3-20-1944/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1944 Määruse kuupäev

1. mai 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. (X) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Kuulutada haldusasja nr 3-20-1944 menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet (dtl 59‒101) puudutavas osas kinniseks.
3. Tagastada kaebus.
4. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5. Jätta taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
6. Tagastada kaebajale C.C. omakäeline avaldus ja Sotsiaalkindlustusameti
7. juuni
8. a otsus nr P26O-2018110215 V.V. kohta.
9. Asendada avaldatavas määruses X.X., C.C. ja V.V. nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2‒4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD
10. Viru Vanglas registreeriti
11. juulil 2020 kinnipeetav X.X. (edaspidi kaebaja) kahju hüvitamise taotlus (koostatud
12. juulil 2020). Taotluse kohaselt on Viru Vangla kaebajale kahju tekitanud sellega, et kaebaja ei ole saanud kolme aasta ja seitsme kuu jooksul kohtuda oma lähedastega ei lühi- ega pikaajaliselt. Kaebaja leiab, et vangla tegevus on põhjustanud talle tugevaid hingelisi kannatusi, mõjutanud vaimset tervist, alandanud tema inimväärikust ning vangla on teda võrreldes teiste kinnipeetavatega diskrimineerinud. Kaebaja taotles hüvitist summas 27 950 eurot, tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale (
13. juuli
14. a otsus asjas Varnas vs. Leedu, kaebus 42615/06,
15. juuni
16. a otsus asjas Costel Gaciu vs. Rumeenia, kaebus nr 39633/10). Viru Vangla jättis
17. septembri
18. a otsusega nr 6-16/111-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
19. Tartu Halduskohtusse saabus
20. oktoobril 2020 kaebaja kaebus Viru Vangla kohustamiseks täita tema
21. juuli
22. a kahjunõudes nimetatud taotlus. Kaebaja selgitab, et ta ei ole oma isa 3-20-1944 näinud üle viie aasta ja ema üle kolme aasta, tal on olnud vaid üks lühiajaline kokkusaamine, mis on tingitud sellest, et ta viibib Jõhvis, mitte Tallinnas. Vangla õigusvastane tegevus on tekitanud tugevaid hingelisi ja vaimseid kannatusi. Kaebaja osutab, et vajab psühhiaatrilist abi ning sotsiaalsed sidemed vabaduses viibivate isikutega on nõrgenenud. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
23. Viru Vangla edastas
24. oktoobril 2020 kohtule vastusena kohtunõudele kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/111-1 ja vangla
25. septembri 2020 a. otsuse nr 6-16/111-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.
27. novembril 2020 saabus kohtusse kaebaja
28. novembri
29. a avaldus võtta asja juurde C.C. omakäeline avaldus ja Sotsiaalkindlustusameti
30. juuni
31. a otsus nr P26O-2018-110215 V.V. kohta.
32. Tartu Halduskohus jättis
33. aprillil 2021 kaebuse käiguta, andes kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kohus osutas, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse.
34. Kaebaja esitas
35. aprillil 2021 avalduse, milles märkis, et soovib kaebust täiendada, kuid ilma psühhiaatrilise või õigusabita ei ole ta selleks võimeline. Avaldusele oli lisatud kaebaja
36. juulil 2020 koostatud kahju hüvitamise taotlus.
37. Viru Vangla teatas
38. mail 2021 vastusena kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlusi seoses Viru Vanglast Tallinna Vanglasse mitteümberpaigutamisega ning lühiajalistele või pikaajalistele väljasõitudele mittelubamisega. KOHTU SEISUKOHT
39. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuse punktis 5 märkinud, et tema kohtule esitatavaks taotluseks on see, et kohus kohustaks Viru Vanglat täitma tema
40. juuli
41. a kahjunõudes nimetatud taotlust. Sellest järeldub, et kaebaja soovib kohtus saavutada sama kahjunõude rahuldamist, mille ta esitas vanglale. Kohus selgitas
42. aprilli
43. a määruses, et mõistab kaebust hüvitamiskaebusena. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja soovib HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja
44. juulil 2020 koostatud kahjunõudes kirjeldatud asjaoludel, s.o selle eest, et talle ei ole võimaldatud kohtuda oma lähedastega kolme aasta ja seitsme kuu jooksul ei lühi- ega pikaajalistel kokkusaamistel. Kohus tugineb oma arusaamal ka sellele, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluses viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, milles kohus on analüüsinud eelvangistuses oleva isiku õigust kohtuda vanglas oma lähedasega pikaajalistel kokkusaamistel. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud ka seda, kuidas ta on taotlenud enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse ning lühiajalist väljaviimist või väljasõitu lähedaste juurde Tallinnasse. Vanglale esitatud
45. juuli
46. a kahjunõudes ei ole neid asjaolusid käsitletud, mistõttu ei mõista kohus kaebust nii, nagu kaebaja nõuaks ka eelkirjeldatu eest kahjuhüvitist. Kui kaebaja siiski soovib Viru Vanglalt nõuda kahju hüvitamist Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmise ning lühiajaliste väljaviimiste ja väljasõitude võimaldamata jätmise eest, tuleb kaebajal kõigepealt läbida vastavas osas vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 ette nähtud 2 3-20-1944 kohustuslik kohtueelne menetlus ning seejärel esitada kohtule uus kaebus. Viru Vangla kinnitusel ei ole kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmise ning lühiajaliste väljaviimiste ja väljasõitude võimaldamata jätmisega seoses praegu vanglale kahjunõuet esitanud.
47. Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud hüvitamiskaebuse sisuline menetlemine ei ole põhjendatud. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule esitatud kaebusest ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks seda, et vangla ei ole võimaldanud talle ei lühi- ega pikaajalisi kokkusaamisi lähedastega üle kolme aasta. Kohtu hinnangul ei saa aga eelnimetatud asjaolu pidada õigusvastaseks, samuti ei saanud vangla tegevuse tõttu tekkida kaebajale kahju, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused täitmata ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
48. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikest 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine mh avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. RVastS § 12 lõike 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Eeltoodust tulenevalt on oluline välja selgitada, kas Viru Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja kas kaebajale on tekitatud kahju.
49. Tulenevalt VangS § 24 lõikest 1 on kaebajal vähemalt üks kord kuus õigus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmetega ning vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Vastavalt VangS § 24 lõikele 2 ja § 25 lõikele 2 sätestatakse nii lühi- kui pikaajaliste kokkusaamiste kord vangla sisekorraeeskirjas. VsKE § 32 lõike 1 ja § 42 lõike 1 kohaselt toimuvad lühiajalised kokkusaamised kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel või kokkusaaja suulise taotluse alusel, kui kinnipeetav on kokkusaamisega nõus, pikaajaliseks kokkusaamiseks saab taotluse esitada üksnes kinnipeetav. Seega tuli kaebajal oma õiguste realiseerimiseks esitada vanglale vastavasisulised taotlused.
50. Nähtuvalt Viru Vangla
51. septembri
52. a otsusest nr 6-16/111-2 ei ole kaebaja alates
53. jaanuarist 2017 esitanud vanglale taotlusi lühi- või pikaajalisteks kokkusaamisteks lähedastega. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks esitanud lühi- või pikaajaliseks kokkusaamiseks taotlusi. Ilma VsKE § 32 lõikes 1 ja § 42 lõikes 1 nimetatud taotluste esitamiseta ei ole Viru Vanglal võimalik korraldada kaebajale lähedastega lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi vanglas. Eeltoodust tulenevalt ei ole Viru Vangla piiranud VangS § 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 1 sätestatud kaebaja õigust lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole võimalik ka väita, et vangla oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.
54. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
55. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
56. Kaebaja on avaldanud soovi saada kaebuse täiendamiseks õigusabi või psühhiaatrilist abi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses 3 3-20-1944 (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Psühhiaatrilise abi saamiseks tuleb kaebajal pöörduda vangla meditsiiniosakonna poole. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 järgi ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud vanglale kahjunõude ja kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja eesmärk. Pealegi on kaebaja pikaajalise halduskohtumenetluses osalemise kogemusega, olles esitanud erinevatel aastatel kohtule hulgaliselt kaebusi ning suutnud edukalt menetluses osaleda. Seega ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Ehkki kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on tal probleeme vaimse tervisega, ei kinnita tervisekaart siiski seda, et tegu oleks nii tõsiste probleemidega, et kaebaja poleks võimeline iseseisvalt kohtumenetluses osalema. Eelnevates määruse punktides esitatud põhjendusi arvestades ei ole kaebus ka perspektiivikas. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
57. Kohus märgib täiendavalt, et tagastab kaebajale HKMS § 62 lõike 2 alusel kohtule
58. novembril 2020 esitatud C.C. omakäelise avalduse ja Sotsiaalkindlustusameti
59. juuni
60. a otsuse nr P26O-2018-110215 V.V. kohta. Dokumendid ei oma praegusel juhul asjas tähtsust.
61. Vangla on edastanud
62. mail 2021 kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi
63. märts 2018 kuni
64. aprill 2021 kohta. Kohus kuulutab haldusasja menetluse selle väljavõtte osas kinniseks, kuna see sisaldab kaebaja terviseandmeid. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).
65. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja, C.C. ja V.V. nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4