Obsah (5)

§ 113§ 179§ 259§ 265§ 261

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17517 Kohtuasi XX hagi

) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni summa tasumiseni.

1. Juhul kui kohus eeltoodud nõudeid kostja I vastu ei rahulda, siis palus hageja: 11.
2. kohustada kostjat II ja kostjat III solidaarselt andma hagejale üle AS-i Liwathon E.O.S. 5 000 aktsiat või muu arv AS-i Liwathon E.O.S. aktsiaid, mis vastavad 14,9997%-le AS-i Liwathon E.O.S aktsiakapitalist; 11.
3. kohustada kostjat II ja kostjat III solidaarselt andma hagejale üle AS-i Liwathon E.O.S. 5 000 aktsia või muu arvu AS-i Liwathon E.O.S. aktsiate omand, mis vastavad 14,9997%-le AS-i Liwathon E.O.S aktsiakapitalist; 3 2-19-17517 11.
4. kohustada kostjat II ja kostjat III solidaarselt kandma AS-i Liwathon E.O.S. 5 000 aktsiat või muu arv AS-i Liwathon E.O.S. aktsiaid, mis vastavad 14,9997%-le AS-i Liwathon E.O.S aktsiakapitalist, üle hageja väärtpaberikontole; 11.
5. määrata, et kui otsust AS-i Liwathon E.O.S. 5 000 aktsia või muu arvu AS-i Liwathon E.O.S. aktsiate, mis vastavad 14,9997%-le AS-i Liwathon E.O.S aktsiakapitalist, omanikuna hageja EVK registrisse kandmise kohta ei ole õnnestunud 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest täita, kohustuvad kostjad II ja III solidaarselt tasuma hagejale kahjuhüvitist 3 000 000 eurot ning tasuma viivist nimetatud summalt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni summa tasumiseni; 11.5.

alternatiivselt kui kohus eeltoodud nõuded ei rahulda, mõista kostjatelt II ja III solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3 000 000 eurot ning viivis nimetatud summalt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni summa tasumiseni.

1. Hageja esitas 07.09.2020 seisukoha kostjate I ja II taotlustele hagi läbivaatamata jätmiseks, milles mh täiendas hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja hinnangul puuduvad alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja õiguste rikkumine on hagis kirjeldatud asjaoludel võimalik, sest hageja suhtes on rikutud lepingust tulenevat kohustust, mille täitmist on tal ka lepingust tulenevalt õigus nõuda. Juhul, kui kohtumenetluses tuvastatakse kostjate I ja II lepingust tulenevate kohustuste olemasolu, on hagejal õigus nõuda nende kohustuste täitmist või kohustuste täitmise asemel kahju hüvitamist.
2. Hageja hinnangul on tema ja kostja I vahel sõlmitud lepingu tingimused järgnevad: lepingu alusel kohustub kostja I andma hagejale üle 15% suuruse osaluse Liwathonis (hageja hiljem jaotab aktsiad hageja vabal valikul valitud isikute vahel endisest juhtkonnast), kusjuures hageja vastusooritusena on käsitletavad hageja erinevad panused Liwathoni juhtimisel ja ülesehitamisel. Tegemist ei olnud mitte kinkelepinguga, vaid ärilise iseloomuga võõrandamistehinguga. Senise tugeva juhtkonna (sh hageja) jätkamine oli osaks kogu aktsiate müügitehingust. Aktsiate võõrandamises lepiti kokku, arvestades nii hageja senist pikaajalist panust äriühingu ülestöötamisel ja juhtimisel kui garanteerimaks hageja jätkuvat motivatsiooni ja valmisolekut nii aktsiate müügiprotsessi ajal kui ka pärast aktsiate võõrandamist ettevõtte juhtimist jätkata.
3. Hageja märkis, et aktsiate üleandmise leping on sõlmitud 19.10.2018, s.o päeval, mil hageja andis nõustumuse kostja II 16.10.2018 esitatud pakkumusele. Kostja II tegutses aktsiate ostumüügiprotsessi raames Liwathoni kontserni kui aktsiate ostja esindajana ja Liwathoni kontserni omanikuks oleva W-te perekonna esindajad aktsepteerisid sellist kostja II esindusõigust. Kostja III on Liwathoni kontserni lõplik kasusaaja. Liwathoni kontserni osalised on mh seltsinglased (eelkõige Liwathon Terminals Limited; W-te perekond, sj eelkõige kostja III, RR ja DD; kostja II), kes vastutavad seltsingu poolt võetud kohustuste eest solidaarselt. Kostja II võttis aktsiate üleandmise kohustuse seltsingu nimel. Kostja II esindas ka kostjat I kui eelasutamisühingut.
4. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 19.10.2018 ei sõlmitud lepingut aktsiate üle andmiseks, sõlmiti vastav leping 03.11.2018 kohtumisel kostja II juures. Vestluse tulemusena nõustus kostja II Liwathoni kontserni nimel hageja esitatud tingimusega anda hagejale üle 15% suurune osalus AS-is Liwathon E.O.S. ja seejuures lisades, et kostja III soov oli mitte jagada ettevõttest rohkem kui 15%. Samuti kinnitas kostja II 03.11.2018 kohtumisel üle, et hagejalt ei oodata vastusooritusena raha, vaid arvestatakse vastusooritusena hageja panust AS-i Liwathon E.O.S. ülesehitamisel ja juhtimisel ning osaluse andmisega soovitakse tagada hageja edasine pühendumus juhatuse liikme positsioonil. 4 2-19-17517
5. Alternatiivselt sõlmiti leping 28.11.2018 koosolekul, kus kostja III kinnitas üle hagejaga sõlmitud lepingu. Kostja III esindas sellel koosolekul nii kostjat I kui esialgseks ostjaks olnud Guernsey äriühingut.
6. Alternatiivselt oli leping sõlmitud 07.05.2019 toimunud koosoleku ajaks. Nimetatud koosolekul lubas kostja I esindaja 30 päeva jooksul detailsemalt käsitleda juhatusele (st hagejale ja hageja vabal valikul valitud isikutele) osaluse andmise kokkuleppe täitmise temaatikat, teatades, et vajab selles osas täiendavat aega ning kinnitades, et tuleb 30 päeva jooksul tagasi osaluse andmise täitmise juurde.
7. Hageja hinnangul läks kostjale I üle kohustus anda hagejale 15%-line osalus Liwathonis samal ajal, kui kostjale I läks üle ka aktsiate ostu-müügileping ja kõik selle lepinguga seonduvad õigused ja kohustused
8. a märtsis/aprillis. Olukorras, kus kostja I on ostumüügilepingu sõlmimise näol aktsepteerinud üht osa sellest tehingust, aktsepteeris kostja I ka teisi selle tehinguga külgnevaid õiguseid ja kohustusi. Kui kohus peaks leidma, et kostja I ei võtnud aktsiate ostu-müügitehingu läbirääkimiste käigus kostja II poolt võetud õiguseid ja kohustusi üle aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimisega, leiab hageja, et kostja I võttis kohustuse anda hagejale üle 15% suurune osalus AS-is Liwathon E.O.S. hiljemalt 07.05.2019 toimunud koosolekul suulise tahteavaldusega.
9. Kostja II sai võtta aktsiate ostu-müügitehingu läbirääkimiste käigus kostja I kui eelasutamisühingu nimel kohustusi, mida kostja I asunuks täitma hiljem. Aga ka juhul, kui kohus leiab, et kostja II tahteavaldusi ei saa käsitleda eelasutamisühingu tahteavaldustena, saab lugeda, et kostja II poolt „ostja“ nimel sõlmitud aktsiate üleandmise kokkulepe on kostjale I üle läinud koos aktsiate ostu-müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustustega

§ 179lg 1 alusel.

Alternatiivselt on kokkulepe kostjale I üle läinud 07.05.2019 koosolekul sõlmitud kokkuleppega.

1. Kui kohus peaks leidma, et aktsiate võõrandamistehing ei olnud kehtiv kostja II esindusõiguse puudumise tõttu, peab kostja II hüvitama hagejale 3 000 000 eurot tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg 2 alusel.
2. Hageja ei ole tuginenud väitele, et hageja nõue tuleneks teiste isikute vahelisest kirjalikust aktsiate müügilepingust. 12.03.2019 aktsiate müügilepingus ei saanud ega pidanudki sisalduma kirjalikku kokkulepet, mille kohaselt kostja I on kohustatud andma hagejale 15% suuruse osaluse Liwathonis, kuivõrd hageja ja kostja I vaheline kokkulepe oli, et kostja I ehk uus aktsionär omandab eelnevalt Liwathoni eelmistelt aktsionäridelt 100% aktsiaosaluse ning seejärel annab 15% aktsiaosaluse üle hagejale. Kompleksseid tehinguid tehaksegi viisil, kus sõlmitakse mitmeid erinevaid lepinguid. Seega tugineb hageja hoopis kokkuleppele kostjaga I (alternatiivselt kostjaga II). Kui eeldada, et hageja väidetu on korrektne, on hagi perspektiivikas, sest hagejal esineks lepingust tulenevalt nõue aktsiate ülekandmiseks. Kohus ei saa hagi läbivaatamata jätmise taotluse lahendamise raames hinnata, kas hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud kinkeleping, kuna perspektiivikuse hindamisel ei saa hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Hageja nõude perspektiivikuse seisukohalt ei oma mingit tähtsust, kas kostja II ja kostja III on aktsiate omanikud. Kokkuleppeid asja või õiguse suhtes saab sõlmida ka mitteomanik ja lepingu kehtivust see ei mõjuta. Kui lepingu sõlminud isik ei suuda lepingut täita, tuleb tal hüvitada tekitatud kahju. Kõik hageja nõuded tulenevad lepingust, mitte lepingueelsetest läbirääkimistest. Kostjate vastuväited ja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks 5 2-19-17517
3. 17.02.2020 esitasid kostjad I ja II vastuse hagile, milles taotlevad mh hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada mistahes lepingu sõlmimine. Seejuures on hageja väitnud, et poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimusteks on Liwathoni aktsiate üleandmine ilma vastusoorituseta. Seega on hageja käsitluse kohaselt poolte vahel sõlmitud kinkeleping. Väidetav kinkeleping oleks igal juhul vorminõude rikkumise tõttu tühine. Hageja nõue on perspektiivitu ka seetõttu, et isegi hageja väidete õigsust eeldades ei olnud kostjal II õigus esindada kostjat I ega Liwathon Terminals Ltd.-d. Kostjat I ei olnud väidetava tehingu tegemise ajal isegi olemas. Väidetavast esindusõiguseta isiku tehingust ei saanud tekkida hagejale täitmisnõuet. Kostja II ei ole kunagi olnud Liwathon Terminals Ltd juhtorgani liige. Kostja III ei ole olnud ühegi asjassepuutuva ühingu juhtorgani liige. Kostjat I võisid selle asutamisest alates esindada kaks juhatuse liiget korraga, mistõttu ei oleks kostja II üksi saanud kostjale I mistahes kohustusi võtta.
4. 27.04.2020 seisukohas leidsid kostjad I ja II, et hageja ei olnud aktsiate müügilepingu osapool, mistõttu tal ei saa olla nimetatud lepingust tulenevat nõuet. Lepingueelsete läbirääkimistest tekkinud kohustuste rikkumise korral ei saa nõuda täitmist, sh täitmist asendavat kahju hüvitamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohtu 19.02.2021 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Hageja on välja toonud, et tema nõuded tulenevad suulisest lepingust, millega kostja I kohustus andma tasuta hageja omandisse Liwathoni aktsiaid koguses, mis vastavad 15%-lisele osalusele Liwathonis. Hageja pidi hiljem jaotama aktsiaid omal vabal valikul ka teistele isikutele endisest juhtkonnast. Kohus nõustub kostjatega I ja II, et hageja poolt välja toodud tingimustega leping vastab kinkelepingu tunnustele (

§ 259lg 1).

26. Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu põhitunnusteks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada. Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga

§ 259

lg 1 mõttes, on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada (RKTKo nr 3-2-1-145-16, p 13.1). Kinkelepinguga ei ole tegemist juhul, kui lepingu järgi kohustub kingisaaja tegema vastusoorituse (RKTKo nr 3-2-1-153-06, p 14). Kinkija võib kinkelepingus

§ 265

lg 1 järgi kingisaajale ette näha ka koormisi või kohustusi, ilma et see muudaks kinkelepingu tasuliseks lepinguks. Koormiste või kohustustega kinkeleping erineb tasulisest lepingust eelkõige sellepoolest, et kinkija kohustub ühepoolse tahteavaldusega kingisaajat rikastama ning ühtlasi kohustab kinkija kingisaajat kinkija soovitud eesmärgi saavutamiseks pärast kinke saamist midagi tegema või tegemata jätma. Seejuures ei ole kingisaaja koormised või kohustused ja kinkija kohustus anda kinkelepingu ese kingisaajale üle vastastikused kohustused ega kujuta endast vastutasu kinke eest (RKTKo nr 3-2-1-119-09, p 14). 27. Kohus ei nõustu hagejaga, et vastusoorituseks saaks lugeda hageja varasemat panust Liwathoni juhtimisel ja ülesehitamisel. Nimetatud panus oli lepingu sõlmimise ajaks juba tehtud, mitte ei kohustunud hageja selleks väidetava lepinguga. Senise panuse eest oli hagejal eelduslikult õigus saada tasu ühingult, mille juhatuse liikmeks ta oli. Hageja ei ole väitnud, et lepinguga oleks hageja võtnud kohustuse juhatuse liikme ametikohal jätkamiseks mingi kokkulepitud aja vältel või ühegi muu rahaliselt hinnatava vastusoorituse tegemiseks. Eeldades hageja faktiväidete õigsust, kohustus kostja I hagejale üle andma aktsiate omandi, mille väärtus 6 2-19-17517 oli 3 miljonit eurot. Hagejal ei olnud kohustust selle eest vastutasu andmiseks. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja I sõlminuks lepingu eesmärgil mõnest oma kohustusest vabaneda. Asjaolu, et tehingu eesmärk oli hageja väitel hageja motiveerimine ühingu juhtimises jätkama, ei tähenda, et kostja I tegi tehingu sellisest majanduslikust huvist, mis ei ole omane kinkelepingule. Kinkelepingu võib mh sõlmida eesmärgiga tunnustada või edaspidiseks koostööks motiveerida. Selline eesmärk iseenesest ei muuda kinkija tahet kingisaajat ilma vastutasuta rikastada, mis on kinkelepingu olemuslik tunnus. 28.

§ 261

lg 1 kohaselt kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti,

§ 261

lg 2 järgi kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vorminõuet ei ole järgitud. Hageja väljatoodu kohaselt oli leping suuline ning aktsiate omandit hagejale üle antud ei ole. Eeldades hageja faktiväidete õigsust, oleks hageja nõuete aluseks olev leping vorminõude rikkumise tõttu tühine (TsÜS § 83 lg 1, § 84 lg 1).

1. Kohustust, mille täitmist hageja kostjalt I või alternatiivselt kostjatelt II ja III solidaarselt nõuab, ei saa seetõttu olla hagis väidetud asjaoludel tekkinud. Kuna kohustust ei saa olla tekkinud, ei saa kohustus ka olla vastavalt hageja alternatiivsetele käsitlustele kostjale I üle läinud või kostjad II ja III ei saa vastutada kohustuse täitmise eest tulenevalt seltsingu sätetest. Kui kohustust ei ole tekkinud, ei saa kostjad olla ka kohustuse rikkumisega kahju tekitanud. Hageja on avaldanud, et ei tugine kahju hüvitamise nõuetes lepingueelsete kohustuste rikkumisele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kõik hagiga esitatud nõuded on rahuldamise perspektiivita.
2. Kohus jätab hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Hageja esitas 08.03.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta kostjate I ja II taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
5. Kohus on vääralt kvalifitseerinud pooltevahelise lepingu kinkelepinguks, arvestamata kostja I majanduslikku huvi tehingu suhtes ja hageja kokkuleppelisi vastupanuseid aktsiate võõrandamise eest. Kohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust

§ 259

lg 1 ja

§ 265lg 1 näol.

Pooltevaheline aktsiate võõrandamisleping oli kantud majanduslikust huvist, st lepingu alusel üleantule vastas majandusliku sisuga vastusooritus. Pooled on kokku leppinud hageja vastusoorituses – hageja panus aastate jooksul AS Liwathon E.O.S. arendamisse ja juhtimisse, lisaks hageja motiveerimine äriühingus juhatuse liikmena töötamise jätkamiseks ning tehinguprotsessis kaasaaitamiseks. Kohus on ebaõigesti sisuliselt hinnastanud ülalnimetatud panused mitterahaliseks. Kohus on vääralt tõlgendanud hageja vastusoorituse kinkelepinguga kaasuvaks kohustuseks

§ 265lg 1 järgi.

Kostja I ja hageja lepingulised kohustused on omavahel lahutamatult seotud ja ei saa rääkida mittevastastikustest kohustustest.

1. Kinkelepingu regulatsioon ei piira vastupanust üksnes tulevikupanustega. Asjaolu, et juhatuse liikmetele maksti ettevõtte poolt juhatuse liikme tasu, ei muuda vaidlusalust võõrandamistehingut kinkelepinguks. Tehingu eesmärgiks oli hagejat motiveerida ühingu 7 2-19-17517 juhatuses jätkama, seega tegi kostja I tehingu majanduslikust huvist lähtuvalt. Täiendavalt näitab lepingu mittekinkelist iseloomu ka asjaolu, et algses 16.10.2018 pakkumuses pidi juhatuse saadava osaluse suurus sõltuma ka lõplikust aktsiate ostuhinna suurusest. Lepingupooled ei maininud kordagi kokkuleppe sõlmimise faasis, et aktsiad antaks hagejale üle kinke alusel. Kohus ei ole tuvastanud kostja I tahet hagejat tasuta rikastada.
2. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud ärilise iseloomuga aktsiate võõrandamistehing. Ärilise iseloomuga leping, mis kohustab kostjat I (ning alternatiivselt kostjat II) andma hagejale üle AS-i Liwathon E.O.S. aktsiaid, sõlmiti kas 19.10.2018, s.o päeval, mil hageja andis nõustumuse 16.10.2018 esitatud pakkumusele või alternatiivselt 03.11.2018 kohtumisel kostja II juures või alternatiivselt 28.11.2018 koosolekul või alternatiivselt oli leping sõlmitud 07.05.2019 toimunud koosoleku ajaks.
3. Tekkida saavad lepingud, mida seadus ei nimeta, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. On võimalik, et poolte vahel on sõlmitud leping, mida

otsesõnu ei reguleeri, vaid lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on tegu lepinguga, mida reguleerivad

-i üldsätted.

1. Maakohus on rikkunud menetlusõigust, kui kvalifitseeris pooltevahelise lepingu kinkelepinguna, kuna vastavas menetlusetapis ei tohtinud kohus asjaolusid hinnata, sh tuvastada poolte tahet, analüüsida pooltevahelise lepingu või vastusoorituse sisu. Maakohus pidi eeldama hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist. Maakohus oleks pidanud selgitamiskohustuse raames vajadusel paluma hagejalt täiendavaid seisukohti.
2. Kostjad I ja II palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5. Hageja hinnangul oli hageja ja kostja I vahel sõlmitud suuline ärilise iseloomuga aktsiate võõrandamistehing, mille kohaselt kohustus kostja I andma tasuta hageja omandisse Liwathoni aktsiaid koguses, mis vastavad 15%-lisele osalusele Liwathonis. Hageja pidi hiljem jaotama aktsiaid omal vabal valikul ka teistele isikutele endisest juhtkonnast.
6. Maakohus kvalifitseeris nimetatud lepingu kinkelepinguks ning leidis, et vastav leping on vorminõude rikkumise tõttu tühine ning seega ei ole lepingust tulenevat kohustust tekkinud ning kostjad ei saa olla ka kohustuse rikkumisega kahju tekitanud. Eeltoodu tõttu jättis maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 12). Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on samad, mis § 371 lg 2 kohaldamisel. Hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi võib jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet 8 2-19-17517 võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 10; nr 2-1617452, p 11 esimene lõik). Kohus ei saa TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 12). Kohus peab lähtuma hageja esitatud faktiväidetest ja eeldama nende õigsust (RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 13).
8. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus hagi läbivaatamata jätmisel ebaõigesti tuvastama faktilisi asjaolusid ja hindama tõendeid mahus, mis väljub TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise piiridest. Maakohus kvalifitseeris hageja poolt välja toodud lepingu kinkelepinguks ning asus hindama, kas hageja poolt välja toodud vastusoorituste näol on tegemist kinkelepingust tulenevalt koormiste ja kohustustega

§ 265lg 1 mõttes. Eeltoodud asjaoludele hinnangu andmine eeldab tõendite hindamist, mida kohus ei saa Ts

MS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel teha. Kinkelepingu regulatsiooni kohaldamine eeldab, et lepingu tõlgendamisel nähtub, et ühe poole rikastamine ja teise poole kohustused ei olnud vastastikused kohustused (RKTKo nr 2-17-17756, p 22). Hagiavalduses välja toonud asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas ja mis liiki ning millistel tingimustel on poolte vahel leping sõlmitud, sh kas tegemist on majanduslikust huvist tulenevalt sõlmitud tasulise lepinguga või kinkelepinguga, ning kas hageja poolt välja toodud vastusoorituste näol on tegemist tasulisele lepingule omaste majanduslikku väärtust omavate vastusooritustega (st kas poolte vahel on vastastikused kohustused) või hoopis kinkelepingust tulenevalt koormiste ja kohustustega

§ 265lg 1 mõttes.

Vastavatele asjaoludele saab kohus anda hinnangu asja sisulisel lahendamisel. 45. Lisaks hindas maakohus hageja nõude perspektiivi üksnes kinkelepingu regulatsioonist lähtuvalt. Hageja hagiavalduses kinkelepingu regulatsiooni kohaldumisele tuginenud ei ole. Hagi võib jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja hinnangul on hageja ja kostja I vahel sõlmitud suuline ärilise iseloomuga aktsiate võõrandamistehing ning 15 % suuruse aktsiaosaluse saamisel olid hageja vastusooritusteks hageja panus aastate jooksul AS Liwathon E.O.S. arendamisse ja juhtimisse, hageja motiveerimine äriühingus juhatuse liikmena töötamise jätkamiseks ning tehinguprotsessis kaasaaitamiseks. Hageja hinnangul reguleerivad lepingut

-i üldsätted. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei saa väita, et hagi tuleks igal juhul jätta õiguse kohaldamise tagajärjel rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab käesoleval juhul sellisele järeldusele jõudmine kohtult põhjalikumat analüüsi ja asjaolude selgitamist, mis peab toimuma põhimenetluse raames. Kas ja millistel tingimustel oli poolte vahel kokkulepe, samuti poolte väidete kinnituseks esitatud tõendite hindamine, saab toimuda asja sisulisel menetlemisel. Kui on tegemist keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlemist (vt RKTKm nr 3-2-1-72-14, p 14). Kohus peab vajadusel asjakohaseid norme tõlgendama ja hindama, kas mõni norm võiks tulla kohaldamisele analoogia korras. Vajadusel saab kohus anda hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks (RKTKm nr 3-2-1-151-14, p 14). 46. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. 47. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 427). (allkirjastatud digitaalselt) 9