(4)tavapärasest mõnevõrra intensiivsemaks. Mis puudutab menetluskulusid, on J. Bäärtil võimalik esitada oma elukohajärgsele maakohtule taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks kuni ühe aasta võrra vastavalt KrMS §-des 423 ja 424 sätestatule. Kui taotlus esitatakse tähtaegselt, on põhjendatud ja kohus rahuldab selle, menetluskulude nõuet sundtäitmisele ei saadeta ning täiendavaid kulusid J. Bäärtile ei kaasne.
- Teise argumendina tuuakse kaebuses välja S.L. i kohanemisraskused. Kui J. Bäärti pereliikmed saavad jääda elama oma senisesse elukohta – mis võib äsja öeldust tulenevalt olla võimalik –, S.L. il probleeme ei tekiks. Ent isegi kui pere peaks elukohta vahetama ja S.L. il oleks uue olukorraga keeruline kohaneda, ei saaks see tingida J. Bäärti vangistuse edasi lükkamist. Nimelt ei oleks need kohanemisraskused vangistuse edasilükkamiseks piisavalt tõsised. Autistil võib küll esialgu olla raske uue olukorraga hakkama saada, ent see ei ole tema jaoks kindlasti võimatu. Ei saa eeldada, et uus elukoht põhjustab autistile mingeid ravimatuid tervisehädasid, saati siis osutub surmavaks. KrMS § 415 lg 3 aga võiks puutuvalt kurjategija pereliikmete tervisesse tulla kõne alla eeskätt sellistel juhtudel, st olukorras, kus kurjategija kohene vanglasse minek võiks tekitada mõnele tema pereliikmele tõsiseid pöördumatuid tervisehädasid või suisa tuua kaasa tema surma. Vastasel juhul kaalub ühiskonna (riigi) huvi kurjategijat reaalselt ja piisavalt kiiresti karistada üle kurjategija pereliikme huvi elada oma elu endisel viisil edasi.
- Eeltoodust johtub, et maakohus otsustus jätta J. Bäärti vangistus edasi lükkamata oli korrektne. Seega jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu
- juuli 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4