Obsah (10)

§ 635§ 76§ 9§ 637§ 1043§ 638§ 113§ 20§ 82§ 367

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1482 Kohtu

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on 15. oktoobril 2019 sõlmitud

§ 635

lg 1 mõttes töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale üldehitustöid objektil asukohaga Ahtri 6a, Tallinn. Kostjal ei ole põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda, sest hageja on lepingulised kohustused täitnud ja kostja väiteid lisatööde kokkuleppe puudumise kohta kohus veenvaks ei pea. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on hageja soovinud kostjaga kirjaliku lepingu sõlmimist, kuid kostja ei ole seda vajalikuks pidanud.

1. ja
2. novembri
3. a e-kirjadest tulenevalt on kostja teadlik lisatöödest ega eita nende vajalikkust. Kostja on palunud hagejal üles märkida tehtud lisatööd. Hageja on tööde arvestust pidanud ja töötabelitest nähtub, et töid on teostatud 333 tundi. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks pärast seda, kui hageja
4. novembri
5. a e-kirjas täpsustas teostatud töid ja töötundide arvu, vastuväiteid esitanud. Kostja väited selle kohta, et tööd on üle andmata, on tõendamata. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (

§ 76lg 4, § 644 lg 1, § 638).

Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale esitanud pretensioone puuduste kohta. Tööd teostati ajavahemikus

1. a oktoober kuni november, misjärel võeti objekt kasutusele, mistõttu oli kostjal võimalik tööde kvaliteediga koheselt tutvuda. Seega tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus pidas veenvaks hageja selgitusi selle kohta, et sae kasutamise ja ka remondi hüvitamise osas oli poolte vahel kokkulepe. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue. Hageja arvest nr 17-19 tulenev nõue muutus sissenõutavaks
2. novembril
3. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada, jätta hagi osaliselt rahuldamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 4800 eurot. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vaidlusta, et põhitööde teostamise kokkulepe saavutati
5. ja
6. oktoobri
7. a kirjavahetusega ning põhitööde teostamise maksumus oli 2286 eurot (käibemaksuta). Maakohus on aga ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Kohus eksis tõendite hindamisel, kui leidis, et pooltel oli kokkulepe lisatööde teostamise kohta. Kohus jättis põhjendamata, millisest tõendist lähtudes ei ole ta lisatööde kokkuleppe puudumist pidanud veenvaks. Hageja teavitas kostjat lisatöödest alles siis, kui ta oli need väidetavalt teostanud. Samuti ei andnud hageja kostjale võimalust lepingu täitmist kontrollida. Kostja on pärast hagejalt arve saamist vaidlustanud lisatööde teostamise vajaduse, lepingu sõlmimise ja mahud. Maakohus on jätnud tõendi, millega esitati koheselt vastuväide lisatöödele, tähelepanuta. Kostja on olnud nõus tasuma hagejale põhitööde eest 2286 eurot ja 3 lisatööde eest 1714 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Lisaks on maakohtu otsus põhjendamata kahju hüvitamise nõude eelduste kontrollimise osas (ketassae remondikulu). Kohus on nõude ebaõigesti rahuldanud hageja menetlusdokumendis esitatud selgituse ja arve alusel. Samuti on ebaõige viivisearvestus. Poolte vahel ei ole kokkulepet, mille järgi oleks arve tasumise tähtajaks seitse päeva. Isegi kui pooltel oleks vastavasisuline kokkulepe, siis oleks arve pidanud tasuma
8. novembril 2019, sest arve esitati
9. novembril
10. Samuti esitas hageja arve tasumiseks enne, kui ta andis kostjale võimaluse töö üle vaadata. Vastustaja seisukoht
11. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 4800 eurot ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt viivis, arvestati viivist alates
13. novembrist 2019 ning jaotati menetluskulud ja määrati need kindlaks. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab tühistatud osas võlgnevuse ja viivise nõuded rahuldamata, arvestab viivist alates
14. detsembrist 2019 ning jaotab maakohtus kantud menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
15. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4800 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
16. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama ketassae remondikulu, kas kostja on hagejalt tellinud lisatöid, kas hageja on lisatöö teostanud ning millal muutus tasunõue (koos ketassae remondikuluga (7371,60 – 4800) 2571,60 eurot) sissenõutavaks. 8.
17. Maakohtu tuvastatu kohaselt on poolte vahel töövõtulepinguline suhe

§ 635lg 1 mõttes.

Maakohus leidis, et pooltel on sõlmitud lisatööde osas kokkulepe ning kostjal pole alust tasu maksmisest keelduda. Praeguses asjas on vaidluse all, kas hagejal on kostja vastu tasunõue (333 – 222,22) 110,78 töötunni eest, s.o (110,78 x 18) 1994 eurot (käibemaksuta). 8.

1. Tegemaks nõuetekohaselt kindlaks, kas kostjal on tasu maksmise kohustus, on tarvis faktiliste asjaoludena tuvastada lisatööde kokkulepe, tööde nõuetekohane teostamine ja kostjale üleandmine. Eeltoodud asjaolude tuvastamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mis viisid tasu 2392,80 euro väljamõistmise osas ebaõige järelduseni. Hageja pidi nõude eeldusi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Nii on maakohus otsuse p-s 18 tõendamiskoormise jaotamisel eksinud, leides, et kostja väited lisatööde kokkuleppe puudumise kohta ei ole veenvad. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). 4 Apellatsiooniastmes ei vaidlusta kostja kõiki lisatöid ega vaidle vastu, et järgmised tööd on teostatud hageja poolt: tapeedi paigaldus, osaliselt OSB paigaldus laudise alla, osaliselt kuldsete laeservade värvimine, kaks lisaust, osaliselt lagede värvimine. Ülejäänud lisatööde osas leiab kolleegium, et esitatud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et 2392,80 euro suuruse tasunõude eeldused on täidetud. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei tulene

§ 9järgi poolte kokkulepet vaidlusaluste lisatööde osas.

Vastupidi, kostja esindaja on

1. oktoobri
2. a ekirjas märkinud: „Lähtume algsest tabelist ja lisatööd lepime eraldi juurde kokku.“ (tl 47 pöördel). Kostja esindaja
3. novembri
4. a e-kirjast nähtub, et kostja ei ole arve aluseks olevat lisatööde tabelit näinud ning märgib, et objektil teostati lisatöid, kuid kõiki neid töid ei teostanud hageja (tl 44–45). Pooled ei vaidle, et objektil teostati töid ka teiste töövõtjate poolt. 8.
5. Kolleegium märgib, et arve ei tekita kohustust (tl 9). Samuti ei tõenda lisatööde kokkulepet ega tööde teostamist hageja ühepoolselt koostatud tunniarvestus (tl 11–13) ega kostja poolt allkirjastamata teostatud tööde akt (tl 14 ja pöördel). Kostja on alates arve saamisest eitanud lisatööde tellimist ja vastu võtmist. Kuna tööde vastuvõtmine kostja poolt on tõendamata, siis tuli hagejal tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena tõendada, et lepingujärgne kohustus oli kohaselt täidetud ja töö vastas lepingutingimustele (

§ 637lg-d 3 ja 4, § 638).

Kuna hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud, ei ole tal ka sissenõutavaks muutunud tasu nõuet.

1. Maakohus on rahuldanud hageja nõude kostjalt ketassae remondikulu 149 euro (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused remondikulu väljamõistmise osas ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Samuti on maakohus asjaolude tuvastamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis viisid nõude ebaõige rahuldamiseni. Maakohus leidis, et hageja nõue on tõendatud hageja menetlusdokumendis esitatud selgitusega ja asjaoluga, et kostja ei ole pretensioone esitanud. Hageja on
2. aprilli
3. a menetlusdokumendi p-s 11 nõude aluseks oleva asjaoluna märkinud, et kostja andis hagejale ketassae remondikulu hüvitamiseks nõusoleku. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja sellise kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Maakohus on ekslikult lugenud asjaolu tõendatuks hageja menetlusdokumendis esitatud väitega, mis ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes. Samuti ei saa pretensiooni esitamata jätmisest järeldada, et tegemist on asjaolu kohta esitatud väite kostjapoolse omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 mõttes. Kostja ei ole kohustuse olemasolu sellisel viisil tunnistanud, et hageja saaks sellele nõude esitamisel tugineda (nt deklaratiivne võlatunnistus). Kui tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, siis ei ole hageja välja toonud ega tõendanud nõude eeldusi.

1. Apellatsiooniastmes märkis hageja, et ta soovis hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada tunnistajate ütlustega, kuid maakohus jättis vastava taotluse rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu lõppjäreldus tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel õige (tl 52–53). Kuigi maakohus on vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2 ja § 232 lg-ga 2 leidnud justkui peaks hageja oma väiteid tõendama üksnes dokumentaalsete tõenditega, siis vaatamata sellele ei oleks saanud hageja tõendite kogumise taotlust rahuldada. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). TsMS § 236 lg 3 ja § 262 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamisel piirduda ainult nende faktiliste asjaoludega, mille tõendamiseks on menetlusosaline tunnistaja ülekuulamist taotlenud. Tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud (TsMS § 251 lg 1). Nii näiteks ei piisa taotluse põhistamisel väitest, et tunnistaja saab selgitada, missugused olid kokkulepped ja milliseid töid teostati, vaid taotluses tuleb esitada faktiväide tegevuse kohta ja esitada kokkuleppe täpne sisu niivõrd, kuivõrd see peab menetlusosalisele enne tunnistaja küsitlemist teada olema. Lisaks sellele tuleb menetlusosalisel põhistada tõendatava faktiväite puutumust asjaga (vt nt Tallinna 5 Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6810/39, p 17). Hageja tunnistajate ülekuulamise taotlus TsMS-is sätestatud nõuetele ei vastanud ning vaatamata sellele, et kostja sellele oma
4. märtsi
5. a menetlusdokumendi p-des 2.2.3 – 2.2.5 viitas, ei pidanud hageja taotluse täpsustamist vajalikuks (vt hageja
6. aprilli
7. a menetlusdokumendi p 12, tl 39).
8. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses viivise väljamõistmise 7371,60 euro suuruselt põhivõlgnevuselt. Kostja väite kohaselt ei ole hageja tõendanud, millal töö sai valmis. Samas on kostja loobunud vastuväidetest, mis puudutavad põhitöid 2286 euro ja lisatöid 1714 euro ulatuses (käibemaksuta; vt ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a istungi protokoll). Sellises ulatuses tööde tegemist on kostja jaatanud ka
11. novembri
12. a e-kirjas (tl 44–45). Hinnates viidatud e-kirja koos Facebooki väljavõttega (tl 15), mille kohaselt sai ehitusobjekt valmis, siis vaatamata sellele, et kostja ei allkirjastanud teostatud tööde akti, saab lugeda töö vastuvõetuks

§ 638järgi.

Eelnevast tulenevalt ei ole kostja väited põhinõudelt 4800 eurot viivise väljamõistmata jätmiseks põhjendatud. Kuna põhinõue summas 2571,60 eurot jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka sellelt arvestatud viivisenõue. 12. Maakohus on kostjalt välja mõistnud

§ 113lg 1 teise lause ja Ts

MS § 367 alusel viivise alates

1. novembrist
2. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 teine lause), sest otsus ei sisalda põhjendusi, miks tuleb lähtuda arvel märgitud tasumise päevast ning kõrvale jätta kostja väited tasumise kokkuleppe puudumise kohta. Samuti on maakohus nõude sissenõutavaks muutumise tähtpäeva tuvastamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, lugedes tasumise kokkuleppe tõendatuks arvega. 12.
3. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled määrasid kindlaks tasu maksmise aja. Seega tuleb hinnata, kas kostja vaikimisi nõustus hageja pakutud tingimusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

§ 20

lg 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kolleegiumi hinnangul ei tulene ühestki hageja esitatud asjaolust, et kostja aktsepteeris hageja poolt arvele kirjutatud maksetähtaega. 12.2. Maksetähtaja kindlakstegemisel tuleb rakendada seaduses sätestatut (vt Riigikohtu 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 15).

§ 113

lg 2 teise lause kohaselt, kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist

§ 82

¹ lg-s 1 sätestatud ajast.

§ 82

¹ lg 1 p 1 järgi muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Pooled ei vaidle, et kostja sai arve kätte

1. novembril 2019 (vt ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a istungi protokoll). Seega muutus tasu maksmise kohustus sissenõutavaks
4. detsembril
5. Ringkonnakohus arvestab viivise välja maakohtu otsuse tegemiseni kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis 401 päeva eest on 420,82 eurot ning

§ 367järgi kuulub seadusjärgne viivis tasumisele kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lgtes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust, esitab kogu senise menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse. 6
2. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-st 1, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, sest kuigi hageja maakohtus pakutud kostja kompromissiga ei nõustunud (kostja tasub põhitööde eest), siis apellatsiooniastmes kostja kompromissina pakutud ulatuses maakohtu otsust enam ei vaidlustanud. Maakohtus kantud hageja menetluskuludest tuleb jätta 65% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 35% hageja kanda. Hinnanguliselt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata 15% ulatuses ning sellest tulenevalt tuleb ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest jätta 15% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 85% hageja kanda.
3. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7