← Eesti

3-21-1761/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2021, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-21-1761 X’i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

  1. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu tasumise kohustusest.
  2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  3. Saata määrus taotluse esitajale ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS
  4. X esitas 30.07.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub esialgse õiguskaitse korras keelata Tallinna Vanglal valjusti muusika mängimine jalutusaladel ning kohustada vanglat täitma Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-17-
  5. Taotleja märgib, et tal on raske psüühikahäire ja puue ning tal pea valutab valju muusika tõttu. X palub teda vabastada riigilõivu maksmisest esialgse õiguskaitse taotluselt.
  6. Tallinna Vangla teatas 10.08.2021 kohtule, et X esitas 05.07.2021 vanglale taotluse (reg. nr 58/21/17626-1) jalutushoovides muusika vaiksemaks keeramiseks, sest pea valutab. Tallinna Vangla jättis 23.07.2021 vastusega nr 5-8/21/17626-2 taotluse rahuldamata, mille peale X esitas 28.07.2021 vaide (reg 29.07.2021 nr 5-15/21/383-1). Vaie on menetlemisel. Lisaks registreeriti 26.07.2021 Xi pöördumine (reg nr 5-8/21/17626-3), milles ta palub mõõta helitugevust jalutusbokside alal või alternatiivselt uurida, kuidas Viru Vangla probleemi lahendas. Taotlus on menetlemisel. Tallinna Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kui kohus kohustab esialgse õiguskaitse korras vanglat kaebaja pöördumistele vastama, saavutab kaebaja kaebusega taotletud eesmärgi. Käesoleval juhul ei ole tegu erandliku olukorraga, mil esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaasneks kaebaja põhiõiguste intensiivse õigusvastase riive oht. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kuidas täpselt jalutuskäikude võimaldamine teostatakse ja kas nende ajal võib mängida jalutusboksides muusika, vangistusalased õigusaktid ei reguleeri. Jalutusboksides raadio mängimise legitiimne eesmärk on suhtluskeelu rikkumise tõkestamine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas. Mängivat raadiot on õigusvastast suhtlust takistava vahendina kohtupraktikas aktsepteeritud (Riigikohtu 21.04.2014 lahend nr 3-3-1-17-14, p 15; Tartu Halduskohtu 27.11.2014 lahend nr 3-14-51415). Raadiost kõlav muusika pakub jalutuskäigu ajal lisaks ka meelelahutust ning võimaldab kinni peetavatel päevakajaliste sündmustega kursis olla. VangS § 31 lg 1 kohustab vanglat võimaldama kinnipeetavatel raadiosaateid jälgida. Vangla tingimustes reguleerivad mürataset majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid", mille § 9 lg 4 kohaselt on klubides, restoranides ja baarides taustamuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB(A). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi helirõhu ekvivalenttase olla lastele ettenähtud üritustel suurem kui 90 dB. Terviseinspektsioon mõõtis
  7. a Viru Vanglas jalutusboksis raadio helitugevust ning märkis, et ühe tunni kohta maksimaalselt lubatud helitase on 89 dB(A) ja müra päevast kokkupuutetaset, mis ei ületa 80 dB(A) loetakse tervist mittekahjustavaks. Kohtud leidsid, et Viru Vangla tegevus ei olnud õigusvastane ja kaebajal tervisekahju ei tuvastatud (Tartu Halduskohtu 17.03.2011 lahend nr 3-10-2580). Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja Raivo Pruuel ja Riigi Kinnisvara AS hooldusjuht Raiko Roos mõõtsid 10.08.2021 Tallinna Vangla kolmanda üksuse (kus paikneb X) jalutusboksides mängiva raadio helitugevust ja näit oli 61,3 dB. See on kõikidest eeltoodud helirõhu ekvivalenttaseme normidest ja Terviseinspektsiooni poolt arvutatud lubatavast helitasemest väiksem. Ajavahemikul 06.07.2020−10.08.2021 on X kurtnud peavalu üksnes ühel korral (25.06.2021, haigusjuht A10693) ning kaebaja ei ole peavalu valjult mängiva muusika vm müraga seostanud. Puuduvad tõendid, mis tõendaks, et kaebajal pea valutas jalutusboksis mängivast raadiost ja raadio helitugevus igapäevaste jalutuskäikude ajal kaebaja tervist kahjustab. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kohus vabastab Xi esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtule esitatud kinnipeetava vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt puuduvad taotlejal piisavad rahalised vahendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
  9. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4.1 Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui see aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive (HKMS § 249 lg 3). Vangla on ekslikult pidanud taotleja eesmärgiks vangla kohustamist taotleja pöördumistele vastama ning leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab taotleja vaidega/kaebusega taotletud eesmärgi. Vangla 10.08.2021 vastusest nähtuvalt on X taotlenud 05.07.2021 vanglalt jalutusalal mängitava muusika vaiksemaks keeramist seoses peavaluga (st taotlenud tema tervist väidetavalt kahjustava tegevuse lõpetamist), vangla on sellele taotlusele vastanud ja taotleja on esitanud vangla vastuse peale vaide (menetlemisel). Taotleja eesmärgiks on saavutada vaidega/kaebusega olukord, kus Tallinna Vangla kolmanda üksuse (kus taotleja paikneb) jalutushoovis mängitaks raadiot vaiksemalt, et hoida ära tal tekkida võivat peavalu. See, et X on vanglale esitanud 26.07.2021 taotluse, mida vangla ei ole veel lahendanudki, ei oma antud juhul tähtsust, kuna taotleja ei saaks selles osas vaidemenetluse puudumise tõttu esialgset õiguskaitset taotleda. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks saab pidada kohustada vanglat juba käimasoleva vaidemenetluse ajal mängima jalutusalal raadiot vaiksemalt. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustataks praegusel juhul ette ära põhivaidlust, kuna vaide-/kohtumenetluse ajal kolmanda üksuse 2

(3)jalutushoovis raadio vaiksemalt mängimisega põhivaidlus ei ammenduks. Esialgse õiguskaitsega reguleeritaks õigussuhet vaid ajutiselt. 4.2 Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust eeldada, et esineb riive kaebaja õigusele tervise kaitseks sel määral, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-17-14, mille p 11 kohaselt võib kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine kahjustada kinnipeetava inimväärikust põhiseaduse (PS) § 18 mõttes ja PS § 28 lõikega 1 tagatud tervist. Riigikohus pidas üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist ning müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Riigikohus rõhutas viidatud lahendi p-s 12 isiku tahtevabadust inimväärikuse osana ning leidis, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõtte ja tervise riive. Eelviidatud Riigikohtu lahend puudutab kauakestvat soovimatut tugevat heli – vaidlus oli ajendatud olukorrast, kus kaebaja oli paigutatud Viru Vanglas lukustatud kambrisse ja vastava osakonna koridoris mängis vali muusika (keskmise helitasemega 75,5 dB) pikema perioodi vältel igapäevaselt kell 8.00-20.
  1. Seejuures töötasid kümme valjuhääldit korraga ning kambrid, kus kaebaja viibis, paiknesid kahe valjuhääldi vahel. Kohtu hinnangul on seega selge, et eelviidatud kohtuasja aluseks olevad asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva vaidlusega, millisel puhul taotleja heidab ette raadio (taotleja jaoks liiga valjult) mängimist jalutuskäigu ajal, mis kestab üks tund päevas. Seejuures on Tallinna Vangla selgitanud, et X paikneb Tallinna Vangla kolmandas üksuses, kus asuvates jalutusboksides mõõdeti 10.08.2021 mängiva raadio helitugevust ja näit oli 61,3 dB. Samuti viitas Tallinna Vangla, et Terviseinspektsioon on
  2. a Viru Vangla jalutusboksis raadio helitugevust mõõtes märkinud, et ühe tunni kohta maksimaalselt lubatud helitase on 89 dB(A) ja müra päevast kokkupuutetaset, mis ei ületa 80 dB(A), loetakse tervist mittekahjustavaks. Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada Tallinna Vangla kolmanda üksuse jalutusboksis raadio mängimisega kaasnevat mõju intensiivseks ja pikaajaliseks. Vanglal ei ole kohustust korraldada jalutuskäigu ajal raadiosaadete edastamist üksnes ühe kinnipeetava soovide kohaselt. 4.3 Täiendavalt märgib kohus, et kuna inimeste helitundlikkuse tase on erinev, ei saa välistada, et taotleja jaoks võib ka 61,3 dB tugevusega heli mõjuda liialt valjuna ja põhjustada vaimse tervise seisundist tingituna ebameeldivusi (sh peavalu). Sellisel juhul võiks kõne alla tulla individuaalsete abimeetmete kohaldamine, nt kõrvatroppide väljastamine jalutuskäikude ajaks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.