otsustab tsiviilasjas nr 2-19-10524 hagi muutmist lubada ja kohus võtaks praeguse hagi menetlusse, oleks menetluses kaks asja samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-19-10524 asjaolud ja nõue kattuvad täielikult. Seega on hageja juba esitanud Harju Maakohtu menetlusse hagi sama eseme kohta ja samal alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus, millega jätta hagi käiguta, kuni kohus on lõplikult lahendanud tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud hagi muutmise lubatavusega seonduvad küsimused, ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmisega seonduvad küsimused. Hageja väitel ei olnud maakohtul alust keelduda

§ 371lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-10524 üksnes hagi muutmise taotluse. Kuni hagi muutmise taotluse lahendamiseni ei ole muudetud hagi varasemas asjas menetlusse võetud. Seni kuni kohus pole tsiviilasjas nr 2-19-10524 teinud otsustust, kas hagi muutmine on lubatav, ei ole alust praeguse hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kui kohus ei luba tsiviilasjas nr 2-19-10524 hagi muuta ja ei võta menetlusse ka praeguses asjas esitatud hagi, ei pruugi hagejal olla võimalik saada oma nõudele kohtulikku kaitset, kuna hagiavaldusega tulevikus kohtusse pöördudes esitaks kostja suure tõenäosusega hageja nõudele aegumise vastuväite. 4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole 2

§ 371

lg 1 p 5 alusel, tuginedes sellele, et tsiviilasjas nr 2-19-10524 on samade poolte vahel menetluses asi sama eseme kohta samal alusel. Ringkonnakohus selle maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohus on praeguses asjas hagi menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus võtnud
2. septembri
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524 menetlusse hageja hagi kostja vastu 369 897 Salva aktsia väljanõudmiseks, kostja kohustamiseks tegema tahteavaldus aktsiate üleandmiseks ning selle tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks, samuti kostja kohustamiseks tegema Eesti väärtpaberite keskregistri registripidajale tahteavaldus 369 897 Salva aktsia kandmiseks Eesti väärtpaberite keskregistris hageja nimele ja selle asendamiseks kohtuotsusega. Tsiviilasjas nr 2-19-10524 menetlusse võetud
4. juulil 2019 esitatud hagi alusena tugineb hageja sellele, et poolte vahel on kehtiv müügileping, mille alusel kostjal on sissenõutavaks muutunud kohustus anda hagejale üle 369 897 Salva aktsiat.
5. Pooled ei vaidle ja ringkonnakohus on kohtute infosüsteemi vahendusel kontrollinud, et hageja on tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitanud
6. aprillil 2021 kohtule hagi muutmise taotluse, paludes hagi muuta selliselt, et müügilepingu täitmise nõue asendatakse lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Hageja palub hagi muutmise tulemusena aktsiate väljanõudmise asemel mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 4 284 443 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt. 10.

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Seejuures

§ 376lg-s 4 nimetatud olukordi hagi muutmiseks ei peeta.

Nii poolte väidetest kui ka tsiviilasja nr 2-19-10524 materjalidest nähtub, et kostja on hageja

1. aprilli
2. a taotlusele vastu vaielnud. Seega tuleb maakohtul tsiviilasjas nr 2-19-10524 hinnata, kas hageja taotletu näol on tegemist hagi muutmisega

§ 376

tähenduses ning kui jah, siis kas hagi muutmist tuleks lubada.

§ 376

lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus peab hagi muutmise taotluse nagu iga muu taotluse kas rahuldama või jätma rahuldamata, tehes selle kohta määruse (

§ 463lg 1 esimene lause).

Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et kohus peab nii hagi muutmise lubatavuse kui ka

§ 376

lg-s 4 nimetatud asjaoludel hagi täiendamise või nõude muutmise vastuvõtmise (menetlusse võtmise) kohta võtma menetluses selge seisukoha ning lahendama vastava taotluse määrusega (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-53-16, p 15;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 15). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole maakohus tsiviilasjas nr 2-1910524 hageja
7. aprilli
8. a taotlust lahendanud. Järelikult on selles asjas endiselt menetluses hageja hagi kujul, milles maakohus selle
9. septembril 2019 menetlusse võttis.
10. Praeguses asjas esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4 284 443 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt. Ringkonnakohus leiab, et menetluse poolte kattumisele vaatamata on tegemist tsiviilasjas nr 2-19-10524
11. septembril 2019 menetlusse võetud ja endiselt menetluses oleva hagiga võrreldes erineva aluse ja esemega hagiga. Kui tsiviilasjas nr 2-19-10524 tugineb hageja sellele, et poolte vahel on kehtiv aktsiate müügileping, millest tulenev kostja kohustus aktsiad üle anda on muutunud sissenõutavaks, siis praeguses asjas tugineb hageja sellele, et ta on kostja lepingurikkumise tõttu
12. aprillil 2021 3

§ 363lg 1 p 2 tähenduses erinevad.

Kui tsiviilasjas nr 2-19-10524 menetletavas hagis nõuab hageja kostjalt 369 897 Salva aktsia endale üleandmist, siis praeguses asjas on ta esitanud kostja vastu rahalise nõude lepingu rikkumisega või alternatiivselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seejuures ei nõua hageja aktsiate väärtuse hüvitamist. Väidetavalt tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on aktsiate turuväärtuse ja lepingujärgse hinna vahe ning COOP Pank AS-le tasutud leppetrahv. Seega on ka hagis esitatud nõuded ehk hagide esemed

§ 363lg 1 p 1 tähenduses erinevad.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, mis välistaks praeguse hagi menetlusse võtmise

§ 371lg 1 p 5 järgi.

Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 13. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus

§ 173lg 1 järgi lõpplahendis.

14.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 4