Obsah (6)

§ 121§ 120§ 65§ 68§ 64§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-7844 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7844 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär T

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 10 kuud.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.01.2017.

a otsusega nr 1-169851 mõistetud kandmata karistus 3 aastat vangistust ja A. Slizovile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse A.

Slizovi karistusaega alates tema kinnipidamisest, s.o alates 09.07.

1. a. Tartu Ringkonnakohtu 23.09.
2. a otsusega Viru Maakohtu 24.04.
3. a otsus A. Slizovi õigeksmõistmises

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistuste liitmises

§ 65lg 2 järgi tühistati.

A. Slizov tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.01.2017.

a otsusega nr 1-16-9851 mõistetud kandmata karistus 3 aastat vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust loetakse A. Slizovi kinnipidamisest 09.07.

1. a. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 24.10.
2. a.
3. Tartu Maakohtu 18.11.
4. a määrusega (jõustunud 16.12.
5. a ) jäeti A. Slizov vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.
6. Käesoleval ajal kannab A. Slizov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 09.07.
7. a ja lõpp 09.11.
8. a.
9. 08.06.
10. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Slizovi isikliku toimiku, otsustamaks A. Slizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta A. Slizovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
11. Prokurör esitas seisukoha A. Slizovi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava puhul esineb uute kuritegude toimepanemise oht, mida soodustab ka vähene motiveeritus sõltuvusprobleemidega tegelemisel. Asjaolu, et süüdimõistetu ei tunnista kehalise väärkohtlemise toimepanemist, näitab prokuröri hinnangul, et A. Slizovi karistusaeg ei ole olnud küllaldane ja karistus ei ole praeguseks oma eesmärki täitnud. Prokurör on ka seisukohal, et A. Slizovil tuleb vangistuses osaleda pere- ja paarisuhte vägivallale keskenduvas sotsiaalprogrammis, omandamaks vabaduses oskused riskiolukordades hakkamasaamiseks ja ühiskonnas aktsepteeritud lahenduste leidmiseks. Kriminaalhoolduse kohaldamine ei oleks käesoleval hetkel, arvestades kinnipeetava senist käitumist ja suhtumist vangistuses, tulemuslik.
12. Süüdimõistetu A. Slizov selgitas kohtuistungil, et soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. A. Slizov soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja minna tööle, et maksta elatist lastele. Ta on ka nõus osalema sotsiaalprogrammides ning vabanemisel toetavad teda ämm ja onu. Kinnipeetav on enda sõnul mõistnud, et tema probleemide põhjuseks on alkohol. A. Slizov on nüüd motiveeritud alkoholi ja narkootikume enam mitte tarbima. Ta tahab ka taastada oma vanemaõigused laste kasvatamiseks ja abistada ämma laste kasvatamisel. Endised suhted alkoholi tarvitava tutvusringkonnaga on A. Slizovi sõnul katkestatud. 2
13. Kaitsja toetab A. Slizovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kriminaalhooldaja pakutud kontrolltingimustel. Kaitsja hinnangul A. Slizov teadvustab sõltuvusainete mõju oma käitumisele ja ta on valmis loobuma narkootikumide tarvitamisest ning muutma oma suhtumist alkoholi. Süüdimõistetu on motiveeritud käituma seadusekuulekalt. A. Slizovil on enda lastega head suhted ning ta soovib lapsi ise kasvatama hakata. KOHTU SEISUKOHT
14. A. Slizov on toime pannud teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesolevaks ajaks on A. Slizov teise astme kuritegude eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Tartu Maakohtu 18.11.
2. a määruse jõustumisest, millega A. Slizov jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, on möödunud vähemalt 6 kuud, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 2 tulenev alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused A. Slizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 11.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 12. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Slizov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab A.

Slizovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

1. A. Slizov kannab karistust ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest lähisuhtes. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et A. Slizov tunnistab kuriteo toimepanemist enda abikaasa suhtes. Lapse suhtes aga kinnipeetav kuriteo toimepanemist ei tunnista. Kohtumenetluses tõendamist leidnud kuriteo mittetunnistamine iseloomustab A. Slizovit väga negatiivselt, osutades, et kinnipeetav ei ole senise vangistuse jooksul veel õigeid järeldusi teinud. Küll aga on kiiduväärt, et süüdimõistetu töötab vahejuhtumiteta majandustöödel, omandab motiveeritult põhiharidust ja eesti keelt, läbis sõltuvusteemalised loengud, osales sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“ (läbiviija hinnangul ei olnud isikul samas suurt huvi osaleda ning ta ei näinud soovi muuta oma elu, tulevikus võiks programmi uuesti läbida) ja osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kinnipeetav planeeriti osalema ka sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kuid tal ei õnnestunud programmis osaleda, kuna 3 võttis osa teistest riskimaandavatest tegevustest. Kuna muu tegevus on nüüdseks läbitud, siis planeeritakse isik uuesti programmi läbima. A. Slizovil on vabanemisel võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe. Lähedastest suhtleb ta kõige rohkem onuga, kellega suhted on head ja toetavad. A. Slizovil on algharidus, kuid ta on motiveeritud vangistuse ajal omandama põhiharidust ning riigikeelt. Samuti on ta Töötukassa kaudu läbinud tisleri koolituse. Vangistuse ajal soovib A. Slizov omandada plaatija kutse. A. Slizovil on osaline töövõime, kuid ta on avaldanud soovi vanglas töötada. Isik on töötanud nii ametlikult kui ka juhutöödel (kus omandas oskusi ehituse valdkonnas). Vabanemisel on A. Slizovil võimalik taotleda töövõimetoetust ning asuda tööle kas xxxxxxxxxxxxxxxxxx mis teostab elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldust või prügiveofirmas. xxxxxxxxxxxxxOÜ juhatuse liikme sõnul on A. Slizov ka varasemalt nimetatud firmas töötanud ning probleeme ei ole esinenud. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul A. Slizovile vabanedes töökoht garanteeritud.
2. Vangla iseloomustusest nähtuvalt iseloomustab A. Slizovit positiivselt osalemine vangla majandustöödel, põhihariduse ja riigikeele omandamine ning sõltuvusteemalistes tegevustes osalemine, lähedaste toetus, kindla elukoha olemasolu ja perspektiiv leida vabanedes tööd. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles A. Slizovit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
3. Karistusregistri 11.06.
4. a teatise kohaselt on A. Slizovil 2 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude, s.o kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, ähvardamise eest ja narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Nimetatud kuritegude eest kannab käesoleval ajal A. Slizov ka vangistuses liitkaristust. A. Slizovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka varasemalt viibinud pikemat aega vangistuses. Süüdimõistetul on võimaldatud vangistust kanda ka tingimisi vabaduses. A. Slizov pani aga katseajal toime uued kuriteod. Eelnev näitab, et kriminaalhooldus ja vangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna A. Slizov on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (peaaegu 3 aastat) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. A. Slizovi tuttavate hulka kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid ning ta on kuritegusid toime pannud grupis. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Samuti on süüdimõistetu vastu väga suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. A. Slizov on pannud kuritegusid toime ka majandusliku kasu saamise ja narkootikumide hankimise eesmärgil. Oma varasema käitumisega on A. Slizov selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab A. Slizovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
5. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Slizovi käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud nii alkoholi kuritarvitamine kui ka sõltuvus narkootilistest ainetest (amfetamiinist). Sõltuvus narkootikumidest on leidnud diagnoosimist. Alkoholi kuritarvitamine ja narkosõltuvus on olnud ka kuritegude toimepanemise soodusteguriteks. Vestluses kriminaalhooldusametnikuga 4 väitis süüdimõistetu, et tarvitab alkoholi harva ja probleeme sellega ei ole. Narkootikumide tarvitamise kohta A. Slizov informatsiooni ametnikule anda ei soovinud. Sõltlaseks A. Slizov ennast ei pea. Vangla meditsiinitöötajale rääkis kinnipeetav, et tarvitas viimati narkootikume 20142015 ning oli
6. a sõltlane, aga peale seda pole enam olnud. Eelnevale tuginedes on kinnipeetav kohtu arvates ilmselgelt üritanud varjata nii enda sõltuvust alkoholist kui ka narkootikumidest ja ka esitada tarvitamisharjumuste kohta valeandmeid. See asjaolu aga iseloomustab A. Slizovit väga negatiivselt. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Slizovit karistatud narkootiliste ainete väikeses koguses käitlemise eest nii
7. a (23.09.
8. a otsusega, mis jõustus 09.10.
9. a) kui ka
10. a (07.02.
11. a otsusega, mis jõustus 23.02.
12. a). Hinnates kogumis karistusregistris nähtuvaid karistusandmeid ja A. Slizovi poolt vanglatöötajatele edastatud teavet, on kohus seisukohal, et süüdimõistetu püüab valeinformatsiooni jagades luua endast paremat kuvandit. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et kinnipeetaval puudub sisemine motivatsioon alkoholi- ja narkosõltuvusega tegelemiseks. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on A. Slizov osades sõltuvusteemalistes tegevustes osalenud püüdlikult, siis on kinnipeetava käitumises tervikuna ka ilmnenud soovimatus oma eluviise tegelikult muuta. Sotsiaal- ja sõltuvusprogrammides osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. Kohus aga A. Slizovi senisele käitumisele tuginedes temal sellist sisemist motivatsiooni ei sedasta. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et A. Slizov jätkab vabaduses nii alkoholi liigtarvitamist kui ka narkootikumide tarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine aga suurendab uute süütegude toimepanemise riski märkimisväärselt.
13. Oluline on ka välja tuua, et vangla iseloomustuse kohaselt on A. Slizovil veel läbimata sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kuna kinnipeetav osales samal ajal teistes planeeritud tegevustes. Samuti hinnati isiku osalemist kesiseks sõltuvusprogrammis „12 sammu“. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdimõistetul tuleb vangistuses viibides võimaluse korral nimetatud sotsiaalprogrammid kindlasti täies mahus läbida, maandamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid. Seda enam asjaolu valguses, et A. Slizov on sõltlane ning ta on kinnitanud, et ei suuda oma emotsioone kontrollida ja kaotab kergesti enesevalitsuse. Seega jäävad kohtu jaoks paljasõnalisteks süüdimõistetu väited konfliktsituatsioonide lahendamisest nendest eemaldudes.
14. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et A. Slizovit on vangistuse jooksul 18.05.
15. a distsiplinaarkorras karistatud noomitusega seoses isetehtud veekeeduseadme kasutamisega. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust A. Slizov täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses distsiplinaarkaristus. Samuti on A. Slizovil esinenud vanglaametnikega konflikte, mille tõttu kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eelnev aga tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes.

1. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Artjom Slizovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. A. Slizovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada väga suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid A. Slizovi isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. A. Slizovi ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu. 5
2. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 130,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 6