Obsah (10)

§ 661§ 430§ 187§ 428§ 432§ 150§ 386§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-18265 Tsiviilasi, avaldaja nõue

§ 661lg 4).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E. V. (hageja I) ja Ü. V. (hageja II) hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt xxx asuva elamu laiendamiseks väljastas kostja 15.10.2009 ehitusloa nr EL-3388, mille aluseks oli 01.12.2008 koostatud ehitusprojekt. Hageja I esitas 06.02.2018 kostjale elamu osas kasutusloa taotluse. 04.07.2018 väljastas kostja ettekirjutus-hoiatuse nr 8- 19/10647-2, millega kohustati xxx hagejaid lammutama xxx elamu ühekordse osa katusele ehitatud müüriosa hiljemalt 21.08.2018 ning valmis ehitama xxx elamu laiendus 15.10.2009 ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt hiljemalt 21.08.
2. Hagejad vaidlustasid ettekirjutuse, mis jäi rahuldamata. 21.08.2020.a täitekorraldusega nr 3-5.4/449 teavitas kostja otsusest rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise eest Ü. V.le sunniraha 2000 eurot ja E. V.le sunniraha samuti 2000 eurot. Täitekorraldusega määras kostja sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks 20.10.
3. Kostja selgitas, et juhul kui ettekirjutus täidetakse enne nimetatud kuupäeva, siis sunniraha ei rakendata. Müüriosa oli 20.10.2020 lammutatud ning seega oli ettekirjutus täidetud. Vaatamata sellele edastati mõlemale hagejale 11.11.2020 kohtutäitur Õnne Pajuri poolt algatatud täiteasjade nr 179/2020/1419 ja nr 179/2020/
4. Täitmisteadete kohaselt nõuab kohtutäitur mõlemalt hagejalt sisse sunniraha 2000 eurot ettekirjutuse täitmata jätmise eest ning koos täitemenetluse alustamistasuga nõuab kohtutäitur mõlemalt hagejalt eraldi kokku 2072 eurot tasumist. Hagejad on seisukohal, et on täitmisteated on alusetud, kuivõrd on täitemenetluste aluseks olev täitekorraldus ja ettekirjutus vabatahtlikult täidetud. Hagejad märgivad, et ettekirjutuses esitatud nõue lammutada müüriosa oli võimalik täita üksnes kaasomanikul E.V.l, mitte Ü.V.l, kuivõrd asub juurdepääs 2 Tsiviilasi nr 2-20-18265 vaidlusalusele müüriosale E.V. ainukasutuses oleval pinnal. Samuti ei ole Ü.V. kuidagi olnud seotud vaidlusaluse müüriosa ehitamisega. Tegemist on asjaoluga, mis on väljaspool Ü.V. mõjusfääri ja seega oleks sunniraha rakendamine Ü.V. suhtes ka alusetu ja õigusvastane.
5. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Ebaõige on hagejate väide, et 04.07.2018 koostatud ettekirjutus on täidetud. 19.08.2020 vaatluse käigus kostja tuvastas, et ettekirjutust täitma ei asutud. Seisuga 21.10.2020, 03.11.2020 ja 16.12.2020 oli ettekirjutus täitmata.
6. Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus 30.04.2021, palusid pooled anda neile tähtaeg asi kokkuleppel lõpetada ning peatada menetlus. Kohus peatas menetluse 30.04.2021 määrusega.
7. Pooled esitasid 01.09.2021 kohtule samal päeval allkirjastatud kompromissi, millises hagejad kinnitavad, et on käesoleva kompromissi sõlmimise ajahetkeks täitnud Pärnu Linnavalitsuse 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatuse nr 8-19/10647-2, mille punktiga 1.1 oli hagejatele pandud kohustus lammutada xxx asuva elamu ühekordse osa katusele omavoliliselt ehitatud müüriosa. Kostja kinnitab, et tal ei ole pretensioone 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatuse täitmise osas ning kinnitab, et 04.07.2018.a ettekirjutus-hoiatus on hagejate poolt nõuetekohaselt täidetud. Kostja kohustub esitama kompromisslepingu kinnitamisest alates kahe tööpäeva jooksul kohtutäiturile Õnne Pajur taotluse hagejate suhtes algatatud täitemenetluste lõpetamiseks, s.o täiteasjade nr 179/2020/1419 ning 179/2020/1432 lõpetamiseks. Pooled on kokku leppinud, et kõik täiteasjadega nr 179/2020/1419 ja nr 179/2020/1432 seotud kulud, sh kohtutäituri tasud jäävad hagejate kanda. Käesoleva tsiviilasjaga seotud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt

§ 661lg 4 on pooltel kokkuleppel õigus määruskaebuse esitamise õigus välistada.

Tuginedes eelnimetatule, lepivad pooled kokku, et kohtuliku kompromissi määrusele ei esita menetlusosalised määruskaebust. Pooled esitavad käesoleva kompromissi lepingu Pärnu Maakohtule ning paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada

§ 428lõige 1 punkti 4 ja § 430 lõike 1 alusel menetlus käesolevas tsiviilasjas.

Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

§ 432

ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled paluvad kohtul otsustada kompromissi kinnitamine kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

§ 150

lg 2 p 1 alusel paluvad hagejad tagastada hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu summas 350 eurot OÜ xxx arveldusarvele EExxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas menetlus peatati ettekirjutuse täitmiseks ja kompromissilepingu sõlmimiseks. Kuna pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja asjas tuleb menetlus uuendada. 6. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule 01.09.2021 esitatud ja samal päeval poolte esindajate poolt allkirjastatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Poolte menetluslikud avaldused (p-d. 2.

1. ja 2.6), kinnitused (p 2.8.) ja taotlused (p-d 2.
2. ja 2.9.) ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita.
3. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 Tsiviilasi nr 2-20-18265 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). Pooled on kompromisslepingu punkts 2.8.

avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 8. Kohus 11.12.2020 määrusega tagas hagi ja peatas menetlused kohtutäituri Õnne Pajuri menetluses olevates täiteasjades nr 179/2020/1419 ja nr 179/2020/1432 kuni tsiviilasjas 2-20-18265 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 386

lg-st 4 tuleneb, et kohus tühistab hagi tagamise, kui asjas menetlus lõpetatakse. Pooled ei ole teistsugust soovi kohtule avaldanud ning tulenevalt kompromissilepingu esemest, puudub ka alus ning vajadus kohtumääruse täitmist tagava abinõuna hagi tagamise abinõu jõusse jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus hagi tagamise tühistab. 9. Pooled on punktis 2.6. deklareerinud, et ei esita kohtuliku kompromissi määrusele määruskaebust.

§ 661

lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuna tegemist on hagimenetlusega, on poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks kohtule siduv. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet kohtule esitanud, kuid on p-s 2.5. avaldanud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 11. Hagejad taotlevad seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivust tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Kohtutoimiku andmetel on OÜ xxx hagiavalduse esitamisel tasunud 10.12.2020 riigilõivu 700 eurot. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, rahuldab kohus hagejate taotluse ning tagastab poole tasutud riigilõivust, so 350 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hagejate poolt näidatud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4