← Eesti

2-16-13172/124

Obsah (16)§ 168§ 162§ 232§ 236§ 238§ 657§ 651§ 436§ 373§ 372§ 392§ 331§ 442§ 50§ 53§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-13172

§ 168lg 4 alusel.

Kostjale nende nõuete menetlemisest menetluskulusid teadaolevalt ei tekkinud. Hagi tagamise taotlustega seotud kulud jättis maakohus hageja kanda. 6 2-16-13172

  1. Käesoleva otsusega lahendatud hagi hinnaks on 485 721,30 eurot. Hagi jäi rahuldamata summas 181 630,02 eurot. Hagi rahuldati seega ca 60% ulatuses ja vastavas proportsioonis tuleb kostjal hüvitada hagejale tema menetluskulud.
  2. Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hinnanguliselt on hageja õigusabikulu rahuldamata jäänud hagi tagamise taotluste ja loobutud nõuete osas võrdne vastuhagiga temale põhjustatud kuludega. Vastuhagi hind on hagi hinnast oluliselt suurem, kuid samas kestis vastuhagi menetlemine ajaliselt vähem. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja menetluskulude eest 60% ulatuses hageja poolt nõutust, väljaarvatud osa hageja tasutud riigilõivudest.

  1. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikeks kuludeks õigusabikulu 15 468,75 eurot esindaja 123,75 tunni töö eest. Tunnitasumäär 125 eurot (käibemaksuta) pidas maakohus mõistlikuks. Põhjendatud ja vajalikud kulud olid ka äriregistri väljavõtte kulu 10 eurot ja Urmas Võimre asjatundjaarvamuse hankimise kulu 1500 eurot. Hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 3400 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 60% summast 20 378,75 eurot, s.o 12 227,25 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täiendavalt 170 444,31 euro väljamõistmiseks, muuta menetluskulude jaotust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 20 378,25 eurot.
  3. Maakohtu poolt hageja nõutud kahjuhüvitise vähendamine on alusetu ega ole kooskõlas hageja ja kostja vahel sõlmitud koostöölepinguga. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolu, et 07.07.2012 VML-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneb hageja nõude piirang ja seda piirangut ületavas osas ei ole hageja nõue põhjendatud. Maakohtu otsus on nimetatud osas vastuolus

§-ga 232, § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga

  1. Kohus tuvastas hageja nõude osas piirangu tõendist, mis ei ole hagejale siduv ja mille eesmärk ei ole olnud piirata hageja kasumimarginaali.
  2. Maakohus märkis õigesti, et koostöölepingu punkti 2.
  3. alusel oli kostjal õigus saada varasemalt makstule vastavat tasu ka pärast 30.09.
  4. Hagejal oli aga vastukohustus osutada koostöölepingus märgitud piletimüügisüsteemi infosüsteemi kasutusse andmise teenust isikule, kes on riigiga sõlminud avaliku teenindamise lepingu mandri ja suursaarte vahel toimuvaks reisijate veoks kuni 30.09.
  5. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 17.01.2014 oli hageja ja VML-i vahel sõlmitud riist- ja tarkvara rendi- ning hooldusleping, mille järgi sai hageja igakuiselt VML-lt infosüsteemide kasutamise eest 32 851 eurot (punkt 6.3.).
  6. Hageja otsustas, et ei nõua kostjalt koostöölepingu rikkumisel saamata jäänud tulu (kasumit) hageja ja VML-i vahel 17.01.2014 kokkulepitud summast lähtudes, vaid lähtudes summast, milles kostja ja VML olid kokku leppinud 07.07.
  7. Nimetatud kokkulepe on sõlmitud VML-i ja kostja vahel ja sellega võttis kostja kohustuse tasuda VML-le igakuiselt 20 833,30 eurot ja vastav summa pidi suurenema seoses iga aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Kokkuleppe osapooleks ei olnud hageja, mistõttu ei saa 17.01.2014 kokkuleppest tuleneda hagejale piiranguid. Hageja ja kostja vahelised kokkulepped said tuleneda vaid poolte vahel sõlmitud koostöölepingust. 7 2-16-13172
  8. Maakohus viitas VML-i ja kostja vahel kokkulepitud tasule ning kokkuleppe lisale. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei saa olla suurem kui 8% 20 833,30 eurost igas kuus. Liides, millele kohus viitas, oli allkirjastatud VML-i ja kostja poolt, hageja ei ole nimetatud liidesega nõustunud ja sellest ei saa tuleneda hageja jaoks piiranguid. Tegemist ei ole kohustusliku, vaid informatiivse tabeliga, millele viitab ka tabeli pealkirjas kasutatav sõna „prognoos“. Mitte üheski poolte vahel sõlmitud kokkuleppes ei ole piirangut, et piletimüügisüsteemi kasutusse andmise korral ei ole lubatud teenida suuremat kasumit kui sektori keskmine kasum, mis peaks justkui olema keskmiselt 8% käibest.
  9. Hageja esitas kohtule asjatundja arvamuse, milles on märgitud, et koostöölepingu täitmisel oli viimasel aastal 7 kuu keskmine kasum 26 100 eurot, s.o 3728,57 eurot ühes kuus, s.t kasumimarginaali 16,9% aastas. Asjatundja arvamusest nähtub, et selline kasumimarginaal on IT sektoris tavapärane, sest sarnaseid kasumimarginaale on ka teistel IT ettevõtetel. Seetõttu arvutaski hageja saamata jäänud tulu sellest kasumimarginaalist lähtudes.
  10. Hageja nõustub maakohtuga, et saamata jäänud tulu tuleks arvestada 87 kuu eest, mitte 90 kuu eest. Sellisel juhul on saamata jäänud tulu kokku 324 385,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja, et kohus rahuldaks apellatsiooniastmes hageja nõude täiendavalt 170 444,31 euro ulatuses.
  11. Hageja maakohtu menetluskulud peaks jääma kostja kanda kogu ulatuses, mitte üksnes 60% ulatuses, kuna hagi tuleks rahuldada täielikult.
  12. Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja vastuhagiga seotud menetluskulud olid kokku vähemalt 1218,75 eurot (06.01.2020 menetluskulu, 12.02.2020 menetluskulu, 19.02.2020 menetluskulu, 20.02.2020 menetluskulu). Nimetatud kulu tuleb kostjalt välja mõista ka siis, kui maakohtu otsus jääb muutmata.
  13. Hagi tagamise taotlustega seotud menetluskulud ja loobutud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hageja kulud seoses hagi tagamise taotluste ja loobutud nõuetega on võrdne kuluga, mis on seotud vastuhagi menetlusega. Esiteks, hagi tagamise taotlusega seotud menetluskulu ei saa pidada põhjendamatuks. Hageja esitas hagi ja hagi tagamise taotluse kohtule olukorras, kus oli võimalik vältida hagejale kahju tekitamist. Hageja soovis hagi tagamisega saavutada olukorda, kus kahju polekski tekkinud ja hageja oleks saanud jätkata lepingu täitmist. Hageja ei pöördunud alusetult kohtu poole, hageja nõue oli otsusest nähtuvalt põhjendatud. Sellel põhjusel ei saa ka hageja õiguste kaitseks esitatud hagi tagamise taotlustega seotud kulu pidada hageja kuluks ja põhjendamatuks kuluks. Teiseks, hageja on loobunud osadest nõuetest põhjusel, et menetluse jooksul selgus, et kostja ei plaanigi hagejaga sõlmitud lepingut täita, ja kuna lepingu lõppemisest oli menetluse jooksul juba mitu aastat möödunud, siis olid hageja nõude muudatused tingitud sellest, et ei olnud enam mõistlik nõuda lepingu täitmist. Hageja oli sunnitud nõuetest loobuma, kuna kostja rikkus kohustusi hageja ees, mis on maakohtu otsusega ka tuvastatud. Kostja apellatsioonkaebus
  14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis, samuti menetluskulude jaotuse ja menetluskulude hüvitise suuruse osas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti, väites, et maakohus ei ole neid vaidlustatud otsuses käsitlenud. 8 2-16-13172
  15. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme.
  16. Maakohus tõlgendas koostöölepingu sisu vääralt. Kohus jättis arvestamata VÕS § 24 lg-test 1 ja 3 ning VÕS § 14 lg-st 1 tuleneva ning rikkus koostöölepingu tõlgendamisel VÕS §-s 29 sätestatut. Kohtu esitatud koostöölepingu tõlgendus on vastuolus RHS-s ja ÜTS-s sätestatud nõuetega. Koostöölepingu väära tõlgendamise tõttu leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on koostöölepingust tulenevat kohustust rikkunud.
  17. Maakohus aktsepteeris ebaõigesti hageja ülesütlemisavalduses toodut. Ülesütlemisavalduse esitamiseks olid VÕS-s sätestatud eeldused täitmata ning selle kohtupoolne kehtivaks lugemine on vastuolus VÕS § 196 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga.
  18. Leppetrahvi nõude rahuldamisel kohaldas maakohus vääralt VÕS § 158 lg-s 1 sätestatut ning mõistis ebaõigesti hageja kasuks välja leppetrahvi. Kohtuotsus on vastuolus varasema kohtupraktikaga.
  19. Hagejale kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata, puudub põhjuslik seos isiku teo ja tekkinud kahju vahel, seejuures on hageja saamata jäänud tulu arvestus asjakohatu ja kahju tekkimine tõendamata. Maakohus mõistis ebaõigesti hageja kasuks välja kahju hüvitise, sh kohaldas vääralt VÕS § 127 lg 4 ja VÕS § 161 lg-s 2 sätestatut.
  20. Koostöölepingus sätestatu kohaselt on täitunud tingimus, mis näeb hagejale ette piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemide ja infrastruktuuri riigile tasuta üleandmise kohustuse. Maakohus jättis koostöölepingu väära tõlgendamise tõttu kostja vastuhagi ebaõigesti rahuldamata.
  21. Maakohus jättis kostja faktilised väited ja neid kinnitanud tõendid tähelepanuta ning kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Maakohus rikkus

§ 232ja § 442 lg 8 sätestatud nõudeid.

  1. Maakohus jagas korduvalt ebaõigesti poolte vahelist tõendamiskoormuse ja jättis kostja vastavasisulised seisukohad põhjendamatult tähelepanuta.
  2. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tsiviilasja nr 2-17-11692 materjalide lisamiseks tõendina käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Kohus ei täitnud

§ 236

lg 2 sätestatud tõendite kogumise kohustust, kohtul puudus

§ 238

lg-test 1 ja 3 tulenev alus tõendite kogumisest keelduda ning kohus rikkus tõendite kogumisest keeldumisel

§ 238lg 4 sätestatud vorminõudeid.

  1. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse vastuhagi resolutsiooni muutmiseks. Maakohus leidis põhjendamatult, et taotluse rahuldamine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist. Kohus ei kohelnud tsiviilasja pooli nõuete esitamisel võrdselt.
  2. Menetluskulude jaotus on ebaõige ja kohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale. Vastustajate seisukohad
  3. Vastustajat vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. 9 2-16-13172 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osas, milles maakohus hagi rahuldas,

§ 657lg 1 p 2 järgi tühistada ja hagi jätta kogu ulatuses rahuldamata.

Vastuhagi rahuldamata jätmise kohta tehtud otsus tuleb tühistada

§ 657lg 1 p 3 järgi ja saata vastuhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise. 63.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles on apellatsioonkaebustes maakohtu otsus vaidlustatud. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude summas 11 185,71 eurot rahuldamata.

  1. Pooled vaidlesid, kas 07.07.2012 koostöölepingust tulenes pooltele kohustusi, kas kostja on kohustusi rikkunud ning kas kohustuste rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Samuti vaieldi selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt infosüsteemi tasuta üleandmist.
  2. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle, mis olid nii hagi kui vastuhagi lahendamisel olulised: • 24.03.2006 sõlmisid VML ja kostja sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu liinidel Rohuküla – Heltermaa ja Virtsu – Kuivastu. Lepingu p 10.1 järgi oli VML kohustatud korraldama sõidupiletite ja broneerimise sadamates ning tagama teenuse kostja poolt kehtestatud sõidupiletihindadega. VML-ga oli leping teenuse osutamiseks sõlmitud kuni 30.09.
  3. • Piletimüügi ja sadama läbipääsu infosüsteemid ja vajaliku infrastruktuuri töötas välja hageja, need kuuluvad talle ja hageja osutas VML-le sõidupiletite müügi ja broneerimisega seonduvaid teenuseid. • Kostja viis läbi 2010 sügisel auditi VML poolt piletitulu ja broneerimistasude laekumise ja raamatupidamises kajastamise osas perioodil september 2009 – august
  4. Auditi kokkuvõte vormistati mais
  5. • 07.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu (I kd, tl 24–29). • 07.07.2012 sõlmisid VML ja kostja infosüsteemide tasu kehtestamise lepingu, milles lepiti kokku kord, kuidas hüvitatakse VML-le alates 01.04.2012 sadama läbipääsu infosüsteemi, piletimüügi infosüsteemi ja nende toimimiseks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamine ja arendamiskulud (I kd, tl 20–23). • 17.01.2012 sõlmiti hageja ja VML vahel riist- ja tarkvara rendileping, millega andis hageja VML-le õiguse tasu eest kasutada infosüsteeme piletimüügi ja sellega seonduvate teenuste osutamiseks. • Alates 01.10.2016 kuni 30.09.2026 osutab Rohuküla – Heltermaa ja Virtsu – Kuivastu liinil kostjaga sõlmitud lepingu alusel teenust TSL. 10 2-16-13172
  6. Esmalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu poolt hagi lahendamist. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi leppetrahvi 150 150 eurot ja kahjuhüvitise 335 571,30 eurot väljamõistmise nõue. Hageja väidete kohaselt rikkus kostja koostöölepingut, jättes tagamata uue vedajaga infosüsteemide kasutamise lepingu sõlmimise või ise lepingu sõlmimata.
  7. Kuigi maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata, millisele võlaõigusseaduse eriosas toodud lepingule koostööleping vastab, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks seda teha. Riigikohus on selgitanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise ja ei ole

§ 436

lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21). Samas ei tohi õiguse kohaldamine tulla pooltele üllatusena. Vaidluse lahendamiseks on oluline õigussuhe kvalifitseerida, kuna sellest oleneb poolte tõendamiskoormis, mida kohus peab pooltele vajadusel selgitama. Ringkonnakohus arutas kohtuistungil pooltega maakohtu poolt õigussuhte kvalifitseerimata jätmist ja kuulas ära poolte seisukohad ning selgitas, et kohtu arvamuse kohaselt on poolte vahel käsundusleping.

  1. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled olid üksmeelel, et koostöölepingut tuleb vaadata koosmõjus kostja ja VML-i vahelise sõitjateveo lepinguga, 07.07.2012 infosüsteemide tasu kehtestamise lepinguga ja hageja ning VML-i vahelise riist- ja tarkvara rendilepinguga. Kõigi eeltoodud lepingute ühiseks eesmärgiks on tagada VML-i poolt reisijatele piletimüügiteenuse osutamine hageja väljatöötatud infosüsteeme kasutades ja hagejale teenuse eest tasu maksmine. Koostöölepingu sissejuhatuses on rõhutatud, et VML-i avaliku teenindamise kohustus hõlmab sõidupiletite müügi korraldamist ning sadamate infrastruktuuri kasutamist, milliseid süsteeme omab hageja. Koostöölepingu punktis 2.
  2. olid pooled kokku leppinud, et hageja on VML-ga sõlminud lepingu infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutamiseks avaliku teenindamise lepingu täitmiseks kuni 30.09.
  3. Punktide 2.
  4. ja 2.
  5. järgi oli hageja kohustatud punktis 2.
  6. toodud tähtaja jooksul tegema süsteemile täiendusi ja parandusi ning esitama kostjale iga kvartali lõpus tööde nimekirja koos kuludokumentidega ning uuendama tehnilist dokumentatsiooni ja esitama uue versiooni ühe korra aastas hiljemalt 30.
  7. ja lepingu lõppedes. Seega oli koostöölepinguga reguleeritud teenuse osutamine hageja poolt VML-i kohustuse täitmiseks. See, et teenuse eest tasus hagejale VML, ei muuda pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsiooni. VML-le on vastava teenuse eest tasunud kostja. Selliselt tasu maksmise korraldamist põhjendas kostja sellega, et avaliku teenuse osutamise leping oli sõlmitud VML-ga, mistõttu ei olnud kostjal võimalik ilma avalikku hankemenetlust läbi viimata maksta tasu otse hagejale.
  8. Poolte vahel ei olnud vaidlus teenuse osutamise üle kuni 30.09.2016, kuid vaidlus oli selle üle, kas kostja pidi tagama hagejale võimaluse teenust osutada ka pärast 30.09.2016, kui lõppes VML-ga sõlmitud avaliku teenuse leping, või sõlmima teenuse osutamiseks hagejaga ise lepingu. Hageja väitel oli lepingu eesmärgiks tagada hagejale ka pärast 30.09.2016 tulu teenimise võimalus ja kostja pidi tagama hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimise või sõlmima lepingu ise. Kostja väidete kohaselt oli koostöölepingu sõlmimise ajendiks
  9. aastal läbiviidud audit, millega tuvastati VML-i poolt broneerimistasude ebaõige kajastamine kostjale esitatud aruannetes ja osa tasude jätmine hagejale. Selle tõttu alustas kostja läbirääkimisi VMLga, et viia piletitulu laekumine vastavusse avaliku teenuse lepinguga või nõuda hagejalt laekunud summad tagasi, millest VML ei olnud huvitatud. Kostja huviks oli see, et VML-ga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal oleks tagatud piletitulu õige arvestus ja pärast VML-ga sõlmitud lepingu lõppemist võimalus, et uus vedaja saaks vajadusel jätkata infosüsteemide kasutamist 11 2-16-13172 tema poolt teenuse osutamisel (III kd, tl 89–97). Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et kostja pidi hagejale tagama piletimüügi infosüsteemi ja infrastruktuuri kasutamise kuni 01.10.2026 ja selle eest tasu saamise. Kostja on selle järelduse apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
  10. Selleks, et tuvastada pooltele koostöölepingust tulenevad kohustused, tuli lepingut tõlgendada. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lg 5 p 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, ja lepingu olemust ja eesmärki.
  11. Esmalt analüüsib ringkonnakohus koostöölepingu sõlmimise asjaolusid. Selleks tuleb hinnata poolte ja VML-i vahelisi koostöölepingu sõlmimisele eelnevaid suhteid. VML oli 23.04.2006 lepingu punkti 10.
  12. järgi kohustatud korraldama piletite müüki ja broneerimist. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja arendas VML-le teenuse osutamiseks välja piletimüügija sadama läbipääsu infosüsteemid ja nende väljaarendamine toimus osaliselt hageja omavahenditest ja osaliselt talle laekunud broneerimis- ja muudest tasudest.
  13. aastal viis kostja läbi VML-i piletitulu ja broneerimistasude auditi (I kd, tl 129–144). Auditiga tuvastati muuhulgas, et VML on piletimüügi ja broneerimise korraldanud hageja kaudu viisil, kus suur osa piletitulust ei laeku VML-le, vaid laekus hagejale, kelle tegevust avaliku teenindamise leping ei hõlmanud. Auditi kohaselt ei olnud osaline piletitulu jätmine hagejale VML-i ja kostja lepingu järgi lubatud ja auditis tehti kostjale mh ettepanek kaaluda hagejale laekunud summade tagasinõudmist või/ja lepingu muutmist. Samuti ei kajastunud auditi järelduste kohaselt hageja poolt väljastatavate boonuskaartide tasud, mis sisuliselt on broneerimistasud, VML-i raamatupidamises ja kostjale esitatavates aruannetes. Kostja selgitas, et auditi tulemuste fikseerimisel toimus VML-ga koostöö ja viimane täiendas auditi lõpparuande projekti, mh selgitades, et e-pileti teenustasudena laekunud summad on täielikult kulunud hageja infotehnoloogilise süsteemi loomiseks ja lisatud on veel ka väliseid vahendeid ja broneerimistasude tagasinõudmine lõhuks kogu loodud süsteemi ning VML-i soov on alustada läbirääkimisi lepingu tingimuste täpsustamiseks (III kd, tl 140–151).
  14. Pärast VML-i piletitulu auditi tulemuste selgumist on hageja ja tema omanik AS Wris andnud nõusoleku kostja ametnikele hageja raamatupidamise dokumentidega tutvumiseks (III kd, tl 98–101). Suvel ja sügisel 2011 on VML ja pooled tegutsenud hageja e-piletite müügist saadud tulu ja tehtud investeeringute suuruse kindlakstegemisega (III kd, tl 152–165).
  15. Kuna VML-i poolt võetavad broneerimis-, maakleri- ja teenustasud ei vastanud avaliku teenuse lepingule ja ühistranspordiseadusele, siis töötas kostja välja hinnakirja ja sõidusoodustuste määruse muudatuse, milles defineeris üheselt broneerimistasu mõiste seotuna piletitasuga ja saatis selle 20.11.2011 tutvumiseks VML-le (III kd, tl 104–109). VML vastas 22.12.2011 kostjale, et e-pileti teenustasu on senini kasutatud uute arenduste loomiseks ja haldamiseks ja see on olnud vedajale motivatsiooniks parema teenuse loomisel, mistõttu on vajalik kokku leppida ka uute süsteemide edasiste arendus- ja halduskulude katmise mehhanism, et tagada nende edasine toimimine (III kd, tl 110).
  16. 03.04.2012 kirjas teatas VML-i juhataja TT kostjale, et kostja läbiviidud auditeerimise tulemus hageja investeeringute otstarbekuse kohta oli positiivne ja audit tuvastas investeeringu vastavuse tulemisse ning alates 01.04.2012 ei võeta reisijatelt enam teenustasusid ning riik on avaldanud valmisolekut kompenseerida läbipääsusüsteemi rajamiseks tehtud investeeringud teise mehhanismi kaudu. VML saatis 03.04.2012 kostjale riist- ja tarkvara rendilepingu projekti. Lepingu projekti järgi oleksid lepingus osalenud pooled ja VML ning lepinguga oleks 12 2-16-13172 hageja andud infosüsteemid rendile kostjale ja vedajale ning kostja tasub hagejale renti. Rendilepingu projekti punkti 9.
  17. järgi teenuse osutamise lepingu lõppemine VML-ga ei mõjuta lepingu kehtivust hageja ja kostja vahel ja punkt 9.
  18. oli toodud sõnastuses, mille kohaselt juhul, kui pärast 30.09.2016 ei osuta VML avaliku teenuse lepingu järgi reisijaveoteenust Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinidel, siis kohustub hageja andma infosüsteemi kasutusõiguse uuele vedajale (III kd, tl 112–115). Lepingut VML-i projektis toodud tingimustel ei sõlmitud, kuna kostjal ei olnud võimalik ilma vastavat hankemenetlust läbi viimata hagejale renditasu maksta. Kostja vastas VML-i saadetud lepinguprojektile 05.04.2012 ja kinnitas, et hageja senised investeeringud piletimüügi- ja sadama läbipääsusüsteemide väljaarendamisse on teostatud mahus, mille ulatuses on hageja kogunud eelnevalt reisijatelt broneerimistasusid, rõhutades, et investeering on tehtud tegelikult riigile kuuluva piletitulu arvelt. Kostja on kirjas kinnitanud, et eeltoodut arvestades on vajalik kindlustada, et kostjal oleks võimalik kasutada piletimüügisüsteemi nii VML-ga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal kui ka peale selle lõppemist. Kostja soovis lepingu projekti täiendada (III kd, tl 118). VML-i 10.04.2012 vastuses selgitas vedaja, et kõik hageja kulud on tehtud seoses sadamasüsteemide arendamisega. Selle üle, millised investeeringud on hageja poolt tehtud ja mille arvel, milliseid on vajalik teha kuni oktoobrini 2016 ja kuidas neid kompenseerida, on pooled aprillis ja mais 2012 pidanud läbirääkimisi (III kd, tl 123– 31). 25.06.2012 on Saaremaa Laevakompanii AS-i nõukogu liige JJ saatnud kostjale lepingu projekti, milles on viidud sisse VML-i poolsed täiendused (IV kd, tl 10–10b). 28.06.2012 kirjas nendib vedaja, et kostja poolt piletimüügikulude kompenseerimine on jooksnud ummikusse ning VML ja hageja ei saa leppida, et 2016 uue vedaja liinile tulekul peaks hageja piletimüügi süsteemi tasuta kostjale üle andma, kuna tehtud investeeringud jäävad kompenseerimata (III kd, tl 134-135). Kostja vastas VML-le 29.06.2012 selgitades, et tema nägemuse kohaselt on pooled kulude kompenseerimise osas jõudnud kokkuleppele ja kostja on nõus tegema tagasimakseid investeeringute osas, mida hageja ei ole broneerimistasudega katnud. Kostja on kirjas rõhutanud, et tal peab olema kindlus, et olles hüvitanud senised infosüsteemide investeeringud ning kompenseerides ka tulevased hooldusja arenduskulud, on riigil võimalik antud süsteeme kasutada ka peale hetkel kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppu. Kostja lepingu sõnastusettepaneku järgi peaks infosüsteemide üleandmine riigile toimuma üksnes juhul, kui hageja lõpetab oma tegevuse (ega suuda seeläbi teenust pakkuda) või ei ole sõlminud uut lepingut uue vedaja või riigiga (III kd, tl 136–137).
  19. Eelnevates lõikudes loetletud dokumentidest nähtub, et pooled olid koostöölepingu sõlmimise ajaks kokku leppinud, et enamus hageja e-piletisüsteemi arengu kuludest oli kaetud eelnevalt saadud broneerimistasudega ja edaspidised vajalikud investeeringud kaeti kostja poolt VML-i kaudu makstava tasuga. Hageja ei ole tõendanud, millises osas olid oktoobriks 2016 tema investeeringuks tehtud kulud katmata. Lepingueelsetest läbirääkimistest saab järeldada, et pärast 30.09.2016 oli hageja huvitatud sellest, et tema teenust kasutataks edasi uue vedaja poolt ja kostja soovis kindlust, et tal oleks võimalik kasutada süsteemi, mille loomise kulud olid riigi vahenditest kaetud, ka vajadusel järgmise teenuse osutaja tarbeks või juhul, kui selleks pole vajadust, siis saada infosüsteem tasuta endale. Eeltoodud eesmärkidel on koostöölepingus punktid 2.4., 2.
  20. ja 2.6..
  21. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 07.07.2012 koostöölepingu, mille punkti 2.
  22. järgi kohustus hageja, juhul kui VML ei osuta pärast 30.09.2016 reisijateveoteenust Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinidel, andma infosüsteemide ja infrastruktuuride kasutuseõiguse riigihanke korras valitavale uuele avaliku teenindamise lepingu alusel teenust osutavale vedajale, sõlmides temaga sellekohase lepingu samadel alustel koostöölepinguga kestvusega vähemalt 5 aastat ning mida on võimalik pikendada veel 5 aastaks. Koostöölepingu punkti 2.
  23. kohaselt, juhul kui enne 30.11.2016 ei ole hageja mõjuva põhjuseta sõlminud vedaja 13 2-16-13172 või ministeeriumiga infosüsteemide ja infrastruktuuri kasutusõiguse lepingut või ministeerium keeldub hagejaga olulisel põhjusel lepingut sõlmimast, annab hageja hiljemalt 30.12.2016 ministeeriumile infosüsteemid ja infrastruktuuri tasuta üle vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tasuta edasiandmise õigusega kasutusõiguse autoriõigustega kaitstud tarkvarale. Ministeeriumi poolt lepingu mittesõlmimise olulisteks põhjusteks on asjaolud, kui hageja poolt nõutud või soovitud kasutusõiguse lepingutasu (infosüsteemi hooldus- ja arenduskulude katmiseks) ei vasta tegelikele kulutustele või ei ole proportsionaalne turul kehtivate hindadega või kehtestatakse ebamõistlikud lepingutingimused, mis ei tulene lepingu olemusest või mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega.
  24. Ringkonnakohtu arvates ei tulene poolte ja VML-i eelnevatest läbirääkimistest ega koostöölepingu sõnastusest, et kostja oli kohustatud tagama hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimise või sõlmima ise alates 01.10.2016 hagejaga teenuse osutamise lepingu. Koostöölepingu punktis 2.
  25. olid pooled kokku leppinud, et uue vedaja liinile tulekul on hageja kohustatud andma uuele vedajale kasutada infosüsteemide ja infrastruktuuride kasutuseõiguse ja sõlmima uue vedajaga selleks lepingu. Kostjale ei tulenenud lepingu punktist 2.
  26. kohustust tagada hagejale uue vedajaga lepingu sõlmimine. Arvestades, et hagejale kuuluvate süsteemide väljatöötamise kulutused olid eelnevalt kantud broneerimistasude arvel, mida VML ja hageja kostjale VML-ga sõlmitud lepingut rikkudes üle ei kandnud, ja alates 2012 kostja poolt tasutud VML-i kaudu, siis ei saanud hageja eeldada, et kostja peab talle tagama uue lepingu sõlmimise ja selleläbi tulu teenimise veel kümneks aastaks. Kostja kohustust lepingu sõlmimiseks ei saa tuletada ka koostöölepingu punktist 2.5., mille eesmärgiks on ennekõike kokku leppida, millal peab hageja loodud süsteemid tasuta üle andma. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneb see, et kostja (ministeerium) pidas lepingu sõlmimist hageja ja riigi vahel teenuse osutamiseks vajalikuks vaid siis, kui riik oleks hakanud teenust osutama. Hageja ei ole sellele käsitlusele koostöölepingu sõlmimise eelselt vastu vaielnud. Pooled on enne lepingu sõlmimist üheselt aru saanud, et hagejaga sõlmitakse teenuse osutamise leping ainult avaliku reisijateveo teenuse osutaja poolt, on selleks siis uus vedaja või riik.
  27. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja kohustuse olemasolu tuleneb mh ka koostöölepingu punktist 4 pealkirjaga „Sanktsioonid“, kus on ettenähtud võimalus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral leppetrahvi (punkt 4.2.). Ringkonnakohus leiab, et VML-i, hageja ja kostja vahelistes suhetes olid hageja kohustused kostja ees kokku lepitud koostöölepingus ja kostja kohustused VML-i ja VML-i kaudu ka hageja ees VML-i ja hageja vahelises lepingus. Kostja kohustus tasuda hageja teenuse eest oli kokku lepitud VML-i ja kostja vahelises lepingus ja arvestades poolte ja VML-i lepingute struktuuri, ei tulenenud kostjale koostöölepingust kohustusi. Koostöölepingu alajaotuses
  28. „Poolte kohustused“ on kokku lepitud, millisel kuupäeval peab hageja esitama kostjale infosüsteemide täienduste ja parenduste kohta ülevaated ja kuludokumendid (punkt 2.2.) ja tehnilise dokumentatsiooni (punkt 2.3.), millise kohustuste õigeaegselt täitmata jätmisel on võimalik nõuda punkti 4.
  29. järgi leppetrahvi.
  30. Kuna kostjale ei tulenenud koostöölepingu punktidest 2.
  31. ja 2.
  32. kohustust tagada uue vedajaga lepingu sõlmimine või sõlmida ise teenuse osutamise leping, siis ei ole kostja lepingut rikkunud ega oma kohustuse täitmisega viivitanud, mis oleks hagejale andnud aluse kohaldada koostöölepingu punktis 4.
  33. kokkulepitud õiguskaitsevahendeid, s.t nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi.
  34. 28.06.2019 menetlusdokumendis ütles hageja VÕS § 196 lg 1 järgi koostöölepingu erakorraliselt üles, kuna kostja on korduvalt keeldunud lepingut täitmast. Seega heitis hageja 14 2-16-13172 kostjale ette lepingu rikkumist, mis väljendus pärast 30.09.2016 uue vedajaga lepingu sõlmimise tagamata jätmises või lepingu sõlmimata jätmises.
  35. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine) ja lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 196 lg 3 sätestab, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
  36. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostjale ei tulenenud koostöölepingust kohtususi, mille rikkumist hageja kostjale ette heitis, siis on üleütlemise materiaalsed eeldused täitmata, s.t kostja ei ole rikkunud koostöölepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on ülesütlemine toimetu ja hageja ülesütlemisavalduse alusel ei ole koostööleping lõppenud.
  37. VÕS § 115 lg 1 järgi saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust. Hageja kahju hüvitamise nõude, mis oli esitatud perioodi 01.07.2019–30.09.2026 eest, aluseks olid samad asjaolud, kui leppetrahvi nõudel, s.t. kostjapoolne koostöölepingu rikkumine, mis seisnes uue vedajaga lepingu sõlmimise tagamata jätmises ja ise lepingu sõlmimisest keeldumises. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostjale ei tulenenud koostöölepingust selliseid kohustusi ja kostja ei pidanud tagama hagejale kuni 01.10.2026 tulu teenimise võimalust, s.t kostja ei olnud kohustust rikkunud. Eeltoodud põhjusel tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
  38. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja esitas 30.12.2019 vastuhagi, nõudes infosüsteemi tasuta üleandmist. Kostja tugineb vastuhagis koostöölepingu p-le 2.5., mille kohaselt on hageja kohustatud andma infosüsteemi kostjale tasuta üle juhul, kui ta on mõjuva põhjuseta jätnud sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga.
  39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt menetlusnormide oluline rikkumine on aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, ja

§ 657lg 1 p 3 järgi tsiviilasja saatmiseks maakohtule uueks vastuhagi lahendamiseks.

86.

§ 373

lg 3 esimese lause järgi vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 372

lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Maakohus on 13.01.2020 kirjaga otsustanud vastuhagi menetlusse võtmise (IV kd, tl 136). Samas kirjas on kohus viidanud puudustele vastuhagis: pole märgitud hagi hinda, millise puuduse kõrvaldamiseks andis kohus tähtaja 31.01.2020; vara kirjeldus, mille üleandmiseks hageja kohustamist kostja nõuab, on esitatud üldistatusega, mis välistab nõutud soorituse täidetavuse; kostja nõuab sooritust 07.07.2012 lepingu järgi, kuid ise on esitanud eelnevalt väite, et leping on lõppenud. Kohus andis hagejale tähtaja vastuhagile vastamiseks 10.02.2020. 87. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

§ 372

lg 1 rikkudes vastuoluliselt menetlust juhtinud, leides, et esitatud vastuhagi on puudustega, kuid ikkagi selle menetlusse võtnud, 15 2-16-13172 kusjuures menetlusse võtmine ei ole tehtud määrusega. Menetlusse saab kohus võtta hagi alles siis, kui hagi esitanud menetlusosaline on selles esinevad puudused kõrvaldanud. Eeltoodu on maakohtu poolt menetluse juhtimisel menetlusnormide oluline rikkumine, mis võis tuua kaasa ebaõige lahendi tegemise.

  1. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 31.01.2020 kostja määratlenud vastuhagi hinnana 805 660 eurot ja selgitanud, et nõude esemeks oleva vara määratlemisel tuleb lähtuda hageja poolt 04.11.2015 TS Laevad OÜ-le tehtud pakkumusest (IV kd, tl 148–149). Samas nõuet kostja ei täpsustanud. Hageja esitas kostja vastuhagile 20.02.2020 vastuse (IV kd, tl 172–182). Hageja väitis, et kostja vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata, kuna kostja ei ole hagi puudusi kõrvaldanud, viidates eelkõige sellele, et vastuhagi resolutsioonis ei ole toodud esemeid, mida kostja välja nõuda soovib, mistõttu on keeruline mõista, mis on vastuhagi eesmärk. Samuti väitis hageja, et ta on kostja nõude täitnud.
  2. Pärast hagi või vastuhagi menetlusse võtmist viib kohus läbi eelmenetluse.

§ 392

lg 1 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse ning lahendamisele kohaldatava õiguse.

§ 392

lg 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. 90. Pärast kostja vastuse saamist ei ole maakohus vastuhagi osas eelmenetlust läbi viinud. 27.03.2020 toimus eelistung, kus kostja soovis esitada kohtule vastuhagi nõude täpsustust ja istungi alguses kohus möönis, et selleks takistust ei ole, kuid pärast hageja vastuväidet jättis kohus

§ 331

järgi vastuhagi nõude täpsustuse vastu võtmata, kuna see ei olnud esitatud 7 päeva enne istungi toimumist (V kd, tl 20–29). Ringkonnakohtu arvates on sellisel moel menetlust juhtides maakohus rikkunud

§ 392lg 1 p 1.

13.01.2020 kirjas kohus kostjale nõude täpsustamiseks tähtaega ei määranud ja 27.03.2020 istung algas eelistungina, mistõttu võis kostja eeldada, et tal on võimalik oma nõuet täpsustada. 91.

§ 442

lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse p-s 48 leidnud, et koostöölepingu p 2.

  1. järgi on hageja kohustatud infosüsteemi kostjale üle andma ainult siis, kui hageja on jätnud mõjuva põhjuseta sõlmimata infosüsteemi kasutamise lepingu vedaja või riigiga ja kohus oli tuvastanud, et leping perioodi kohta alates 30.09.2016 ei jäänud sõlmimata hageja süül, vaid leping jäi sõlmimata, kuna seda ei soovinud sõlmida hageja, uus vedaja ega kostja. Kohtu nägemusel oli p 2.
  2. karistuslik ja kostja tõlgendus vastuolus tingimuse tekstiga. Lisaks viitas maakohtu arvates nõude alusetusele ka see, et nõue esitati alles 30.12.
  3. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendust, miks viitab nõude alusetusele see, et nõue esitati alles 30.12.2019 ja kohus ei ole analüüsinud kostja väiteid koostöölepingu p 2.
  4. sisu kohta. Seega ei vasta maakohtu otsuse põhjendused vastuhagi rahuldamata jätmise kohta

§ 442lg-le 8.

  1. Vastuhagi uuel menetlemisel tuleb maakohtul vastuhagi osas läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohtu poolt vastuhagi lahendamiseks eelmenetluse läbiviimisel ja esmakordselt 16 2-16-13172 asjaolude tuvastamisel rikuks ringkonnakohus oluliselt poolte kaebeõigust, mistõttu on põhjendatud vastuhagi lahendamiseks saata tsiviilasi tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumis.
  2. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega ja vastavate eelduste olemasolul saab kohus õigust ka ise kohaldada, kuid seda tuleb eelnevalt arutada pooltega. Kuna kostja nõudis hagejale infosüsteemi üleandmist ja samaks nõudeks tuleneb alus ka koostöölepingu p-st 2.6., siis eelmenetluses on kohtul võimalus täpsustada nõude eeldusi ka selle koostöölepingu punkti järgi.
  3. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse 10.02.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotlusest nähtuvalt palub ta täiendada protokollis menetlusosaliste poolt avaldatud seisukohti. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.
  4. Ringkonnakohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 50

lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja taotluses toodud täpsustused ei ole vajalikud asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt.

§ 53lg 4 teise lause järgi tuleb taotlus lisada kohtuistungi protokollile.

96. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja vastuhagi osas uueks lahendamiseks maakohtule, siis

§ 173lg 3 järgi jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.