1-19-6900/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-6900 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. juuni
4. a määrus Leonid Kozlovskile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu Leonid Kozlovski (ik 37211122231) kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega tunnistati Leonid Kozlovski süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõisteti talle 11 kuud ja 27 päeva vangistust, millest kuulus koheselt kandmisele 1 kuu. Ülejäänud 10 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui L. Kozlovski ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja keeldu mitte tarvitada alkoholi.
10. Kriminaalhooldusametnik esitas
11. juunil
12. a maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles L. Kozlovskile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on L. Kozlovski rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Nimelt juhtis L. Kozlovski
13. mail
14. a mootorsõidukit ajal, mil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,49 mg/l koha. Viru Maakohtu
15. mai
16. a otsusega tunnistati L. Kozlovski süüdi LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest ja teda karistati 15 päevase arestiga, mille kandis ära perioodil
17. maist kuni
18. juunini
19. a. Samuti võeti temalt ära 9 kuuks juhtimisõigus. Lisaks sellele ilmus L. Kozlovski
20. juunil
21. a registreerimisele alkoholijoobes, s.o tal tuvastati joove 0,650 mg/l kohta.
22. Viru Maakohtu
23. juuni
24. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja L. Kozlovskile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
25. L. Kozlovski on rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Muuhulgas pani ta toime ka liiklusalase väärteo. Samas on L. Kozlovski läbinud perioodil
26. märtsist kuni
27. juunini
28. a liiklusohutusprogrammi, milles käsitleti liiklusohutusega seotud teemasid. See aga soovitud eesmärki ei täitnud, sest L. Kozlovski asus taaskord alkoholijoobes olles liiklusesse. Teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Ka kriminaalhooldustingimuste rikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega. Tema poolt uue, samalaadse liiklusalase süüteo toime panemine näitab L. Kozlovski suhtumist õiguskorda. Ühtlasi on kriminaalhooldusametnik selgitanud talle käitumiskontrolli tingimusi ja rikkumiste võimalikke tagajärgi. Tähelepanuväärne on seegi, et isegi pärast väärteo toime panemist ja selle eest mõistetud aresti kandmist, ilmus ta ametniku juurde registreerimisele alkoholijoobes olles. L. Kozlovski ei saa täiel määral aru enda probleemi tõsidusest ja selle keelu rikkumine takistab kriminaalhoolduse edasist teostamist. MÄÄRUSKAEBUS
29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L. Kozlovski kaitsja vandeadvokaat I. Zuev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse rahuldamise korral taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist.
30. Vaidlust ei ole selles, et L. Kozlovski on alkoholi tarvitanud. Tema katseaeg on aga peaaegu läbi ja peaks lõppema
31. septembril
32. a. Ta läbis katseaega edukalt
33. a maikuuni, mil asus alkoholi valuvaigistite asemel tarvitama. Väärteo korras sai ta 15 päeva aresti, mis oli talle n-ö šokivangistust. Eripreventiivselt peaks see olemas piisav, et ta enam edasiselt sarnaseid rikkumisi toime ei paneks. Samuti on ta teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Rikkumised pani ta toime alles katseaja lõpus. L. Kozlovski on valmis alkoholist hoiduma ja edaspidiselt seaduskuulekalt elama. Karistuse täitmisele pööramine ei ole proportsionaalne. Karistuse täitmisele pööramise asemel tuleks L. Kozlovskit kohustada ennast kodeerima. See oleks kooskõlas tema huvidega ja vastaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele. Nagu öeldud, rikkumised on toime pandud alles katseaja lõpus, ta on läbinud määratud sotsiaalprogrammid, täitis korrektselt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitas ta valuvaigistina. Tema katseaja üldine kulg on positiivne. Läbi karistuse täitmisele pööramise ei ole võimalik panna L. Kozlovskit alkoholist hoiduma. See oleks võimalik psühhiaatri abil. 2 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
34. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus on õigustatult pööranud L. Kozlovski tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
35. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalhooldus L. Kozlovski suhtes ebaõnnestunud, sest ta rikub järjepanu temale määratud keeldu tarvitada alkoholi. Kaebuses leitakse, et L. Kozlovski on rikkumised toime pannud alles katseaja lõpuperioodil, mis justkui peaks tema tegude ebaõigsust vähendama. Kriminaalkolleegium sellega ei nõustu. Kriminaalhooldusele allutatud isik peab katseaja tingimusi täitma läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi. Karistuse täitmisele pööramist ei mõjuta see, missugusel hetkel isik rikkumised toime pani. Ringkonnakohtu hinnangul on L. Kozlovski poolt toime pandud alkoholikeelu rikkumised küllaltki tõsised, sest need on otseses seoses tema poolt toime pandud varasemate kuritegude ja praeguse katseaja kestel toime pandud väärteoga. L. Kozlovskil on probleeme alkoholiga, mille mõjul kaotab ta oma käitumise üle igasuguse kontrolli ja asub joobeseisundis mootorsõiduki rooli. Kriminaalhooldusele allutamine ei ole L. Kozlovskit eripreventiivselt seega mõjutanud, vaid ta on jätkanud sarnaste rikkumiste toime panemist.
36. Oluline on seegi, et L. Kozlovskile on selgitatud kontrollnõuete sisu ja nende mitte täitmise võimalikke tagajärgi. Sellest hoolimata ei saanud ta alkoholikeelust kinnipidamisega hakkama. Ja seda isegi olukorras, kus ta on käesoleva otsuse alusel tegelikult juba ühe kuu vangistuses viibinud, s.o isegi hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei pannud teda kohustusi täitma. L. Kozlovskil puudub suure tõenäosusega sisemine tahe esiteks pidada kinni alkoholikeelust ja teiseks täita nõuetekohaselt temale määratud kohustusi. Vastasel korral oleks ta igakordselt kasutanud ära kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat abi. Seda näiteks enda alkoholi probleemi kontrolli alla saamiseks. Tema kuritegeliku käitumise risk ei ole kriminaalhooldustingimustes kuidagi vähenenud. Seega ei ole L. Kozlovski karistamine tingimisi vangistusega ennast õigustanud. L. Kozlovskile tingimisi mõistetud karistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata, kuna ta ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
37. Kaebuses taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel L. Kozlovski kanda. Ühtlasi juhib kriminaalkolleegium kaitsja tähelepanu sellelegi, et koos määruskaebusega ei ole tegelikkuses ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja, mistõttu ei ole tegelikkuses võimalik võtta seisukohta tekkinud menetluskulude osas.
38. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
39. juuni
40. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Ingeri Tamm 3