← Eesti

1-20-1944/16

Obsah (5)§ 199§ 65§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-1944 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1944 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Tõl

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 3 kuud vangistust Harju Maakohtu 04.11.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6106 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu 23 päeva vangistuse võrra ning J. Goldinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse J.

Goldini karistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.02.

  1. a. Kohtuotsus jõustus 28.05.
  2. a.
  3. Käesoleval ajal kannab J. Goldin karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 05.02.
  4. a ja lõpp 28.03.
  5. a.
  6. 29.03.
  7. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule J. Goldini isikliku toimiku, otsustamaks J. Goldini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta J. Goldini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
  8. Prokurör esitas seisukoha J. Goldini ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  9. Süüdimõistetu J. Goldin selgitas kohtuistungil, et soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. J. Goldin soovib elada edaspidi õiguskuulekalt, läbidaxxxxxxxxxxxxa poolt pakutava rehabilitatsiooni ning selle kaudu vabaneda täielikult narkosõltuvusest, minna tööle ja taastada suhted perekonnaga. KOHTU SEISUKOHT
  10. J. Goldin on toime pannud teise astme kuriteo.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Käesolevaks ajaks on J. Goldin teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 17.02.

  1. a kontrollinud J. Goldini vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla tee xx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks (on olemas elukoha omaniku esindaja kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Elukoha omaniku esindaja xxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht on andnud ka kirjaliku nõusoleku J. Goldini elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud formaalsed eeldused J. Goldini vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.
  2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 2 9.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 10. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. Goldin tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab J.

Goldini ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

  1. J. Goldin kannab karistust varguse toimepanemise eest. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et J. Goldin tunnistab toimepandud kuritegu ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, töötab majandustöödel, läbis aktiivselt ja motiveeritult sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb majandusliku toimetulekuga seotud struktureeritud vestlustel.
  2. J. Goldinil on vabanemisel võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus talle pakutakse majutus- ja nõustamisteenust. Nimetatud elukohas on võimalik kohaldada ka elektroonilist valvet. xxxxxxxxxxxxxxxa tegevjuht on edastanud vanglale kinnituse, et süüdimõistetule on vabanemisel koht teenusele tagatud. J. Goldinil on võimalik xxxxxxxxxxxxxxxxx läbida kümne kuu pikkune alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm ning osaleda tööhõives. J. Goldini lähivõrgustikku kuuluvad ema, onu, õde, tütar ja endine elukaaslane. Suhted lähedastega on kinnipeetava hinnangul head. Ema toetab J. Goldinilt ka majanduslikult. J. Goldinil on enda sõnul omandatud põhiharidus ning ta on osalenud keevitaja, vedurijuhi ja tõstukijuhi koolitustel. Isikul on ka ametlike töösuhete kogemus. Vangistuses töötamisega vahejuhtumeid esinenud ei ole. Garanteeritud töökoht isikul vabanedes puudub. J. Goldinile on määratud Töötukassa poolt osaline töövõime ning tema sissetulekuks on vabanemisel töövõimetoetus.
  3. Õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis ja vestlustel osalemine, püsiv sissetulek töövõimetoetuse näol, elukoha olemasolu ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles J. Goldinit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
  4. Karistusregistri 04.05.
  5. a teatise kohaselt on J. Goldinil 7 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab J. Goldin liitkaristust varguste toimepanemise eest. Kinnipeetavat on karistatud aga veel ka mitmete teiste kuritegude eest, sealhulgas varavastaste kuritegude (süüteoga saadud vara turustamine, arvutikelmus), dokumendi võltsimise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (sh alaealisele edasiandmise) eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. J. Goldinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka varasemalt viibinud pikemat aega (Harju Maakohtu 25.03.
  6. a otsuse nr 1-15-2230, 03.12.
  7. a otsuse nr 1-15-9530 ja 04.10.
  8. a otsuse nr 1-16-7676 alusel 2 aastat 8 kuud 23 päeva) vangistuses. Samuti on J. Goldinit Harju Maakohtu 09.05.
  9. a määrusega nr 1-16-7676 vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. J. Goldin aga pärast vanglast vabanemist veidi üle kuu aja hiljem pani toime uued kuriteod. Eelnev osutab sellele, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku 3 kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna J. Goldin on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist (mis on valdavalt varavastased kuriteod) lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (natukene üle 1 aasta ja 3 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtu hinnangul esineb J. Goldini puhul jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Nimetatud ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, s.o katseajal ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul toime pandud arvukad eriliigilised kuriteod ning varasema pikaajalise vanglakaristuse mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. Samuti on süüdimõistetu vastu väga suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. J. Goldin on tunnistanud, et ta on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sh narkootikumide soetamiseks. Samuti moodustavad J. Goldini tutvusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on koos toime pannud kuritegusid ning kellelt on regulaarselt saanud narkootikume. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Oma varasema käitumisega on J. Goldin selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. J. Goldin on kohtule ka varasemalt lubanud pöörduda õiguskuulekate eluviiside juurde, kuid need lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab J. Goldini tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
  10. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on J. Goldini käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud aastatepikkune sõltuvus narkootikumidest. Nimetatud sõltuvus on ka varavastaste kuritegude ja narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise soodusteguriks. Sõltuvus on leidnud diagnoosimist ja kinnipeetav on ka ise tunnistanud, et tal on sõltuvus ning narkootikumid, eelkõige amfetamiin on tema elus väga tõsine probleem – need on avaldanud mõju tema elule ja tervisele. Enamus sissetulekust kulus samuti narkootikumide soetamisele. Sõnades väljendab J. Goldin suurt motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest vabanemiseks. Kinnipeetava sõnul on ta just praeguse karistuse kandmise ajal hakanud kriitilisemalt suhtuma oma senisesse eluviisi ja narkootikumide tarvitamisse. Vangla hinnangul aga ei saa süüdimõistetu motivatsioonis olla kindel, kuna ta on seda väljendanud ka varasemalt, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub siinkohal vanglaga selles, et J. Goldini soov narkootikumide tarvitamisest vabaneda ei ole tõsiseltvõetav – süüdimõistetu on selliseid lubadusi ka varem andnud, kuid ei ole sellele vaatamata sõltuvusest vabaneda suutnud. Sõltuvusest ei ole J. Goldinil pikkade aastate jooksul vabaneda aidanud ka psühhiaatriline ravi, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalprogrammides osalemine ning pikaajaline vanglakaristus. Programmides ja sõltuvusravil osalemine on aga ainult siis tulemuslik, kui inimene ise soovib narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Kohus aga ei tähelda J. Goldinil sellise sisemise motivatsiooni olemasolu. Seega esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et J. Goldin jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist, mis oluliselt suurendab uute süütegude toimepanemise riski.
  11. Oluline on ka välja tuua, et vangla iseloomustuse kohaselt ei ole J. Goldin saanud vangistuses koroonaviiruse leviku tingimustes ning menetlustoimingutel osalemise tõttu osa võtta kõikidest individuaalses täitmiskavas ette nähtud programmidest. Kinnipeetav on
  12. aastal registreeritud osalema muuhulgas tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja läbima struktureeritud vestlused 4 majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest. Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistetul vangistuses viibides nimetatud programmid kindlasti täies mahus läbida, maandamaks uute süütegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid.
  13. Kohtu hinnangul ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda käesoleval juhul uute kuritegude toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada narkootikume, suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt varavastaseid ja narkootikumide käitlemisega seotud süütegusid). Vabanemise korral J. Goldin arvestatava tõenäosusega jätkaks oma senist elustiili, mille osaks on ka narkootikumide pruukimine.
  14. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Juri Goldini ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. J. Goldini puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada väga suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid J. Goldini isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.