← Eesti

2-21-9208/4

Obsah (11)§ 244§ 667§ 246§ 229§ 272§ 279§ 230§ 3§ 173§ 696§ 247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 3. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-9208 Tsiviilasi XX avaldus eeltõ

) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus kohaldas

§ 244

sätteid ja leidis, et need ei võimalda eeltõendamismenetluse algatamist tulevase kostja tuvastamiseks. Siinjuures viitas kohus sama sätte kommentaaridele (p 3.1.3.2) ning kohtupraktikale (Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-20-18561 ja 2-20-19232). Lisaks põhjendas maakohus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 p 1 alapunktid a ja b ning art 6 lg 1 p f ega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted ei võimalda samuti taotletud andmete kogumist. Sellega seoses viitas kohus Euroopa Kohtu praktikale (kohtuasjad C-13/16, C-40/17 ja C-746/18). Sideettevõtjate osas märkis kohus lisaks, et elektroonilise side seaduse (ESS) sätted nimeta võimalust nõuda soovitud andmeid muul alusel kui tõe tuvastamiseks

-is ettenähtud alustel ja korras.

-is kostja isiku väljaselgitamist võimaldavate sätete puudumine ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus, sest avaldaja saab esitada hagi portaalipidaja vastu. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Avaldaja esitas
  2. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule. Avaldaja leiab jätkuvalt, et eeltõendamismenetlus on lubatav ning viitab samuti

kommentaarile ja ringkonnakohtu senisele praktikale.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. juulil
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse. 6. Maakohus viitas asjakohaselt

§ 244sätetele.

Samuti on õige arusaam, et need ei sätesta expressis verbis võimalust algatada eeltõendamismenetlus kostja isiku kindlaks tegemiseks. Ühtlasi on õige maakohtu käsitlus osas, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei anna avaldajale õigust vahetult nõuda portaalipidajalt ega sideettevõtjalt kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavate andmete esitamist. Samas ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul, et kohtul on nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks ja vastavate tõendite kogumiseks esitatud avalduse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne keeldumisõigus. Lisaks leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja pöördus kohtusse abi saamiseks oma põhiseadusliku õiguse kaitseks, aga eksis hinnangu andmisel muude õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse osas. 7.

§ 244

lg 1 esimene lause sätestab mh, et eeltõendamismenetluse saab mõjuval põhjusel korraldada enne (põhi)menetluse algatamist, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

§ 246

lg 2 võimaldab jätta avalduses vastaspool nimetamata, kui avaldaja põhistab mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Ringkonnakohus leiab, et neid sätteid saab põhiseaduspäraselt tõlgendada nii, et need võimaldavad tõendite kogumist andmete kohta, mille abil saab kindlaks teha kostja isiku ja hiljem vaidluse korral tõendada, et väidetava rikkumise pani toime kostja. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 7.1. Esmalt tuleb meenutada, et

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 229

lg 2 esimene lause loetelu järgi on hagimenetluses mh võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid, st mis tahes tajutavaid dokumente vm andmekandjaid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta (

§ 272lg 1).

Kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta vastavalt

§ 279lg 2 esimesele lausele kohtu nõudel koostama nende andmete 2

(4)alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Järelikult on (menetlusvälise) isiku valduses olevate andmete põhjal koostatud ja kohtule esitatud dokument teatavat liiki dokumentaalne tõend. Sisuliselt taotleb avaldaja selliste tõendite kogumist. 7.2. Kumbki pool peab hagimenetluses

§ 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui avaldaja pöördub edaspidi kohtusse, siis peab ta väitma ja kostja vastuväite korral ka tõendama, et just kostja on teatava kommentaari autor. Seega on avalduse eesmärk mh koguda tõendeid oma tulevase hagi aluseks olevate väidete tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ilma vastaspoole osaluseta toimuvas eeltõendamismenetluses ei saa kohus vähemalt üldjuhul hinnata, kas järgnevas hagimenetluses võib tekkida vaidlus selle asjaolu üle, mille kohta praegu soovitakse tõendeid koguda. 7.

  1. PS § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse Ühtlasi ei anna PS alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud. Kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama. Eelnevast tuleneb omakorda, et kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-4217 p-d 20–21;
  3. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3067 p 12 ja
  4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13636 p-d 36–38, samuti neis viidatud Riigikohtu praktika). 7.
  5. Praegusel juhul soovib avaldaja kohtu abi rikutud põhiõiguse kaitseks olukorras, milles selge tsiviilmenetlusõiguslik alus kommentaaride autorite kindlakstegemiseks vajalike andmete ja tõendite kogumiseks puudub. Põhjendamatu on maakohtu arusaam, et avaldaja peaks piirduma üksnes hagi esitamisega portaalipidaja vastu. Avaldajal on

§ 3

lg 1, § 4 lg 1 ja § 205 lg 2 teise lause järgi õigus ise otsustada, kelle vastu ta soovib edaspidi esitada hagi (vrd nt Riigikohtu 9. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243, p 20). Kirjeldatud olukorras tuleb

§ 244

lg 1 tõlgendada laiendavalt nii, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka nende tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on kommentaari autor. Siinjuures peavad olema täidetud eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased).

§ 244

lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole kaitstud avaldaja põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (vt eelmises alapunktis viidatud lahendid, vastavalt p-d 21, 12 ja 39–40). 7.

  1. Eeltoodud kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja taotlus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus peab avalduse lahendamisel siiski kontrollima, kas ja millises ulatuses on andmete kogumine põhjendatud. Selleks on maakohus õigustatud mh hindama, kas ja millised avaldaja väited viitavad tema põhiõiguste rikkumisele.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta eelnevat tõlgendust maakohtu viidatud kohtupraktika ega isikuandmete kaitse üldmääruse, ESS-i ja IKS-i sätted. 3

(4)8.
  1. Euroopa Kohus otsustas
  2. märtsi 2021 otsuses kohtuasjas C-476/18 sisuliselt, et kohtuvaidluse menetlemise eesmärgil ei tohiks võimaldada juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi (põhjendava osa p 45 ja resolutsiooni p 1). Käesoleval juhul ei taotle avaldaja aga selliste andmete kogumist. Portaalipidajalt ega sideettevõtjalt nõutavad andmed ei võimalda teha järeldusi kommentaari autori eraelu kohta. 8.
  3. Euroopa Kohtu
  4. mai 2017 otsusest kohtuasjas C-13/16 nähtub, et EL-i andmekaitseeeskirjadega ei ole vastuolus see, kui tsiviilkohtusse nõude esitamiseks vajalikke andmeid avalikustatakse riigisisese õiguse alusel (p 34). Seevastu
  5. juuli 2019 otsus kohtuasjas C-40/17 käsitleb portaalipidajaga mõneti sarnases õiguslikus olukorras oleva isiku õigusi ja kohustusi. Kummastki lahendist ei järeldu, et kohus ei saaks eeltõendamismenetluse raames nõuda ning portaalipidaja ja vajadusel ka sideettevõtjad esitada avalduses märgitud andmeid. 8.
  6. Tsiviilasjas nr 2-20-18561 tehtud ringkonnakohtu
  7. veebruari 2021 määrusest ei saa teha sisulisi järeldusi, sest see ei sisalda põhjendavat osa. Lisaks jäi samas asjas eeltõendamismenetlus algatamata mh põhjusel, et avalduse esitamise ajaks oli möödunud ESS § 1111 lg-s 4 sätestatud tähtaeg (maakohtu
  8. veebruari 2021 määruse p 5). Samuti puuduvad põhjendused ringkonnakohtu
  9. veebruari 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-19232, aga maakohus jättis eeltõendamismenetluse algatamata põhjusel, et avalikkusele suunatud avalduse teinud isikud olid teada (
  10. veebruari 2021 määruse p 5). Käesoleval juhul on avaldaja toonud esile teistsugused asjaolud. 8.
  11. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja ESS-i sätted võimaldavad teatavate sideandmete kogumist ja kohtu korraldusel edastamist. Avaldaja taotletud andmed on eeldatavasti sellised, mis on vähemalt osaliselt õiguspäraselt kogutud ja salvestatud. Ringkonnakohus põhjendas eespool p 7 alapunktides, et nende kohtu nõudmisel edastamine on õiguspärane. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus alapunktides 8.1 ja 8.2, et see on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ELi andmekaitseõiguse tõlgendamisel. IKS sätted ei kohaldu olukorras, mis on juba hõlmatud isikuandmete kaitse üldmäärusega, st need ei saa ka takistada avalduse menetlusse võtmist. 8.
  12. Lõpuks märgib ringkonnakohus, et

-i kommentaarides ei ole otseselt kinnitatud maakohtu ega avaldaja õiguslikku seisukohta. Eelkõige nähtub § 244 kommentaari p 3.1.3.2 alapunktidest b ja c, et kostja isiku välja selgitamisele suunatud andmete kogumine eeltõendamismenetluses on vaieldav. Alapunkti g järelduse kohaselt on eeltõendamismenetluse algatamine pigem siiski põhjendatud olukorras, kus avalajal puudub muu tõhus õiguskaitsevõimalus ning asjaolude väljaselgitamine on kohtu hinnangul õiglane ja sobiv. Käesoleval juhul on need tingimused täidetud. 9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 247lg 4 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.