Obsah (6)

§ 667§ 436§ 465§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 3. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1743 Tsiviilasi XX ja QQ hagi CC

) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. 2.

1. Pärimisseaduse (PärS) § 155 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad. PärS § 155 lg 2 sätestab, et juhul kui pärijad on sõlminud kokkuleppe, et pärandit teatud tähtajal ei jagata, ei või pärandit enne kokkulepitud tähtaja möödumist jagada. Kui tähtajas ei ole kokku lepitud või on tähtaeg pikem kui 10 aastat, loetakse tähtajaks 10 aastat pärandi avanemise päevast arvates. Kohtule ei nähtu, et pärijad oleksid sõlminud kokkuleppe, et pärandit teatud tähtajal ei jagata. Pärand avanes
2. veebruaril
3. 2.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg-st 1 tuleb üldine tähtaeg pärimisõigusest tuleneva nõude aegumiseks 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 155 näeb sellest ette erinormid. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pärandvara jagamine on keelatud tähtaega määramata või tähtaeg on pikem kui 30 aastat, siis kohaldub 10 aastane tähtaeg vastavalt PärS § 155 lg-le
5. Sellest järeldas maakohus, et hagi on perspektiivitu. 2.
6. Maakohtu hinnangul tuleb hagejatel nõue ümber kvalifitseerida asjaõigusseaduse alusel ja esitada soovi korral uus vastavasisuline hagi. Enne ühisomandi jagamist ei ole võimalik lahendada ka väljatõstmise nõuet. 2.
7. Menetluskulude jaotust maakohus ei põhjendanud. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
8. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule. Hagejad ei nõustu maakohtuga PärS § 155 kohaldamisel. Selle paragrahvi teise ja kolmanda lõike sõnastusest ega mõttest ei tulene maakohtu järeldust, et „pärandvara jagamise tähtaeg on 10 aastat pärandi avanemisest“. Lisaks ei saa hagi menetlusse võtmisel hinnata aegumist.
9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Enne vastamise tähtaja möödumist otsustas maakohus, et ta kaebust ei rahulda ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
10. augustil
11. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2). Määruskaebus rahuldatakse. 6. Maakohus eksis Pär

S § 155 lg 2 kohaldamisel. Õige on hagejate arusaam, et viidatud säte ei käsitle pärandvara jagamise tähtaega olukorras, kus pole sõlmitud kokkulepet, et pärandit teatud tähtajal ei jagata (nii ka Harju Maakohtu

1. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12211, põhjenduste I osa viimane lõik). Kõnealuse sätte teise lause esimese alternatiivi mõte on reguleerida olukorda, kus pärijatel on kokkulepe jätta pärandvara jagamata, aga puudub kokkulepe selle keelu tähtaja osas. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Käesoleval juhul ei toonud hagejad esile, et pärijad oleks pärandvara jagamise kokkuleppel välistanud. Järelikult PärS § 155 lg 2 ei kohaldu. Vaidlustatud määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.
2. Ühtlasi on õige hagejate arusaam, et hagi menetlusse võtmisel ei saa hinnata nõude aegumist (vt nt Riigikohtu
3. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 11). Kuivõrd PärS § 155 lg 2 ei sätesta aegumistähtaega, siis ei mõjuta see kaebuse lahendamist.
4. Lisaks on asjakohatu maakohtu soovitus, et hagejad peaks nõude uuesti kvalifitseerima. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (

§ 436lg 7, vt nt Riigikohtu 10.

aprilli 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 26). 9. Maakohus eksis määruse põhjendamisel (

§ 465lg 2 p 8), kui ei põhjendanud menetluskulude jaotust. Vaidlustatud määruse muul alusel tühistamise tõttu ei mõjuta ka see kaebuse lahendamist. 2

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohusl otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3