← Eesti

1-18-4277/126

Obsah (6)§ 199§ 202§ 64§ 68§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-4277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4277 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jan

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud ning

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel mõisteti I. Jeeretile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati I.

Jeereti eelvangistuses 30.11.-01.12.2017. a viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja I. Jeeretile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10816 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning I. Jeeretile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse I.

Jeereti karistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.01.

  1. a. Kohtuotsus jõustus 06.12.
  2. a.
  3. Tartu Maakohtu 08.04.
  4. a määrusega jäeti I. Jeeret temale Tartu Maakohtu 31.10.
  5. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 29.04.
  6. a.
  7. Käesoleval ajal kannab I. Jeeret karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 22.01.
  8. a ja lõpp 18.04.
  9. a.
  10. 19.04.
  11. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule I. Jeereti isikliku toimiku, otsustamaks I. Jeereti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab I. Jeereti tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  12. Prokurör esitas seisukoha I. Jeereti ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  13. Süüdimõistetu I. Jeeret selgitas kohtuistungil, et ta soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. I. Jeereti hinnangul on tema mõtlemine sotsiaalprogrammi läbimisel muutunud ning vanus on ka juba selline, et tahaks rahulikumat elu, peret ja kindlat sissetulekut. Samas süüdimõistetu tunnistab, et varasemas vangistuses programmi läbimine teda ei aidanud. Seekord aga programmi läbiviija oskas mõjutada. Vanglas on tekkinud ka töökogemus ning vabanedes soovib I. Jeeret samuti asuda tööle. Vabanemisel soovib I. Jeeret elada seadusekuulekalt ja hüvitada kannatanutele kahjud. KOHTU SEISUKOHT
  14. I. Jeeret on toime pannud teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 8. Käesolevaks ajaks on I. Jeeret teise astme kuritegude eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Samuti on I. Jeeretil

§ 76lg 3 kohaselt jäänud mõistetud karistusajast kanda rohkem kui kaks kuud.

Kuna Tartu Maakohtu 08.04.

  1. a määruse jõustumisest, millega jäeti I. Jeeret vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, on möödunud vähemalt üks aasta, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 4 tulenev alus tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused I. Jeereti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2 tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 11. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et I. Jeeret tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Tartu Vangla ja prokuröri seisukohad süüdimõistetu vabastamise võimalikkuse osas ei ole kohtule siduvad.

§ 76lg 4 kohaselt välistab I.

Jeereti ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

  1. I. Jeeret kannab karistust varguste, mis on toime pandud süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupis, toimepanemise eest ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise eest. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et I. Jeeret tunnistab toimepandud kuritegusid ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samas kipub kinnipeetav vangla iseloomustuse kohaselt oma käitumist ka mingil määral õigustama (nt vargusteks võimaluste avanemisega, ahvatlustega). Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu on osalenud vangla majandustöödel, töötab avavanglas viibides ka väljaspool vanglat ning on aktiivselt osaledes läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“.
  2. I. Jeeretil on vangla iseloomustuse kohaselt vabanemisel võimalik elama asuda tuttavate juurde aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud eluase on ajutise iseloomuga, sest kinnipeetav saab seal elada senikaua, kui korteri elanikud viibivad maal. Elanikud kolivad maale hiljemalt mais. Kuna korteri omanik ega üks korteris elav täisealine isik ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud nõusolekut I. Jeereti sissekolimise kohta, siis tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetule ei ole nimetatud aadressil pärast vabanemist elukoht garanteeritud. Samuti sõltuks elukoha kättesaadavus selle elanike liikumissoovidest. 15.04.
  3. a Tartu Maakohtule saadetud kirjas (mille kohus sai kätte 20.04.
  4. a) selgitas I. Jeeret, et tema uueks elukohaks saab olema korter aadressil Tähe 17-3, Tartu. Sellel aadressil elas kinnipeetav ka enne vangistust. 20.05.
  5. a teostati kriminaalhooldusametniku poolt vabanemisjärgse elukoha kontroll. 21.05.
  6. a kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on korteris elamistingimused rahuldavad ning omaniku seaduslik esindaja on nõus süüdimõistetule korteri üürile andma tingimusel, et I. Jeeret ei pane enam kuritegusid (naabrite jalgrataste varguseid) toime. I. Jeereti lähivõrgustikku kuuluvad ema, kellega suhted on rahuldavad, ning kaks venda. Kinnipeetavat toetavad samuti kaks lähedast tuttavat, kes võimaldavad vabanemisel kasutada oma eluaset. I. Jeeretil on omandatud keskharidus ja metallitöö eriala. Enese täiendamist kinnipeetav vajalikuks ei pea, kuna tal on piisavalt töökogemusi. Vabaduses on I. Jeeret enda sõnul elatunud juhutöödest. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav pole vabaduses ametlikku töökohta omanud. Käesoleval ajal töötab I. Jeeret xxxxxxxxxxx AS-is, kus ta töötas ka eelmise vangistuse ajal. Vabanedes aga katkestas töösuhte. Kuigi süüdimõistetu soovib vabanemise korral töötamist nimetatud firmas jätkata, siis firma esindaja sõnul näitab I. Jeereti varasem käitumine, et vanglast vabanemisel võib tema motivatsioon töötamiseks kaduda. Kutseoskused võimaldavad süüdimõistetul vabaduses leida endale sobiva töökoha, samuti on võimalus võtta ennast arvele Töötukassas. Kuigi I. Jeeretil on väidetavalt xxxxxxxxxxx AS laojuhatajaga vabanemisel tööle asumises kokku lepitud, siis vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe puudumisel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetavale vabanedes töökoht garanteeritud.
  7. Sotsiaalprogrammis, tööhõives osalemine, vabanemisel elukoha olemasolu ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles I. Jeeretit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb 3 kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuritegude olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
  8. Karistusregistri 28.02.
  9. a teatise kohaselt on I. Jeeretil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab I. Jeeret liitkaristust varavastaste kuritegude (süstemaatilised vargused, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, süüteoga saadud vara hoidmine) eest. Samaliigilisi kuritegusid on süüdimõistetu ka varem toime pannud. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. I. Jeeretit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka varasemalt viibinud korduvalt pikemat aega (Tartu Maakohtu 13.11.
  10. a otsuse nr 1-14-7800 alusel 2 aastat 4 kuud, Tartu Ringkonnakohtu 18.04.
  11. a otsuse nr 1-16-10816 alusel 1 aasta 2 kuud 1 päev) vangistuses. Samuti on I. Jeeretit Tartu Maakohtu 11.10.
  12. a määrusega nr 1-16-10816 vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. I. Jeeret alustas aga pärast vanglast vabanemist vaid kümme päeva hiljem, s.o katseajal uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisega. Eelnev osutab sellele, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna I. Jeeret on vabaduses jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas korduv pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (natukene üle 3 aasta ja 4 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtu hinnangul esineb I. Jeereti puhul jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Nimetatud ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, sh katseajal toime pandud arvukad kuriteod ning varasemate pikaajaliste vanglakaristuste mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. Samuti on süüdimõistetu vastu väga suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. I. Jeeret on tunnistanud, et ta on varguseid toime pannud eelkõige äraelamiseks ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu pani kuritegusid toime ka siis, kui linn maksis tema elamispinna kommunaalkulusid ja üüri ning ta sai Töötukassalt toetusi. Seega on I. Jeeret oma varasema käitumisega selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning kriminaalhooldust ei saa pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. I. Jeeret on kohtule ka varasemalt lubanud pöörduda õiguskuulekate eluviiside juurde, kuid need lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Seega ei ole kohtul ka alust arvata, et sotsiaalprogrammi läbimine oleks muutnud oluliselt kinnipeetavas aastakümnete jooksul juurdunud kriminaalseid mõttemalle. Sellist muutust ei toimunud ka varasemate vangistuse jooksul. Samuti moodustavad I. Jeereti tutvusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on koos kuritegusid toime pannud. Asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime grupis, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab I. Jeereti tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
  13. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et I. Jeereti kuritegelikku käitumist oleksid mõjutanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Samas on süüdimõistetu tunnistanud, et ta on minevikus tarbinud narkootikume stabiilselt ning aasta jooksul enne vangistust on kasutanud Sudafedi narkootikumina. Kohtule on teada, et ka 08.04.
  14. a aset leidnud ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil väitis I. Jeeret, et ta pani kuritegusid toime Sudafedi süstimise tõttu. Järelikult on süüdimõistetu käitumist kohtu arvates vabaduses mõjutanud ikkagi ka sõltuvusainete tarvitamine, mis on olnud ilmselgelt süütegude toimepanemise soodusteguriks. Ka karistusregistri teatisest nähtub, et I. Jeeretit on mõned kuud enne vanglasse 4 sattumist, s.o 05.01.
  15. a karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguse käitlemise eest. Seega esineb kohtu hinnangul jätkuvalt suur oht, et I. Jeeret jätkab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist, mis oluliselt suurendab uute süütegude toimepanemise tõenäosust.
  16. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et I. Jeeretile on vangistuse jooksul 24.11.
  17. a määratud distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et kinnipeetav soovis töölt avavanglasse toimetada temale mittekuuluvaid esemeid. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust I. Jeeret täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. See tähendab, et kinnipeetaval on distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. Siinkohal ei ole oluline, mis põhjusel kinnipeetav rikkumise toime pani, kuna ta ei ole määratud karistust vaidlustanud. 18. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Indrek Jeereti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. I. Jeereti puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada väga suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid I. Jeereti isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. I. Jeereti ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.