(3)selgitatud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja sellega kaasnevaid kohustusi. Sellele vaatamata ei ole ta karistust nõuetekohaselt kandnud ega lõpetanud alkoholi tarvitamist. Seda ei ole piiranud ka hirm vangistuse võimaliku täitmisele pööramise ees. Ü. Pajusaare lubadus ravile pöörduda ei ole tõsiseltvõetav, kuna ka varasemalt on ta erinevaid lubadusi andnud, aga ei ole neist kinni pidanud. Ravile oli Ü. Pajusaarel võimalik pöörduda ka pärast esimese rikkumise tuvastamist, samuti pärast järgevaid rikkumisi. Seda ta ei teinud. Kohtuistungil avaldas ta korduvalt, et peab midagi ette võtma, kuid samas ei võtnud vastutust, et just tema on see, kes käitumises tegelikult mingeid muutusi teeb. Seetõttu ei ole Ü. Pajusaare karistuse eesmärke võimalik saavutada kergemate meetmetega kui vangistuse täitmisele pööramine.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Ü. Pajusaare kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, taotledes maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohtumääruses kajastatud faktilised asjaolud on õiged ning Ü. Pajusaare põhiline probleem on alkoholi liigtarvitamine. Alkoholism on raske haigus, millest jagu saada ei ole lihtne ning alati ei piisa ainult tahtest, vaid sageli tuleb otsida abi. Ü. Pajusaar mõistab oma probleemi, suhtub sellesse tõsiselt ning on leidnud probleemile lahenduse. Ta võttis end kokku ja pöördus Tartu A-Kliinikusse psühhiaatri vastuvõtule, kus sai pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarbida. See lahendus võimaldab Ü. Pajusaarel jätkata üldkasuliku töö tegemist ning töö tegemiseks on ka piisavalt aega. Kuna Ü. Pajusaar on pensionär, on tal võimalik teha töötunde igapäevaselt. Kohus ei kaalunud teisi võimalusi peale vangistuse täitmisele pööramise, põhjendades seda alkoholiprobleemist tingitud asjaoludega ja sellega, et Ü. Pajusaar ei olnud kohtuistungi toimumise ajaks mitte midagi ette võtnud oma probleemi lahendamiseks. Kohus ei arvestanud, et Ü. Pajusaar oli nõus võtma endale lisakohustusi, sh alluma alkoholismivastasele ravile. Kaitsja hinnangul ei ole vangistuse täitmisele pööramine sellises olukorras mõistlik. Ü. Pajusaar on eakas inimene, kelle puhul peaks vangistuse kandmine olema pigem äärmine abinõu, kui on ilmselge, et ta ei täida või ei kavatsegi täita talle pandud kohustusi ja kontrollnõudeid ning miski ei võimalda tal kanda karistust muul viisil. Selliseid kategoorilisi asjaolusid ei ole Ü. Pajusaare puhul täheldatud. Ei saa väita, et Ü. Pajusaar hoidus pahatahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei võtnud midagi ette oma probleemi lahendamiseks või ei suhtunud probleemi lahendamisse tõsiselt.
- Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 50 minutit. Selle eest soovib ta tasu 45 eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Ü. Pajusaarelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3