Obsah (11)

§ 661§ 427§ 430§ 178§ 424§ 423§ 426§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 12 august 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20404 Tsiviilasi CarCapital OÜ hagiavald

§ 661lg 4).

Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib hageja ja kostja I esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (alus

§ 427, § 661 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Car

Capital OÜ (hageja) esitas 19.12.2019 Linafart OÜ (kostja I, põhivõlgnik), P. T. (kostja II, käendaja) ja A. R. (kostja III, liiklusõnnetuse põhjustaja) vastu hagi lepingujärgse võlgnevuse ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise kokku summas 26 063,24 eurot kostjatelt solidaarselt välja mõistmiseks. Kostjalt I ja kostjalt II palub hageja solidaarselt välja mõista viivise seisuga 19.12.2019 summas 7294,01 eurot ja alates 20.12.2019 põhinõudelt summas 20 659,44 eurot 0,2% päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Kostjalt III palub hageja viivise välja mõista põhinõudelt summas 20 659,44 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni 0,022% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hilisemas menetluses hageja vähendas põhinõuet 771,74 euro ulatuses ning sellega seoses ka sissenõutavaks muutnud viivist summas 982,97 eurot. Hagis esitatud asjaoludel on hageja sõlminud 12.02.2016 Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga (rg-kood 10925733) kapitalirendilepingutüüpi liisingulepingu nr 8409-16JKP. Lepingu objektiks oli Mercedes-Benz xxxx xxxxx VIN: WDDxxx. Sõiduk oli enne hageja omandis, kuid anti üle liisingfirmale ettevõtluse finantseerimiseks. 3 Tsiviilasi nr 2-19-20404 Hageja sõlmis 13.05.2016 liisinglepingu nr 1605184, millega kohustus omandama sõiduki Mercedes-Benz xxxx, VIN-kood WDDxxx (edaspidi sõiduk) ja andma selle liisinguvõtja kostja I kasutusse. Liisingulepingujärgne sõiduki väljaostuhind oli 37 790 eurot ja intressimaksed 12 377,84 eurot. Kostjat I esindas kostja II, kellele anti volitus sõiduki kasutamiseks 12.05.

1. Hageja ja kostja II sõlmisid 13.05.2016 käenduslepingu, millisega kostja II vastutab käendajana kostja I ja hageja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 1605184 tulenevate kõikide kohustuste eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 42 621,60 eurot. Kostja II solidaarkohustus on kokku lepitud käenduslepingu punktis
2. Kostja 1 juhatuse liikmeteks olid perioodil 29.10.2015 kuni 22.02.2018 kostja II ja perioodil 04.05.2017 kuni 28.12.2017 kostja III. Sõidukil on vahetatud registreerimismärk. Algselt oli registreerimismärk xxxxxx ja peale muudatust xxxxxx. 13.05.2016.a andis hageja volikirja sõiduki Mercedes-Benz xxxx, reg nr xxx xxx kasutamiseks J.L.-le. Täpselt tuvastamata kellaajal 04.12.2017 võttis kostja III xxx maja ette pargitud hagejale kuuluva J.L. kasutuses ja kostja II vastutusel oleva sõiduki Mercedes-Benz, registreerimismärgiga xxx ja põhjustas sellega, olles ise alkoholijoobes, liiklusõnnetuse, millise tagajärjel tekkis hagejal varaline kahju. Kuna sõiduk taastamisele ei kuulunud, hindas hageja kahju suuruseks sõiduki turuväärtuse, millest on maha arvatud sõiduki müügihind. Ekspertiisi kohaselt oli sõiduki Mercedes-Benz xxxx turuväärtus 32 500 eurot. Kuna kostja III põhjustas liiklusõnnetuse alkoholijoobes, kaskokindlustus tekkinud kahju ei hüvitanud. Kuna kostja jättis alates 12.10.2017 oma liisingulepingujärgsed kohustused täitmata, ütles hageja liisingulepingu üles 23.08.
3. Ülesütlemise seisuga oli kostja I liisingulepingujärgne võlgnevus hageja ees summas 20 397,09 eurot, milline koosneb intressist 5 403,80 eurot ja vara väljaostumaksetest summas 14 993,29 eurot. Vara väljaostumakse jääk oli ülesütlemise seisuga 7 414,41 eurot. Kostja ei tagastanud hagejale sõidukit seisundis, mis tekib tavapärase kasutamise tulemusena. Hageja müüs avariilise sõiduki 05.11.2018 Inkara OÜ-le 3 000 euro eest. Hageja on kahju kindlakstegemiseks teinud järgmiseid kulutusi: 1) tellinud ekspertiisi sõiduki turuväärtuse tuvastamiseks seisuga 04.12.2017, mille eest tasus Autoekspertide Büroo/Smart Assist OÜ-le 336 eurot (ilma käibemaksuta 280 eurot) ning 2) pukseerinud avariilise sõiduki Pärnust Tallinnasse, mille eest tasus Ingmajan OÜ-le 200 eurot.
4. Kostja II ja kostja III vaidlevad hagile täies ulatuses vastu.
5. Asjas toimus 04.09.2020 korraldav kohtuistung, millisel kostja I seaduslik esindaja avaldas, et tema ei tea, millega ettevõte tegeleb, ega midagi tsiviilasjas esitatud asjaolude kohta. Kostjal I puudub seisukoht hagi osas, hageja lepingust tulenevale nõudele vastuväiteid ei ole, kompromissi sõlmimise välistab.
6. Hageja, kostja II ja kostja III esitasid 23.07.2021 kohtule kompromissi, millises avaldavad, et on jõudnud seisukohale, et mõistlikum, majanduslikult soodsam ja kiireim viis õigusvaidluse lahendamiseks on kompromisslepingu sõlmimine. Pooled leppisid kokku, et kostja II tasub hagejale kompromissi korras 5000 eurot 19 osamaksena hiljemalt maksekuu 30-ndaks kuupäevaks. Esimene osamakse tasutakse 30.07.2021 summas 2000 eurot, 17 osamakset summas 166 eurot ja viimane osamakse 178 eurot. Kostja III tasub hagejale kompromissi korras 5000 eurot 24 osamaksena maksekuu 30-ndaks kuupäevaks. Esimene makse hiljemalt 30.07.
7. 23 osamakset on summas 208 eurot ja viimane osamakse 216 eurot. Juhul, kui kostja III ei täida Kompromissist tulenevat kohustust tähtaegselt, siis kohustub kostja III tasuma hagejale viivist 0,06% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Juhul, kui kostja II või kostja III viivitab mistahes Kompromissist tuleneva makse teostamisega üle 30 kalendripäeva, siis muutub sissenõutavaks kogu tasumata kompromissi summa ning hagejal on õigus nõuda selle kohest tasumist. Kuna kostja I on maksejõuetu, siis võtab hageja kostja vastu esitatud hagiavalduse tagasi. Kostjad II ja III on sellega nõus ning neil ei ole hageja ega teineteise suhtes sellest lähtudes 4 Tsiviilasi nr 2-19-20404 mistahes pretensioone vms. Kostjad II ja III kinnitavad vastastikku, et neil puuduvad käesolevast kompromissist tulenevalt teineteise vastu mistahes nõuded ja/või pretensioonid. Osapooled on kokku leppinud, et Osapoolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-105013 jäävad täies ulatuses Osapoolte endi kanda. Pooled paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-19-20404 lõpetada kompromissi kinnitamisega kirjalikus menetluses ning avaldavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

§-le 432. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus.Hageja taotleb tsiviilasjas nr 2-19-20404 poole tasutud riigilõivu tagastamist kontole, millelt see tasuti.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punkt 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 7. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus selgitab, et määruse resolutsioonis on numeratsioon kooskõlas kohtule kinnitamiseks esitatud kohtuliku kompromissi punktidega järgides kohtumääruse numeratsiooni. Kompromissi punktis 2.

1. (resolutsiooni punkt 1.6.) sätestatud nõusolek ja kokkulepe kostja I suhtes ei kehti. Telefoni teel (nr 5234338) tehtud täpsustuse kohaselt palub hageja kompromissi punktis 2.
2. (resolutsiooni punkt 1.6.) esimest lauset käsitleda lisaks kokkuleppele kostjatega II ja III ka hagi tagasi võtmise avaldusena.
3. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 9.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Hagi tagasivõtmise avaldus esitati kohtule enne eelmenetlust lõpetavat tähtaega, seega ei ole kostja I nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik ning kohtul ei ole ka kohustust, tulenevalt

§ 424lg-st 3, tagasivõtmise avaldust kostjale I kätte toimetada.

Kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus

§ 423lg 1 p 2 kohaselt hagi läbi vaatamata.

Hagi läbivaatamata jätmise kord on sätestatud

§-s 425, mille lõike 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama (

§ 426lg 2). Eeltoodu alusel jätab kohus seoses hagi tagasivõtmisega Car

Capital OÜ hagi Linafart OÜ vastu läbivaatamata. 5 Tsiviilasi nr 2-19-20404 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja, kostja II ja kostja III on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende eneste kanda ja neid ei jaotata. Kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Käesoleval juhul võtab hageja hagi tagasi kokkuleppel kostjatega II ja III, kellega ta sõlmis kompromissi ja ka seetõttu, et kostja I on maksejõuetu. Märgitust tulenevalt jätab kohus hageja, kostja II ja kostja III menetluskulud nende endi kanda ja kostja I menetluskulud hageja kanda. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule teadaolevalt ei ole kostjale I menetluses menetluskulusid tekkinud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi kirjalikku menetlusdokumenti ning kohtuistungil esindas kostjat I seaduslik esindaja. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määra. 12. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust tagastamist kontole, millelt see tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1100 eurot. Kuna hageja ning kostjad II ja III sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, kostja I osas võttis hageja hagi tagasi, kostja I ja kostja II on solidaarvõrgnikud, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust (19.12.2019 on tasutud 1000 eurot ja 03.02.2020 on tasutud 100 eurot) pool, see on 550 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole. Kuna hageja on riigilõivu tasunud kahes osas ja erinevatelt kontodelt, kohus täpsustas telefoni teel, millisele kontole hageja tagastatavat riigilõivu soovib ning tagastab Swedbank AS kontole. 13.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissi sõlminud pooled loobusid kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib hageja ja kostja I esitada määruskaebuse

427 alusel

§ 661lg 2 sätestatud tähtaja jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6