← Eesti

1-21-4098/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. august 2021 Kohtuasja number 1-21-4098 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi süüdimõistetu Janek Bäärti (isikukood 38503025233) vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. juuli 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Janek Bäärti kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. juuli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuni 2021 otsusega tunnistati Janek Bäärt süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Bäärti kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kohustati J. Bäärti koheselt ära kandma 2 kuud vangistust, mille kandmise algust arvata alates J. Bäärti ilmumisest kinnipidamiskohta. Ülejäänud karistusosa, s.o 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui J. Bäärt ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-s 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, ei tarvita alkoholi ning osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti J. Bäärtilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus
  6. juunil
  8. J. Bäärt esitas
  9. juunil 2021 Tartu Maakohtule taotluse vangistuse edasilükkamiseks näiteks septembrini, et ta jõuaks perele teenida elamisraha. Taotluse kohaselt jäi J. Bäärti elukaaslane töötuks, J. Bäärt on pere ainus toitja ning nad ei saa lubada endale taas elukohavahetust, kuna noorimal pojal on kohanemisega meeletud raskused. Pealegi ei ole uue elukoha leidmine eriti lihtne.
  10. Tartu Maakohus jättis
  11. juuli 2021 määrusega J. Bäärti taotluse rahuldamata ning kohustas teda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 414 lg 1 alusel ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse
  12. juulil 2021 kell 10.
  13. Kohtumääruse põhjendused olid järgmised. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. J. Bäärti taotlusest nähtuvalt takistavad vangistuse kandmisele asumist eelkõige majanduslikud tegurid ning ta sooviks teenida enne vangistuse kandmist perele raha. Soov käia tööl ja teenida sissetulekut ei ole aga põhjus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. See, et vangistusega kaasnevad negatiivsed finantsmajanduslikud tagajärjed nii süüdimõistetule endale kui ka tema leibkonnale, on pigem tüüpiline kui erandlik juhtum (vt Tartu Ringkonnakohtu
  14. augusti 2019 määrus kriminaalasjas nr 1-19-3816, p 10). Karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine majandusliku olukorra tõttu on võimalik vaid erakordsetel asjaoludel. J. Bäärti taotlusest ei selgu, kas selliseid erakordseid asjaolusid esineb ning millised tagajärjed kaasneksid talle või tema perele, kui ta asuks vangistust kandma enne sügist. Vangistuse täitmise edasilükkamiseks süüdimõistetu ja tema perekonna majandusliku olukorra tõttu peaksid vangistusest tulenevad tagajärjed olema oluliselt konkreetsemad ning tõsisemad, kui see on välja toodud esitatud taotluses. Seetõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. Kuna J. Bäärtile ei ole veel väljastatud teatist kinnipidamiskohta ilmumiseks, määrab kohus talle KrMS § 414 lg 1 alusel tähtaja karistuse kandmisele ilmumiseks.
  15. Maakohtu määruse peale esitas
  16. juulil 2021 määruskaebuse J. Bäärti kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada J. Bäärti
  17. juuni 2021 taotlus vangistuse edasilükkamiseks, kuna vastasel juhul kaasneksid autistlikule lapsele S.L. ile ebaproportsionaalselt suured kannatused. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  18. Maakohus on õigesti hinnanud majanduslikku olukorda puudutavaid küsimusi, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta lapse tervisesse puutuva. Kuna taotlus oli paljasõnaline ning sellele ei olnud lisatud mitte ühtegi tõendit, on kohtu seisukoha kujunemine igati mõistetav. Määruskaebusega see minetus aga kõrvaldatakse.
  19. Äriregistri väljatrükk tõendab, et J. Bäärtile kuulub Neaco OÜ. J. Bäärt on selles äriühingus ainus töötav isik, tegutseb selle kaudu ja on tööga kindlustatud. Äriühingul on täitmisel lepinguid, mille tähtaeg saabub
  20. aasta septembri alguseks. Eesti Töötukassa
  21. mai 2021 otsus tõendab, et J. Bäärti elukaaslane ei ole tööga kindlustatud. Üürileping tõendab, et alates
  22. aprillist 2021 elab pere üüripinnal XXX . Ambulatoorne epikriis tõendab, et peres kasvaval alaealisel lapsel S.L. il on diagnoositud atüüpiline autism, seejuures autismile on iseloomulik vastuseis rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele.
  23. Seega on tõendatud, et perele tagab sissetuleku vaid J. Bäärt. Samuti on tõendatud, et peres kasvab autistlik laps, kelle jaoks on iga keskkonnamuudatus traumaatiliseks kogemuseks: viimati oli nii ca kaks kuud tagasi, mil koliti uude koju ning tänaseks hakkab laps uue keskkonnaga harjuma. Lapse jaoks oleks väga raske, kui pere jälle lähiajal elukohta vahetama. Arvestades, et pere elab üürikorteris, on J. Bäärtil vaja tagada perele rahalised vahendid perioodiks, mil ta ise karistust kannab, et perel säiliks kodu ja laps ei peaks järjekordse kolimise tõttu uut traumaatilist kogemust üle elama. Olukorras, kus J. Bäärt peaks koheselt karistust kandma asuma, ei oleks perel piisavaid rahalisi vahendeid tema vanglas viibimise ajal toimetulekuks. Lisaks on J. Bäärtil ka kohtuotsusest tulenev kohustus tasuda hiljemalt
  24. juuliks 2021 riigituludesse menetluskulud summas 508,80 eurot. Kohese vanglasse asumisega jääks ka see kohustus täitmata, millega kaasneks J. Bäärtile ja tema perele täiendav negatiivne tagajärg täitemenetlusega kaasnevate kulude näol. 2

(4)
  1. Lisaks taotleb kaitsja peatada Tartu Maakohtu
  2. juuli 2021 määruse täitmine kuni määruskaebuse alusel tehtava lahendi jõustumiseni, kuna vastasel juhul kaasneksid S.L. ile ilmselgelt negatiivsed tagajärjed.
  4. juulil 2021 teatas Tartu Vangla Tartu Maakohtule, et J. Bäärt tuli
  5. juulil 2021 vanglasse. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Maakohtu määruse täitmise peatamise taotlust ei saa ringkonnakohus rahuldada, sest J. Bäärt on juba vanglas. Seetõttu kontrollib kriminaalkolleegium üksnes seda, kas maakohus talitas J. Bäärti vangistuse edasilükkamise taotlust rahuldamata jättes õiguspäraselt või õigusvastaselt.
  7. Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine KrMS § 415 lg 3 alusel eeldab vähemalt üldjuhul uute asjaolude ilmnemist, millega kohtuotsuse tegemisel arvestada ei saanud. Praegu selliste asjaolude esinemist ei nähtu. Nimelt arutati J. Bäärti süüasja kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi. Et kokkuleppemenetluse sätete kohaldamine ja kokkuleppe kohase kohtuotsuse tegemine eeldab süüdistatava nõusolekut, oli ka J. Bäärtile teada, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb tal asuda vangistust kandma. Nähtuvalt J. Bäärti süüasja arutamise istungiprotokollist arvestati juba kokkuleppe sõlmimisel sellega, et J. Bäärt saaks enne vangistuse kandmisele asumist kodus käia, korraldada oma asjad ära ja teenida perele piisavalt raha tema vangistuse ajal toimetulekuks. Sel põhjusel vabastati J. Bäärt kohtuotsuse kuulutamisel kinnipidamiselt ning talle anti võimalus asuda vangistuse kandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega tuldi J. Bäärtile määruskaebuses viidatud asjaolusid arvestades vastu juba kokkuleppe sõlmimisel ning ta ei saanud eeldada, et hiljem tullakse talle samade asjaolude tõttu uuesti vastu, andes talle vangistuse kandmisele asumiseks veelgi ajapikendust.
  8. Ka sisuliselt ei ole vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine põhjendatud. Rasked tagajärjed KrMS § 415 lg 3 mõttes peavad olema väga tõsise kaaluga ja äärmiselt erandlikku laadi.
  9. J. Bäärti ennast ükski selline tagajärg ei ähvarda. Kindlasti ei saa väga kaalukaks või erandlikuks pidada seda, et inimese majanduslik olukord nt töö kaotuse tõttu halveneb: töö kaotus on vanglasse minemise korral pigem tavaline kui erandlik. Lisaks sellele aga ei hoiaks vangistuse edasi lükkamine reeglina seda tagajärge mitte ära, vaid üksnes lükkaks selle saabumise mõnevõrra edasi.
  10. Ka ei saa kõneleda KrMS § 415 lg 3 pärastest rasketest tagajärgedest J. Bäärti perekonnaliikmetele.
  11. Majanduslikud probleemid üldjuhul asjasse puutuvad olla ei saa. Esiteks on Eesti põhiseaduse § 10 kohaselt sotsiaalriik, mis tähendab muu hulgas seda, et kui kedagi ähvardavad äärmiselt tõsised majanduslikud probleemid (nt eluaseme kaotus või nälg), on tal võimalik pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole. Seda saaksid teha ka J. Bäärti pereliikmed (eeskätt J. Bäärti elukaaslane). Teiseks aga ei ole sugugi selge, et J. Bäärti pereliikmeid mõni ränk majanduslik probleem tabaks. Esiteks ei tähenda J. Bäärti väidetav ainsaks pere toitjaks olemine veel seda, et perel ei ole piisavaid vahendeid toimetulekuks. On kõigiti mõeldav, et perel on kogunenud varasemast sääste või on neil lihtsalt realiseeritavat vara, mis võimaldaks siiski toimetulekut ka J. Bäärti lühikese vangistuse kandmise ajal. Pealegi ei ütle J. Bäärti elukaaslase maikuus töötuna arvele võtmine veel seda, et praegu ei võiks tal töökoht juba olemas olla. Lisaks oli J. Bäärtil kohtuotsuse tegemise ja vangistuse kandmisele asumiseks ettenähtud aja vahel piisavalt aega, et teha kõik endast olenev kogumaks enda vangistuses viibimise ajaks perele võimalikult palju raha. Seda arusaama toetab ka asjaolu, et väidetavalt töötas J. Bäärt endale kuuluvas äriühingus, mis võimaldanuks tal tõenäoliselt planeerida vangistuseelne töötamine 3
(4)tavapärasest mõnevõrra intensiivsemaks. Mis puudutab menetluskulusid, on J. Bäärtil võimalik esitada oma elukohajärgsele maakohtule taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks kuni ühe aasta võrra vastavalt KrMS §-des 423 ja 424 sätestatule. Kui taotlus esitatakse tähtaegselt, on põhjendatud ja kohus rahuldab selle, menetluskulude nõuet sundtäitmisele ei saadeta ning täiendavaid kulusid J. Bäärtile ei kaasne.
  1. Teise argumendina tuuakse kaebuses välja S.L. i kohanemisraskused. Kui J. Bäärti pereliikmed saavad jääda elama oma senisesse elukohta – mis võib äsja öeldust tulenevalt olla võimalik –, S.L. il probleeme ei tekiks. Ent isegi kui pere peaks elukohta vahetama ja S.L. il oleks uue olukorraga keeruline kohaneda, ei saaks see tingida J. Bäärti vangistuse edasi lükkamist. Nimelt ei oleks need kohanemisraskused vangistuse edasilükkamiseks piisavalt tõsised. Autistil võib küll esialgu olla raske uue olukorraga hakkama saada, ent see ei ole tema jaoks kindlasti võimatu. Ei saa eeldada, et uus elukoht põhjustab autistile mingeid ravimatuid tervisehädasid, saati siis osutub surmavaks. KrMS § 415 lg 3 aga võiks puutuvalt kurjategija pereliikmete tervisesse tulla kõne alla eeskätt sellistel juhtudel, st olukorras, kus kurjategija kohene vanglasse minek võiks tekitada mõnele tema pereliikmele tõsiseid pöördumatuid tervisehädasid või suisa tuua kaasa tema surma. Vastasel juhul kaalub ühiskonna (riigi) huvi kurjategijat reaalselt ja piisavalt kiiresti karistada üle kurjategija pereliikme huvi elada oma elu endisel viisil edasi.
  2. Eeltoodust johtub, et maakohus otsustus jätta J. Bäärti vangistus edasi lükkamata oli korrektne. Seega jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu
  3. juuli 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.