Obsah (8)

§ 651§ 657§ 654§ 478§ 550§ 531§ 171§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-6256 Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi Saaremaa

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 53. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus piiras YY isikuhooldusõigust tema alaealise lapse D suhtes viibimiskoha ja tervise osas. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud. Määrus on vaidlustatud osas, milles kohus võttis emalt ära tema alaealiste laste N, T ja D isiku- ja varahooldusõiguse täies ulatuses ning määras lastele eestkostjaks Saaremaa 10 valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu). Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

54. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. PKS § 134 lg 1 sätestab mh, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanem ei ole võimeline ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh sama paragrahvi lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
2. Vanema hooldusõiguse piiramise kohta PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel teeb kohus lapse õigustatud huve ja õigusi kaaludes kaalutlusotsustuse. Kohtu kaalutlusotsustusse saab ringkonnakohus sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub täielikult rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega täies ulatuses ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei tuvastanud kõigi kolme lapse suhtes ohtu, mis tingiks avalduse rahuldamise. Maakohus on nõuetekohaselt ja tõenditele tuginedes tuvastanud iga lapse suhtes konkreetsed ohud, sh ka noorima lapse D osas. Maakohus tuvastas õigesti, et ema ei taga lastele elementaarseid tingimusi kasvamiseks ja arenguks. Laste baasvajadused – toit, tervis, riided-jalanõud, soe tuba, kaitstus, ühised tegevused jne – on rahuldamata. Ema on lapsi pidevalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt väärkohelnud.
2. Iseenesest on õige, et vanema õigusi piiravate abinõude valikul peab kohus arvestama pereautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja laste sidet tugevdada või taastada. Antud juhul on rakendatud perekonna suhtes hulgaliselt ema ja laste õigussuhet toetavaid abinõusid, kuid need ei ole andnud soovitud tulemusi ema vastuseisu tõttu, kes keeldub tegemast koostööd nii lastekaitsetöötajate, õpetajate kui ka tugiisikutega. Ema on perele pakutud abist ja täiendavatest teenustest loobunud. Leebemate meetmete rakendamine eeldab vanema tahet teha koostööd, kuid antud juhul puudub emal igasugune koostöövalmidus ning soov enda käitumist laste huvides muuta.
3. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et kohus jättis arvestamata menetluse jooksul toimunud positiivsete muudatustega. Tegelikult ei ole selliseid muudatusi toimunud, mida avaldaja kinnitas nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebemenetluses. Ema on episoodiliselt tööl käinud ka varem. Seega ei ole ema tööleminek asjaolu, mis viitaks positiivsele muudatusele. Tõele ei vasta ka väited selle kohta, ema suhted on N-ga paranenud. Maakohtu määruses on tuvastatud, et ema saatis N eelmise aasta sügisel Viljandisse kooli, andmata talle kaasa raha, pangakaarti või toiduaineid, et laps oleks saanud koolipäevade välisel ajal ise süüa osta või teha. Samuti ei pannud ema lapsele kaasa hügieenivahendeid ega elementaarseid riideid ja jalanõusid. 11
4. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata laste sooviga elada koos emaga. Määruskaebuses viidatud PKS § 137 lg 2 p 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest seda kohaldatakse vanemate vahelise ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidluste lahendamisel. Määruskaebemenetluses esitatud N ja T kirjad, kus nad avaldavad soovi elada ema juures on kirjutatud ilmselt ema mõjutusel. Maakohus tuvastas, et lapsed teevad ema emotsionaalselt ja füüsilist vägivalda kartes nii, nagu ema soovib. N tunnistas sotsiaaltöötajale, et kirjutas kirja ema palvel ja ema dikteerimise järgi (II kd lk 169 pöördel). Sellele viitab ka see, et maakohtus ärakuulamisel rääkisid lapsed, kui hästi neil kõik kodus on, aga usaldusisikutele - koolis õpetajatele ja sotsiaaltöötajatele – on nad alati rääkinud vastupidist.
5. Vastuseks määruskaebuse väitele, mis käsitlevad määruse täitmist enne selle jõustumist, selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 478

lg-s 4 on sätestatud, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi

§ 550

lg 3 järgi kuulub hagita perekonnaasjas tehtud määrus täitmisele alates jõustumisest, kehtib ka see üksnes juhul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 531lg 1 sätestab teisiti.

Nimetatud sätte järgi (koosmõjus

§-ga 554) kehtib ja kuulub maakohtu määrus eestkostja määramise kohta täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, nagu märkis õigesti ka maakohus. 62. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel laste ema kanda, v.a alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Avaldajal ja YY-l puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 12