Obsah (13)
§ 113§ 1057§ 521§ 137§ 127§ 128§ 130§ 1043§ 1045§ 94§ 134§ 136§ 132KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-278 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R
§ 113lg 2 sätestatud määras.
Rahuldada kannatanu L. M. tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista Peeter Kurelt, tsiviilkostjalt A. T. OÜ-lt ja S. K. AS-ilt solidaarselt kannatanu L. M. kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 59 (viiskümmend üheksa) eurot ja Peeter Kurelt ning A. T. OÜ-lt solidaarselt L. M. kasuks 120 eurot. Rahuldada L. M. viivisenõue väljamõistetud varalise kahju osas ja välja mõista Peeter Kurelt, tsiviilkostjalt A. T. OÜ-lt ja tsiviilkostjalt S. K. AS-ilt solidaarselt kannatanu L. M. kasuks viivis alates hagi esitamisest 18.04.2019.a kuni hüvitise täieliku tasumiseni
§ 113lg 2 sätestatud määras. 3. Menetluskulud/makseinfo: Kr
MS § 180 lg 3 alusel jätta Peeter Kure sundraha summas 776 eurot, kaitsjatasu summas 1161,60 eurot ja K. L. ale teostatud ekspertiisitasu summas 61 eurot, so kokku 1998,60 eurot, riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Peeter Kurelt menetluskulud 2492 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend kaks) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ ▪ Ekspertiisitasu 61 (L. M. ekspertiis) eurot; Kannatanu esindaja tasu 2331 eurot; sundraha 100 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Peeter Kurel menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul (viimane tasumise tähtaeg 17.02.2022.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri: 99921700004687 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2
(23)KrMS § 182 lg 2 ja TsMS § 162 lg 1 ning § 165 lg 1 alusel mõista solidaarselt Peeter Kurelt, A. T. OÜ-lt ja Salva Kindlustus AS-ilt välja tsiviilhagisse puutuv menetluskulu summas 3024 (kolm tuhat kakskümmend neli) eurot L. M. kasuks. Menetluskulu kuulub tasumisele kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määrab, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tsiviilkostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt viivist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Peeter Kurge süüdistatakse selles, et tema 05.12.2017.a kella 20:53 paiku Tartumaal TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee 166. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volvo FL616 reg nr XXX jättes kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mis arvestaks ilmastikutingimusi (tihe lumesadu, libe tee) ja muid liiklusolusid (teetööd). Pidurdamise tagajärjel kaotas kontrolli sõiduki üle, mille tulemusena sõiduk libises paremale poole vastu tee ääres olevat killustikuhunnikut ning veoki tagaosa paiskus vastassuunavööndisse otsa Tartu poolt Tallinna suunas liikunud mootorsõidukile Volkswagen Touran reg nr XXX , mida juhtis L. M. . Kokkupõrke tagajärjel sai Volkswagen Touran’i juht L. M. järgnevaid vigastusi: teise kaelalüli ehk telglüli hamba nihkega murd, kolmanda ja neljanda kaelalüli nihketa murd, peaaju põrutus paremal otsmikupiirkonnas, parema ja vasaku kopsu põrutus vasakpoolse õhkrinnaga, vasaku õlavarreluu diafüüsi keskmise kolmandiku killunenud murd, vasaku õlavarreluu kaugmise otsa külgmise kondüüli (õlavarrekuu põnda) nihkega murd, vasaku küünarliigese subluksatsioon (mittetäielik nihestus), vasaku küünarvarre luude diafüüside kaugmise kolmandiku killunenud nihkega murd, vasaku käe kodarluunärvi ja küünarluunärvi kahjustus, nahamarrastused otsmikul, verevalum paremal niudeluupiirkonnas. Vigastused põhjustasid lähtudes raskeimast – teise kaelalüli murrust – eluohtliku tervisekahjustuse. Oma tegevusega rikkus Peeter Kurg: • • 3
(23)Liiklusseaduse § 14 lg 2 sätteid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusseaduse § 50 lg 3 punktide 1 ja 2 sätteid, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ning vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellega pani Peeter Kurg süüdistuse kohaselt toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav end kohtuistungil talle esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leiab, et Peeter Kure süü ei ole tõendatud. Samuti on kaitsja seisukohal, et kannatanu vigastused võivad olla põhjustatud osaliselt mitte süüdistatava, vaid kannatanu sõidukile hiljem otsa sõitnud tunnistaja K. L. a poolt. Kaitsa avaldas ka seda, et kriminaalasjas pole kindlaks tehtud, kas kannatanu järgis kõiki liiklusseaduse nõudeid, kas tema täitis hoolsuskohustuse nõudeid. Kaitsja tõi kohtuvaidluses välja ka asjaolu, et teelõigul, kus õnnetus toimus ei olnud liiklusruumi ja tööruumi vaheline ohutusruum ning selle külgvahe vastavuses liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud Majandus- ja taristuministri 13.7.2015.a määruse nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel" § 2 p
- Nimetatud määruse lisa 2 kohaselt kohane peab ohutusala olema 1 m laiune sellisel teel, millel kehtiv suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Samuti ei olnud märgid 686 asetatud nõuetekohaselt. Prokurör ja kannatanu esindaja on seisukohal, et süüdistatava süü on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. II Tõendid ja nende usaldusväärsus Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 05.12.2017.a kella 20:53 paiku toimus Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
- kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid kolm mootorsõidukit: Volvo FL616 reg nr XXX , mida juhtis Peeter Kurg, Volkswagen Touran (edaspidi VW) reg nr XXX , mida juhtis L. M. ja Toyota Auris reg nr XXX , mida juhtis K. L. . Esmalt põrkus mootorsõiduk Volkswagen Touran vastu Volvot, mille tagaosa oli libisenud vastassuuna vööndisse ning seejärel sõitis Volkswagen Touranile sisse Toyota Auris. Kokkupõrke toimumist tõendavad järgmised kohtus uuritud tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 47-53) tõendab eespool kirjeldatud osapooltega toimunud liiklusõnnetuse toimumise aega, sõidukite vigastusi ja teeolusid. Protokolli kohaselt leidis liiklusõnnetus aset asfaltkattega teel, millel oli värskelt sadanud lumi ja sõidutee oli libe. Vaadatuna mööda maanteed suunaga Tartu poolt Tallinna suunas oli tegemis sirge teega, mille laius oli 8,8 m. Vasakul pool killustikuhunnikud laiusega 3,7 m, sündmuskohal tähistatud LM 686a ja LM 351 (70 km/h). Vasakul pool esiosaga killustikuhunnikus on näha seismas veok Volvo reg nr XXX sõiduteega diagonaalis. Volvo vasakpoolne esinurk on 8,8 m parempoolsest põrkepiirdest ja vasakpoolne taganurk 2,9 m kaugusel põrkepiirdest. Volvo tagaosa vastas vasakpoolse küljega on näha seismas sõiduk VW reg nr XXX sõiduteega risti esiosa vasakule poole. VW tagaosa on 0,2 m kaugusel põrkepiirdest ja tagaosa 0,3 m võrra nihutatud Tartu poole. Esiosaga vastu VW vasakpoolset tagaosa on seismas sõiduk Toyota reg nr XXX , mille parempoolne esinurk on vastu põrkepiiret ja parempoolne taganurk 2,1 m kaugusel põrkepiirdest. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud 6 fotot. Sündmuskohal käinud avariipolitseinik K. K. on vormistanud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana liiklusõnnetuse skeemi ( tl 52-53). 4
(23)Tunnistaja K. K. i ütluste kohaselt oli 05.12.2017.a õhtul tugev lumesadu ja tuisk. Üle 70 km/h sõita ei saanud. Päev läbi olid kehvad olud olnud. Teel võis olla 5-10 cm lund, tee oli lopane. Tunnistaja kirjeldas kohtus sündmuskohal nähtut, mille ta fikseeris sündmuskoha vaatlusprotokollis. Tunnistaja sõnul sõitis ta sündmuskohalt ka Tallinna poole 0,5 – 1, 0 km ja keeras ringi. Tunnistaja kinnitas, et märgid 351 ja 686 olid üleval. Mingeid jälgi kohapeal ei olnud, need olid kinni tuisanud. K. K. kinnitas kohtus, et kruusahunnikud olid ilusti näha ja need asetsesid selliselt, et sõidutee oli vaba. Ta saab seda kinnitada seetõttu, et ta teostas sündmuskohal mõõtmisi ja veendus, et kruusahunnikud olid sellel tee osal, mis oli kruusane. Sõidutee oli asfaltkattega ja see oli suhteliselt lai. Tunnistaja avaldas ka seda, et mõõtmisi teostades ei pidanud ta vajalikuks mõõta kruusahunniku ja LM 686 vahelist vahemaad, sest sõidutee oli vaba, seal ei olnud laiali killustikku. Märgid 686 asusid kruusase ala peal, märgid olid vastu kruusahunniku alumist äärt, võisid olla 20-30 cm kaugusel äärest, kuid see on hinnanguline, sest mõõtmist ei teostanud. Tunnistaja sõnul oli vaid see kruusahunniku osa, kuhu Volvo oli sisse sõitnud, veidi laiali löödud, ka tee peale, kuid eelnevad hunnikud (Tallinna poolt) olid paigas. K. K. vestles sündmuskohal Volvo juhiga, kes oli talle avaldanud, et mingi eesolev veok oli tema ees pidurdanud ja kuna ka tema oli pidurdanud, siis seetõttu toimuski õnnetus. Kannatanu L. M. sõitis 05.12.2017.a Tartust koju XXX mööda Tallinn- Tartu maanteed. Tulenevalt sündmuskohal saadud vigastusest tingitud tervislikust seisundis kannatanu ise sündmuse kohta midagi ei mäleta. Mälupilt taastus mõni päev hiljem haiglas. Tunnistaja K. L. avaldas kohtuistungil avarii kohta järgmist. Ta sõitis 05.12.2017.a õhtul Tartust XXXle sõiduautoga Toyota. Teed olid väga libedad, lund tuiskas ja nähtavus oli väga halb. Sõita sai 60-70 km/h. Tunnistaja ees sõitis VW, kuid mitte otse ees, vaid piisava pikivahega (hinnang antud tavapärase pikivahe teemärkide järgi). K. L. a ütluste kohaselt nägi ta, et ees sõitev auto põrkas järsku millegagi kokku. Tunnistaja nägi ainult pidurdustuld korraks ja seepeale pidurdas ka ise koheselt, kuid ei saanud autot pidama. Auto hakkas veidi vingerdama ning sõitis ees sõitvale autole tagant otsa. Vaatamata otsasõidule jäi auto samasse sõidusuunda. Eessõitev auto oli kokku põrganud veoautoga ja eest oli auto väga lömmis. Veoauto esiots oli tee ääres, tagaots oli selles suunavööndis, kus tema sõitis. Tunnistaja auto tekitas eessõitnud autole vigastused juhi poolt taha küljele. Tunnistaja L. Õ., kes töötas liiklusõnnetuse ajal tee-ehitust teostavas äriühingus N. AS, sõnul toimus liiklusõnnetuse päeval graniitkillustiku tarne. Killustik toodi poolhaagistega kohale ja ladustati ehitusobjektile, so maanteele. Ladustamine toimus vahetult sõiduruumi kõrvale laoplatsile, liikluseks avatud ruumi kõrvale. Liiklusskeem oli kooskõlastatud Maanteeametiga ja üles olid pandud märgid 686, kas a või b suunalised, mis eraldasid laoplatsi liikluseks kasutatavast ruumist. Killustik oli paigutatud Tallinn - Tartu sõidusuuna äärde. Objekt oli umbes 8 km pikk ja teetööd olid umbes poole peal, so 4 km. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta sündmuskohal ja nägi, et veokijuht oli killustikuhunnikusse sõitnud. Esimese parempoolse nurgaga. Tunnistaja kinnitas, et kõik killustikuhunnikud olid sõidutee ääres, asfaltkate oli täies ulatuses sõiduks avatud. Juhul kui killustik oleks olnud valgunud sõiduteele, oleks tunnistaja arvates seal juba varem õnnetus juhtunud. Juhul kui killustikuhunnikud oleksid olnud ladustatud ebakorrektselt, siis oleks keegi seda korrigeerinud. Killustiku vedu toimus terve päeva. Peale liiklusõnnetust liikluskorraldust muuta polnud vaja. Liiklusruumi ei kitsendatud ja liiklusmärke 686 ei liigutatud pärast avariid. 5
(23)Tunnistaja F. L. avaldas kohtus järgmist. 2017.a töötas ta N. AS-i objektil, kus liiklusõnnetus juhtus. Sündmuskohal oli juttu sellest, et avarii juhtus seetõttu, et keegi pidurdas kaubiku/veoauto ees ja kaubik ka pidurdas ja siis pidurid läksid blokki. Kuna tee oli libe, siis auto hakkas libisema ning põrkas vastu killustikuhunnikut ja läks risti teele. Tunnistaja kinnitas kohtus, et killustikku laaditi lao alale, mis oli liiklusest liiklusmärkidega eraldatud. Kohas, kus avarii juhtus, olid 686 rivis. Killustiku valgumist teele märkas tunnistaja vaid selles kohas, kus veoauto oli killustikuhunnikusse sisse sõitnud. Teiste killustikuhunnikute juures mingeid valgumisi tunnistaja ei täheldanud. Tunnistaja avaldas ka seda, et sündmuskohal polnud mingit juttu selle kohta, et avarii toimus killustiku teele valgumise tõttu. Üks tunnistaja töökaaslastest küsis sündmuskohal politseilt, et kas N. ile on mingeid pretensioone ja talle vastati, et ei, et tegemist on tavalise liiklusõnnetusega. Tunnistaja kinnitas kohtule ka seda, et ta käis sündmuskohal ümber Volvo ja natuke võis olla killustikku pudenenud sõidurajale vaid seal, kuhu Volvo oli hunnikusse sõitnud, mujal sõidureal killustikku ei olnud. Tunnistaja M. S., kes töötas liiklusõnnetuse toimumise ajal N. AS XXXna kinnitas, et käis koos L. Õ. ja F. L. sündmuskohal. Vanast kaherajalisest teest ehitati kolmerajalist ja graniit ladustati sellele kolmandale ehitatavale rajale, mis oli muust liiklusest eraldatud. Sõiduradade laius oli sel hetkel 4+4 m. Kõik märgid olid viidud võimalikult kaugele, et tekitada lai koridor nii teepuhastusmasinatele kui ka liiklejatele. Killustikuhunnikud olid umbes 100 m ulatuses. Sõidusuund killustikuga kaetud ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis ta ka õnnetuse päeval sellest kohast korduvalt mööda ja kui midagi oleks olnud objektil valesti (killustik teel), siis ohutust silmas pidades oleks ta seda kohe tähele pannud. Hunnikud olid ohutus kauguses. Märkide kaugust killustikuhunnikutest tunnistaja ei mäleta, kuid meetrist vahemaad kindlasti polnud. Märgid asetatakse asfaltkatte servale. Tunnistaja mäletab, et õnnetuse põhjusena oli keegi pidurdamisest rääkinud. Tunnistaja selgitas ka seda, et ta tegi sündmuskohal pilte, millised hiljem uurimise käigus politseile andis (tl 100-102). Liikluskorralduse eest vastutas sel korral L. Õ.. Veok oli sõitnud killustikuhunniku serva ja üks hetk kiilunud sinna hunnikusse sisse. Tunnistaja avaldas, et ta sai kohe aru, et see õnnetus on juhtunud selle pärast, et see masin on sõitnud mööda killustiku hunnikut ja üks hetk see materjali kogus on niivõrd suur, et ta lihtsalt takerdub sinna taha kinni ja viskaski selle tagumiku teisele poole taha ette ja siis Tartu poolt tulijad said kohe kokkupõrke. Tunnistaja selgitas ka seda, et Maanteeameti järelevalve sõidab päevas kordi sealt läbi, samuti on Tallinn-Tartu maantee tiheda liiklusega. Kui killustik oleks teel olnud, siis oleks see kellelegi silma jäänud. Tunnistaja kinnitas ka seda, et peale liiklusõnnetust puhastasid sahad tee ära ja seejärel pandi liiklusmärgid samasse kohta tagasi, kus nad enne olid, midagi ei kohendatud ja liiklus läks lahti. Tunnistaja sõnade kohaselt olid sündmuskohal päästetöötajad, märke oli nihutatud, sest üks buss oli ümber pööranud. Tsiviilkostja A. T. OÜ esindaja A. A. käis liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohal. Sel põhjusel küsitleti teda kohtus tunnistaja rollis. A. A. kinnitas kohtus, et Volvol, mida õnnetuse päeval juhtis Peeter Kurg, oli ülevaatus tehtud ja sõiduk oli kindlustatud. Sõiduki tühikaal oli 8 tonni ja koos 3-4 tonnise koormaga oli mass 12 tonni. Ka A. A. kinnitas, et sel päeval oli lumesadu, lörts ja nähtavus oli null. Lumi oli lükkamata. Peeter Kurg oli A. A. le õnnetust põhjendanud sellega, et rahulikult sõites märkas ta järsku mingeid vilkureid ja pidurdas ja oligi killustikuhunnikus. A. A. on ise õnnetuse asjaoluna välja toonud selle, et ilmselt suure kalluri pealt oli killustik maha kallutatud ja selle tagajärjel oli läinud killustik üle märkide sõidurajale, killustik oli lume all. A. A. sõnul oli Tartust tulles näha veoauto kõrval ühte posti, mis oli raja ääre tähistus, kollane ja punased triibud diagonaalis. Tartu poolt tulles asus see kalluri vasaku nurga juures, oli remondiala ja sõidutee ääre peal. See ala, kus killustikku ladustati, oli teest 6
(23)madalam ja märk oli nagu seal tee ääre peal. Tartu poolt tulles oli neid märke näha ka rohkem kui see mida ta kirjeldas. Volvost Tallinna poole oli näha mingid teemärgistuse postid, kuid kaugele ta ei läinud vaatama. Viie killustikuhunniku piirkonnas A. A. le neid märke silma ei jäänud. Samas kinnitab A., et mitmed hunnikud olid kallutatud nii, et need olid märkide vahelt väljas. Seda vaatas ta kalluri juures oleva esimese posti järgi. Süüdistatav Peeter Kurg avaldas, et tal on juhiload alates 23.12.1973.a. 05.12.2017.a. sõitis ta koormaga Pärnusse ja võttis sealt uue peale. Tagasi tulles hakkas lund sadama ja tuiskama. Tuli lobjakat, 10-15 cm kohati ja raske oli sõita. Nähtavus oli piiratud. Remonditaval Tallinn-Tartu teelõigul sõitis ta lähituledega pluss udulaternatega. Tee ääres olid 686 märgid ja praktiliselt sõitis süüdistatav nende järgi, võttis sihi nende märkide järgi. Liiklustihedus oli väike, üksikud autod. Süüdistatava sõnul said korraga märgid otsa ja ta lihtsalt sõitis mingi olemasoleva tee serva järgi. Seal olid nagu hiljem selgus killustikukoormad. Märgid lõppesid enne killustikukoormaid ära ja see lõi süüdistatava ütluste kohaselt ta natuke rööpast välja. Sõidukiirus oli enne avariid 50-60 km/h. Tee ääres oli killustikku vedav auto, millel olid katusel plinkivad kollased, mis tekitas valguse. See valgus oli kaugemalt tugevam. Kui süüdistatav jõudis lähemale, siis plinkiv kollane valgus nagu hajus ja hajus seetõttu, et auto oli kallamise protsessis. Kui auto kasti üles tõstis, siis kast varjas kollased plinkivad ära. Kui jõudis sellisesse kohta, kus kasti tagant kollane valgus tuli süüdistatavale otse peale, siis nägi mingisuguseid punaseid tulesid. Peeter Kurg ei oska öelda, kas need punased tuled olid eessõitva sõiduki või kalluri omad. Kui punaseid tulesid nägi, siis igaks juhuks sujuvalt pidurdas. Tee oli libe ja siis haakus esiratas kuskile kinni ja tekkiski sõit killustikuhunnikusse. Süüdistatav väidab, et hiljem sai ta aru, et sõiduteel oli killustik. Killustik rabas esiratta kinni ja Peeter Kurg arvab, et ilmselt lasi ta piduri lahti, aga täpselt ta ei mäleta. Killustiku hunnikusse sõitis kiirusega 30-40 km/h ja siis korraga oli kõks auto tagaotsa. Kui autost välja sai, siis oli teine kõks. Kahe kõksu vahe võis olla 30-40 sekundit. Teine auto lükkas esimest autot veel 30-40 cm veoauto alla. Veoautol oli killustiku sees vaid parem nurk, vasak ei olnud. Kallurist jäi süüdistatava auto 10-15 m. 686 märgid olid Tallinna poolt juba seal, kus algas 70- ne piirang. Vahe märkides tekkis vahetult enne killustikuhunnikuid. Kui pidurdama hakkas, siis ei näinud, et keegi kuskilt vastu sõitis. Süüdistatav vastates kannatanu esindajale avaldas, et tema auto valgusvihud võtsid märgist märgini, hea nähtavus oli 20-30 m kindlasti. Peeter Kurg rääkis ka mügarikest, millest üle sõitis. Mügarikud, millest ta üle sõitis, hakkasid tulema siis kui hunnikud kahasid tulema. Peeter Kure sõnade kohaselt seadis ta oma kursi lumevalli ääre järgi, mis oli talle nagu orientiiriks. Kohus peab vajalikuks enne teo objektiivse ja subjektiivse külje analüüsimist avaldada järgmist seoses süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis on 28. mai 2014. a otsuses asjas nr 3-1-1-13113 märkinud, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale (vt osutatud otsuse p 14). Kõnealusest seisukohast lähtudes ei ole välistatud, et kohus rajab otsuse järeldused isiku ütluste sellele osale, mida ta peab usaldusväärseks, jättes samal ajal ülejäänud ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist kõrvale. Süüdistatav on end asunud aga kaitsma väitega, et liiklusavarii toimimise kohas oli osa killustikust libisenud sõiduteele, mistõttu haakus auto esiratas killustiku tõttu kuskile kinni ja auto liikus killustikuhunnikusse. Samuti on Peeter Kurg avaldanud, et vahetult enne 7
(23)liiklusõnnetuse toimumist puudusid liiklusmärgid 686. Samasisulisi ütlusi teel oleva killustiku kohta ja ka liiklusmärkide puudumise kohta on andnud ka A. A. , kes on Peeter Kure tööandja esindaja ning tsiviilkostja. A. A. tõi õnnetuse toimumise põhjusena välja võimaluse, et ilmselt oli suure kalluri pealt killustik maha kallutatud ja selle tagajärjel oli läinud killustik üle märkide sõidurajale ja killustik oli lume all. Süüdistatava ja A. A. need väited ei ole tõendamist leidnud ja on otseses vastuolus tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et nii süüdistatav kui ka tsiviilkostja A. T. OÜ esindaja A. A. on selles osas kohtus andnud ennast õigustavaid ütlusi, mis ei riimu nende tunnistajate ütlustega, kes vahetult veendusid sõidutee seisukorras. Tunnistajate K. L. a, K. K. i, L. Õ. , F. L. i ja M. S. u ütlused on kohtu arvamuse kohaselt usaldusväärsed. Kannatanu tulenevalt liiklusõnnetuses saadud vigastustes sündmuse kohta mudagi ei mäleta. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ja A. A. ütlused, mis on kokkulangevad tunnistajate ütlustega, on usaldusväärsed, kuid ütlused, millised on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ja ka sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatuga, jätab kohus kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas Karistusseadustiku § 423 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu L. M. vigastused on tekkinud 05.12.2017.a süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse käigus. SA XXX Kliinikumi 05.12.2017.a teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 61) kinnitab, et kannatanu saabus kliinikumi üliraskete vigastustega, muuhulgas on fikseeritud vasaku õla- ja küünarvarre luude murrud, II kaelalüli murd, vasakpoolne minimaalne õhkrind, ajupõrutus. Isiku ekspertiisiaktis nr XXX (tl 63-66), mis on koostatud 19.03.2018.a, on ekspert avaldanud, et vigastused põhjustasid lähtudes raskeimast – teise kaelalüli murrust – eluohtliku tervisekahjustuse. Akti kohaselt tuvastati L. M. l järgmised vigastused (tl 66): teise kaelalüli ehk telglüli hamba nihkega murd, kolmanda ja neljanda kaelalüli nihketa murd, peaaju põrutus paremal otsmikupiirkonnas, parema ja vasaku kopsu põrutus vasakpoolse õhkrinnaga, vasaku õlavarreluu diafüüsi keskmise kolmandiku killunenud murd, vasaku õlavarreluu kaugmise otsa külgmise kondüüli (õlavarrekuu põnda) nihkega murd, vasaku küünarliigese subluksatsioon (mittetäielik nihestus), vasaku küünarvarre luude diafüüside kaugmise kolmandiku killunenud nihkega murd, vasaku käe kodarluunärvi ja küünarluunärvi kahjustus, nahamarrastused otsmikul, verevalum paremal niudeluupiirkonnas. Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi arvamuse õigsuses, mistõttu saab eksperdiarvamusega lugeda tõendatuks, et liiklusõnnetusega tekitati L. M. le eluohtlik tervisekahjustus. Seega on tõendatud süüteo objektiivse koosseisu üks tunnustest. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on KarS § 423 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu kaitstavaks õigushüveks paljude inimeste elu ja tervis, sest nagu enamikku liiklussüütegusid, iseloomustab ka seda koosseisu sihitus abstraktse, määratlemata hulga 8
(23)inimeste vastu. Kuivõrd tegemist on blanketes kuriteokoosseisuga, siis tuleb kohtul analüüsida üksikasjalikult, kas on tuvastatud süüdistatava poolt süüdistuses viidatud liiklusnõuete rikkumine. KarS § 423 lg 1 koosseisu puhul on tegemist materiaalse ettevaatamatusdeliktiga, mistõttu on kohtul kohustus tuvastada Peeter Kure vastutuse eeldused vastavalt KarS §-s 18 sätestatule. Järgnevalt asub kohus kontrollima seda, kas Peeter Kurele saab ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi 3-1-1-45-14 punktis 8 avaldanud hoolsuskohustuse kohta järgmist:“.. hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava, ühiskonnas vajaliku hoolsuse ülesnäitamist. Isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda olemasolevat ohtu mingile õigushüvele ja see oht ära tunda. Hoolsus tähendab ka kohustust tunnetada ohtu, tajuda tingimusi, milles viibitakse. Kohtupraktikas tehakse vahet üldinimleku hoolsuskohtuste ja mingis konkreetses valdkonnas tegutsevalt isikult nõutava hoolsuskohustuse vahel. Süüdistuses on märgitud, et Peeter Kurg rikkus LS § 14 lg 2 ja § 50 lg 3 p-de 1,2 sätteid, seega heidetakse talle ette konkreetselt liiklusseaduses fikseeritud nõuete mittetäitmist. Süüdistuse kohaselt ei kohandanud Peeter Kurg 05.12.2017.a kella 20:53 paiku sõites Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee 166. kilomeetril oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, s.o süüdistatav ei arvestanud sõidukiiruse valikul ilmastikutingimusi (tihe lumesadu, libe tee) ja muid liiklusolusid (teetööd). Kokkuvõtlikult heidetakse Peeter Kurele ette, et ta ei olnud rasketes ilmastiku-ja teeoludes mootorsõidukit juhtides piisavalt tähelepanelik, hoolas ja ettevaatlik ega kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis võimaldanuks tal sõiduk seisma jätta eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on leidnud nii süüdistatava, kannatanu kui ka kõigi tunnistajate ütlustega tõendamist, et 05.12.2017.a õhtul olid ilmastiku-ja teeolud liiklusõnnetuse toimumise eelselt rasked - tee oli lume või lumelörtsiga kaetud, lund sadas pidevalt juurde ning nähtavus oli halb. Peeter Kurg avaldas ristküsitlemisel, et sõidutee oli ka libe. LS 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohte liikuses ja kahju tekitamist. Seega peab eespool kirjeldatud liiklusoludes iga liikleja ohu vältimiseks valima just sellise liikumiskiiruse, mis võimaldaks tal eespoolse nähtavusulatuse piires juhtida oma sõidukit ohutult ja vajadusel ka ohutult pidurdama, kuni selleni, et vajadusel jääda seisma. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab kohus teha järelduse, et Peeter Kurg ei olnud 05.12.2017.a ilmastikutingimustes ja remonditaval teelõigul sõites piisavalt ettevaatlik. Peeter Kurg avaldas kohtus ristküsitlemisel, et tema poolt juhitud veoki kiirus oli enne pidurdamise algust umbes 50-60 km/h. Kohtuistungil kannatanu esindajale vastates selgitas süüdistatav, et vähendas oma liikumiskiiruse 50-60 km/h-le siis, kui liiklusmärgid 686 tema sõnul otsa lõppesid. Peeter Kure ütluste kohaselt oli tema sõiduki tulede poolt valgustatud ala umbes 20-30 meetrit. Kannatanu esindaja avaldas kohtuvaidluste käigus, et nähtavusega 20-30 meetrit kiirusel 50-60 km/h liikumine ei ole ohutu. Esindaja esitas järgmiste algandmete põhjal omapoolsed arvutused. Kiirusel 50-60 km/h liikudes läbib sõiduk igas sekundis 13,8-16,7 meetrit, mis on arvutatav ilma eriteadmisteta põhikooli matemaatikateadmiste pinnalt tehtest, kus meetriteks 9
(23)teisendatud kilomeetrite arv jagatakse sekunditeks teisendatud tunniga (näiđe: 50 km/h = 50 000 : 3600 = 13,8 m/s). Esindaja on toonud välja samuti üldteadaoleva asjaolu, et mootorsõiduki peatamine sekundiga ehk nö hetkega ei ole füüsiliselt võimalik. Kohtuvaidluste käigus avaldas vandeadvokaat M. S. järgmist: „ Ohu ilmnedes eelneb sõiduki pidurdamisele ja pidurdatult liikumisele veel ka aeg, mille kestel juht ohule reageerib. Seda aega nimetatakse reageerimisajaks. Autokoolis õpetatakse autojuhtidele, et reageerimisaja pikkuseks on üldjuhul 0,8-1 sekundit. Eelöeldust saab järeldada, et ohu märkamisel kaotanuks süüdistatav enda poolt valitud sõidukiiruse korral umbes 1/3 kuni 1/2 oma nähtavusulatusest ainuuksi reageerimisele. Sõiduki pidurdatud liikumiseks ja peatumiseks jäänuks alles üksnes 13,3 kuni 16,2 meetrit juhul, kui süüdistatava eespoolne nähtavusulatus olnuks 30 meetrit (seda siis kiiruse 50-60 km/h juures). Kui nähtavusulatus ettepoole olnuks väiksem, näiteks 20 meetrit, nagu süüdistatav samuti oma nähtavusulatust ise hindas, siis oleks sõiduki pidurdamiseks ja peatamiseks alles jäänud teepikkus olnud veelgi lühem. On ilmselge, et libedal ja lörtsisel teel ei ole ka 16,2 meetrisel teepikkusel 50-60 km/h liikuva sõiduki peatamine võimalik. Seega oli süüdistatav juba iseenesest valinud sellise sõidukiiruse, mis ei oleks tal võimaldanud oma sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires peatada.“ Kohus leiab, et kannatanu esindaja poolt toodud algaandmed tulenevad süüdistatava enda ütlustest. Esindaja poolt toodud arvutused põhinevad üldteadaolevatel matemaatilistel valemistel ja nendest tehtud järeldused on loogilised ning tõesed nii arvutuslikult kui ka sisuliselt. Kohus ei pea õigeks omistada endale eespool kajastatud arvutusi, kuid nende analüüsi tulemusel nõustub kannatanu esindaja poolt avaldatud seisukohtadega samadel põhjendustel, millised on kannatanu esindaja välja toonud. Kriminaalasjas pole vaidlust ka selles, et teelõigul, kus liiklusõnnetus toimus, teostati teetöid. Tee-ehitustööde toimumine oli juhtidele vastava liikluskorraldusega teatavaks tehtud. Tunnistajad F. L. , M. S. ja L. Õ. avaldasid kohtus, et kuivõrd vanast kaherajalisest teest ehitati kolmerajalist, siis seoses teetöödega ladustati graniitkillustikku kolmandale ehitatavale rajale, mis oli muust liiklusest eraldatud. Teetööde tõttu oli sellel teelõigul piirkiiruseks 70 km/h. Ka süüdistatav kinnitas, et ta märkas kiirusepiirangu märki ja oli teadlik teetöödest juba seetõttu, et ta oli samal teel sõitnud varasemalt enne õnnetust palju kordi. Samas on Peeter Kurg avaldanud, et vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist puudusid liiklusmärgid 686. Samasisulisi ütlusi liiklusmärkide puudumise kohta liiklusõnnetuse järgselt on avaldanud ka A. T. OÜ esindaja A. A. . Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et süüdistatava ja A. A. sellesisulised ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus arvab need tõendikogumist välja. Kohus leiab, et süüdistatava käitumise muutis veelgi ohtlikkumaks asjaolu, et ta jätkas ka siis kui väidetavalt olid liiklusmärgid 686 lõppenud, liikumist kiirusega 50-60 km/h ja seda olukorras, kus ta enda sõnul orienteerus üksnes paremal pool paiknenud lumevalli (lumega kaetud killustikuhunnikud) ääre järgi. Seega tuleb nõustuda siingi kannatanu esindaja seisukohaga, et süüdistatava tähelepanu pidi olema jagatud nii lumevalli ääre jälgimise ning eespoolse nähtavusulatuse ja muu liikluse jälgimise vahel. Vähendatud piirkiirusega teelõikudel, samuti teel, kus toimuvad ehitustööd, ja tööde ala on liiklusmärkidega märgistatud, on võimalike takistuste esinemine igale liiklejale ette aimatav. 10
(23)Süüdistatav avaldas kohtus, et ta märkas tee ääres killustikku vedavat autot, millel olid katusel plinkivad kollased, mis tekitas valguse. Valgus oli kaugemalt tugevam. Kui süüdistatav jõudis lähemale, siis plinkiv kollane valgus nagu hajus ja hajus seetõttu, et auto oli kallamise protsessis. Süüdistatav on tunnistanud seda, et ta märkas tee-ehituse alal töötava veoki vilkurite põlemist. Kohtu arvamuse kohaselt peaks enam kui 45-aastase staažiga autojuht saama aru, et vilkur võib eespoolset nähtavusulatust veelgi vähendada, mistõttu tuleks sõidukit juhtides olla sellist ohtu märgates eriliselt ettevaatlik, et suuta sõiduk ohu ilmnemisel ohutult pidurdada ja selleks tulnuks valida märksa väiksem sõidukiirus kui süüdistatav oli valinud. Vähendamata tihedas lumesajus libedal teel teetööde alas, kus ta oli märganud eespool killustikku vedava auto vilkurite valgust, käitus Peeter Kurg kohtu arvamise kohaselt LS § 14 lg 2 nõudeid, st süüdistatav ei olnud ei hoolikas ega ka ettevaatlik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-109-05 punktis 14 kinnitab kolleegium oma varasemas lahendis avaldatud seisukohta ja leiab, et halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Lahendite tegemise ajal kehtinud liikluseeskirja § 123 sisu on identne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LS § 50 lg 3 p 1 sisuga. Seega olukorras, kus Peeter Kurg liikus pimeda ajal „suurim kiirus 70 km/h" piiranguga libedal ja halva nähtavusega ning ehitusjärgus oleval teel kiirusega 50-60 km/h, seega vaid 10-20 km/h suurimast lubatud kiirusest väiksema kiirusega, ei seda pidada ohutuks ja sobivaks kiirusevalikuks. Kohus on objektiivse hoolsuskohustuse rikkumise tuvastanud ja on seisukohal, et Peeter Kurg pikaajalise kogemusega autojuhina valides sellistes liiklustingimustes kiiruse 50-60 km/h sai ja pidi mõistma, et tema teo tulemusel võib saabuda kaasliiklejatele oht. Samas oleks õige kiirusevalikuga olnud see välditav. Järgnevalt peab kohus vastama küsimusele, et kas süüdistatav poolt hoolsuskohustuse rikkumise ja kannatanul tekkinud raske eluohtliku tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Kohtu arvamuse kohaselt on see seos ilmne. Kohus leiab, et ebaõige sõidukiiruse valik ning hooletu ja ettevaatamatu käitumine vähenenud nähtavuses viis koosmojus selleni, et süüdistatav ei tajunud eespoolseid liiklusolusid enam adekvaatselt, ei hinnanud õigesti võimalikku ohtu ega saanud täpselt aru, kas tema ees soidab või ei sõida teine sõiduk, ning kas see sõiduk pidurdab või mitte. Tõendamist on leidnud, et Peeter Kurg tulenevalt kehvadest nähtavusoludest pidurdas järsult, millise tegevusega kaotas kontrolli tema juhtimisel olnud sõiduki üle. Sel põhjusel sattus Volvo libisemisse ning kaldus sõiduteelt välja vastu väljaspool sõiduteed ladustatud killustikuhunnikut, mille tagajärjel paiskus veoki tagaosa vastassuuna vööndisse ja ootamatult ette seal liikunud kannatanu sõidukile. Kaitsja on kannatanule ette heitnud ebaõige liikumiskiiruse valikut, leides et see võis tingida liiklusõnnetuse. Kohus on seisukohal, et kaitsja väide ei ole mitte millegagi tõendatud. Isegi süüdistatav pole avaldanud, et vastassuunast oleks tema suunas liikunud mõni sõiduk suure kiirusega. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid L. M. täpset liikumiskiirust. Tuletades selle tunnistaja K. L. a ütlustest, kes sõitis L. M. taga ja nägi 11
(23)eessõitvat sõidukit ning liikus ise tema enda arvates kiirusega 60-70 km/h, siis kas sama kiirusega või aeglasemalt sai liikuda ka L. M. . Tartu-Tallinna suunal ei olnud sellel teelõigul ehitustöödest tulenevaid takistusi. Sõidurada oli piisavalt lai. Kui Peeter Kure poolt juhitava Volvo tagaosa poleks ootamatult paiskunud vastassuuna vööndisse, siis poleks kohtu arvamuse kohaselt ka mingit liiklusõnnetust toimunud. Kaitsja tõi kohtuvaidluses välja ka asjaolu, et teelõigul, kus õnnetus toimus ei olnud liiklusruumi ja tööruumi vaheline ohutusruum ning selle külgvahe vastavuses liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud Majandus- ja taristuministri 13.7.2015.a määruse nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel" § 2 p 4. Nimetatud määruse lisa 2 kohaselt kohane peab ohutusala olema 1 m laiune sellisel teel, millel kehtiv suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Samuti ei olnud märgid 686 asetatud nõuetekohaselt. Kohus, tutvunud eespool viidatud määruse lisas 4 esitatud jooniseja 1 järeldab, et ohutusruum tuleb luua sellise tööruumi ümber, mis asub otseselt sõiduteel. Käesolevas kriminaalasjas uuritud liiklusõnnetuse puhul toimusid teetööd väljapool sõiduteed, mistõttu ohutusruumi kehtestamine ei olnud vajalik. Nimetatud asjaolu tuleneb ka maaruse nr 90 §- de 31 ja 32 sisust. Seega saab asuda seisukohale, et ohutusruumi kehtestamise kohustus kehtib sõiduteeosal toimuvate teetööde puhul, mitte aga väljaspool sõiduteed toimuvate teetööde suhtes. Kõike eelnevat kokku võttes saab asuda seisukohale, et Peeter Kurg rikkus nii LS § 14 lg 2 kui ka § 50 lg 3 p-de 1, 2 nõudeid ja temapoolse hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel sai L. M. liiklusõnnetuse käigus raske eluohtliku tervisekahjustuse. Subjektiivsest küljest eeldab tegu ettevaatamatust nii liiklusnõuete rikkumise suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse suhtes. Koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. KrMS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et Peeter Kurg oli hooletu konkreetsetes liiklusoludes kiiruse valikul ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta saanud minimeerida ohu ning vältida tagajärje saabumist. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistusregistri teate kohaselt (tl 97) puutub Peeter Kurel kehtiv karistus. Kohus ei tuvastanud ei karistust raskendavaid ega ka karistust kergendavaid asjaolusid. Samas ei saa kohus jätta märkimata, Peeter Kurg pole kannatanu vigastuste ja tervisliku seisundi vastu 12
(23)mingit huvi üles näidanud. Olenemata sellest, kas süüdistatav tunnistab oma süüd asetleidnud liiklusõnnetuses või mitte ( mis on tema seaduslik õigus kriminaalmenetluses), on taunitav kui liiklusõnnetuses osalenud isikul puudub inimlik lähenemine kannatada saanud isikusse ja tema kannataustesse. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohtu hinnangul ei oleks Peeter Kurele rahalise karistuse mõistmine otstarbekas põhjusel, et käesoleval ajahetkel on ta XXX. Süüdistataval tuleb tasuda ka otsusega välja mõistetav tsiviilhagi ja menetluskulud, seega ei oleks käesoleval juhul rahaline karistus süüdistatava suhtes oma olemuselt kergemaliigiline karistus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes, kes on küll varem kohtulikult karistamata, on rahalise karistuse kohaldamine piisavate rahaliste vahendite puudumisel välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et süüdistatav on andnud ennastõigustavaid ütlusi, ta ei ole toimepandud kuritegu tunnistanud ega sellest tulenevalt ka kahetsenud. Eelnimetatud asjaolud kinnitavad aga seda, et isik ei ole mõistnud, et konkreetsetes liiklusoludes ei olnud ta piisavalt hoolikas ja ettevaatlik ning ei suutnud vältida ohtu ja sellega seoses kahju tekitamist kannatanule. Süüdistatav pole vähemalt kohtus avaldanud, et ta oleks teinud oma käitumisest õigeid järeldusi. Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest üldpreventsiooni tähenduses ehk riigi poolt tuleb anda selge signaal ühiskonnale ja isikutele seoses liikluskultuuriga. Kõik liiklejad peavad mõistma, et vaatamata sellele, millist kiirust lubavad liiklusmärgid, tuleb igal üksikul liiklejal arvesse võtta liigeldes nii oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi kui ka muid liiklusolusid, et tagada nii enda kui ka kõigi teiste liiklejate ohutus. Kohtu hinnangul on Peeter Kure süü suurus ettevaatamatusest tuleneva teo toimepanemisel keskmine. Süüdistatav sõitis 12 tonnise kaaluga sõidukiga, mille sattumine avariisse tekitab ilmselgelt raskemaid tagajärgi kui väiksem sõiduauto. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Peeter Kure karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseks. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad 13
(23)põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKK otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning Peeter Kure suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kohus ei täheldanud Peeter Kure isikus ja tema käitumises asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Seega peab kohus võimalikuks vabastada Peeter Kurg KarS § 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 1 aasta. Peeter Kurg tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus Peeter Kure suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kriminaalasjas on kannatanu L. M. lepinguline esindaja vandeadvokaat M. S. esitanud tsiviilhagi süüdistatava Peeter Kure ning tsiviilkostjate A. T. OÜ ja S. K. AS vastu varalise kahju ja viivise solidaarses nõudes, mittevaralise kahju solidaarses nõudes vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele ja viivise solidaarses nõudes ning kannatanu menetlusekulude solidaarses nõudes. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel 05.12.2017.a töötas Peeter Kurg A. T. OÜ-s autojuhina. Nimetatud asjaolu kinnitab süüdistatav ise oma ütlustes. Samuti kinnitab Peeter Kure töötamist A. T. OÜ juhatuse liige (tl 42-43) A. A. . Võlaõigusseaduse (
) § 1057 alusel vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Asjaõigusseaduse § 33 lg 3 tähenduses on A. T. OÜ otseseks valdajaks, mistõttu vastutab oma töötaja Peeter Kure poolt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Seega tuleb A. T. OÜ lugeda vastutavaks kannatanule tekitatud kahju eest. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 sätestab, et kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumisel esitada kahju hüvitamise nõude ka kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kannatanu ees
§ 1057
alusel või
õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
§ 521
lg 1 sätestab samuti, et kahjustatud isik võib kahju hüvitamist nõuda nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt. Veoauto Volvo kindlustusandjaks oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel S. K. AS. Nimetatud asjaolu on S. K. AS jaatanud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et Peeter Kurg on süüdi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest KarS § 423 lg 1 järgi, siis on S. K. AS kohustatud hüvitama Peeter Kure poolt põhjustatud liikluskahju ja on käesolevas kriminaalasjas tsiviilkostjaks.
§ 137
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt
§ 137lg-st 1 vastutavad süüdistatav Peeter Kurg, tsiviilkostja A.
T. OÜ ja S. K. AS solidaarselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. 14
(23)
§ 127
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kannatanu L. M. avaldas kohtus järgmist. 05.12.2017.a oli ta XXX trennis. Trennis olid tal jalas musta värvi Adidase treeningretuusid., mis maksid 40 eurot. Aknast välja vaadates nägi, et sajab lund. Peale trenni hakkas sõitma Tartust koju XXX Tallinn-Tartu maanteed pidi. Kannatanu ei mäleta kojusõidu asjaolusid, ega ka avariid. Esimene mälupilt on tal paar päeva hiljem haiglast. 2017.a oli tal juhtimisõigus olnud kaks aastat. Sama maanteed pidi sõitis ta 2 korda nädalas. L. M. õppis liiklusõnnetuse toimumise ajal XXXs. Kannatanu sõnul sai liiklusõnnetuses vigastada kael ja vasak käsi. Käesoleval ajal on vasakus käes luud toetavad metallplaadid veel sees. Kuna luustumine käes on toimunud väga aeglaselt, siis ei saa plaate veel eemaldada. Seda saab teha kunagi tulevikus uue operatsiooni teel. Pärast üht operatsiooni lubati tal kätt liigutada, kuid luu läks uuesti katki ja plaat pandi tagasi. Käesolevaks hetkeks on L. M. ütluste kohaselt tehtud tema vasakule käele viis operatsiooni. Kannatanu sõnul on talle tehtud luu siirdamist – puusaluust võeti käe jaoks operatsiooni käigus luukudet. Käel on hetkel 8 armi ja kehal
- Tantsutrennis ta pärast õnnetust enam käia ei saa, sest vasak käsi ei lähe enam sirgeks ja ei kannata enam järske liigutusi. Vahetult peale õnnetust oli määratud kannatanule osaline töövõime, kuid hetkel on ta tunnistatud töövõimeliseks. Kannatanu sõnul tegi ta peale liiklusõnnetust semestri asjad järgi ja ta suutis lõpetada ülikooli nominaalajaga. Kannatanu selgitas, et XXX statsionaarses õppes tuleb läbida 30 EAP ulatuses aineid semestris, minimaalne on 24 EAP. Kannatanul jäi kolm puudu, et saaks edasi järgmisesse semestrisse ja seetõttu pidi ta 3 ainepunkti eest maksma. Liiklusõnnetuse hetkeks oli ta läbinud 81 EAP ulatuses koos eelmise aastaga kokku. L. M. kinnitas kohtus ka seda, et ta kannab püsivalt kõrvarõngaid, kuid haiglas tal neid enam ei olnud. Haiglas ärgates tundis ta hirmu. Ta pidi olema pikali ja liigutada sai vaid paremat kätt. Kaelavigastuse tõttu oli tal kaelatugi ja vasaku käe küljes olid suured metallfiksaatorid. Käesolevaks hetkeks ei ole kael täielikult paranenud – raskusi on pikalt vasakule vaatamisega, sest tal hakkab valus ja süda läheb pahaks. Arstid on kinnitanud, et 100% vasak käsi ei taastugi. Kael jääb valusaks ka pikalt üles või alla vaadates. Samuti on tekkinud peavalud. Haiglas ei saanud kannatanu ise süüa, mistõttu käis lisaks hooldaja abile kannatanu XXX teda pidevalt haiglas aitamas ja hooldamas. Peale haiglast väljakirjutamist vajas L. M. ka kodus pidevat kõrvalabi. Kodus sai ta esialgu väga vähe püsti olla, sest kaelavigastus põhjustas valusid. Pikalt ei saanud ka istuda ja seetõttu pidi ta tihti pikali viskama. Kaelatugi võeti ära 2018.a veebruari alguses. Samal perioodil hakkas kord nädalas käima füsioterapeudi juures, kes näitas harjutusi selleks, et vasaku käe sõrmed liikuma saada. Sõrmede liikuvus ei ole käesolevaks hetkeks täielikult taastunud. Vasaku käe väikese sõrme otsas puudub tundlikus. Käsi ei lähe ka täiesti sirgeks, samuti ei saa kätt täiesti kõverdatult hoida. Arvuti taga tööd on võimalik teha, kuid lauale toetades jääb vasak käsi mingites asendites valusaks, samuti pikalt vasakule ekraani vaadates jääb kael valusaks ja hakkab halb. Veebruaris
- a läks kannatanu ülikooli tagasi, sest ta ei tahtnud akadeemilisel puhkusele jääda. Käsi oli ortoosis ja seda kasutada ei saanud. Iseseisvalt koolis hakkama ei saanud ja pidi paluma kursusekaaslastelt abi näiteks koti tõstmisel ja söömisel. XXX sõidutas iga päev kooli ja tagasi. Alles kuu hiljem sai jääda ühiselamusse. Käesoleval ajal saab käia jõusaalis, kuid kõik harjutused tuleb treeneriga enne läbi arutada. L. M. sõnul pidi ta loobuma liiklusõnnetuses 15
(23)saadud vigastuste tõttu oma elu esimesest lennureisist, so reisist Hispaaniasse. Kindlustuselt ta reisi raha tagasi pole saanud.
§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
Kannatanu on esitanud nii varalise kui ka Mittevaralise kahju nõude. A Varalise kahju nõue Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 507,91 eurot varalise kahju katteks ning viivis väljamõistetud hüvitiselt
§ 113
lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kannatanu pidanud liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu tarvitama erinevaid ravimeid valu leevendamiseks. Kannatanu on teinud kulutusi ravimitele vähemalt 120,60 euro eest. Kuna kannatanul esinesid raskused WC kasutamisega, oli ta sunnitud WCsse paigaldama käetoe, mis kergendas kannatanul tualetis toimetamist. Käetoe ja paigaldamistarvikute maksumus oli 31,28 eurot. Vigastatud ja opereeritud küünarvarre kaelalahases hoidmiseks vajas kannatanu spetsiaalset kotti, mille maksumus oli 8,60 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärjel kadusid kannatanu kõrvast kõrvarõngad, kahjustusid jalanõud ja jope, samuti jalas olnud treeningpüksid, mille väärtuseks hindab kannatanu kokku 227,43 eurot. Seoses koolist puudumisega pidi kannatanu uuesti tasuma ainepunktide eest 120 eurot. Kannatanu on vähendanud varalise kahju nõuet talle tänaseks hüvitatu võrra. Kannatanu varalise kahju nõudeks jääb hüvitamata kõrvarõngaste maksumus 29 eurot, treeningpükste maksumus 30 eurot ja ainepunktide eest tasutud 120 eurot, seega kokku on hüvitamata varaline kahju 179 eurot. Kõrvarõngaste kadumine ning treeningpükste hävimine ning nende esemete maksumus on tõendatud kannatanu ütlustega. XXX ainepunktide eest tasumine on tõendatud XXX 01.03.2018.a arvega nr 1802175 (tl 75p). Isiklikud väärismetallist ehteid tuleks hageja hinnangul käsitleda LKindlS § 33 p 1 kohaste välistuste alla mittekuuluvatena. Hageja küsib ainepunktide eest tasumisele kuulunud summa hüvitamist seetõttu, et ta ei saanud liiklusõnnetuses saadud vigastustest tulenevalt osaleda õppetöös ning kaotas seetõttu võimaluse sooritada õigeaegselt eksameid/arvestusi. Hageja hinnangul ei piira
§ 130
lg 1 regulatsioon tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva sellise kulu hüvitamist, mida ei ole
§ 130lg 1 dispositsioonis otseselt välja öeldud. Kaitsja taotles Peeter Kure õigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses Kar
S 423 lg 1 järgi ja sellest tulenevalt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Tsiviilkostja S. K. AS on hagejale tekkinud varalise kahju osaliselt hüvitanud. 27.05.2019.a tasus tsiviilkostja hagejale ravimite, käetoe ja paigaldamistarvikute ning küünarvarre kaelalahases hoidmiseks vajaliku koti eest hüvitist kokku 160,48 eurot ja kahjustunud jalanõude ning jope eest hüvitist kokku 168,43 eurot. S. K. AS ei ole hüvitanud hagejale kadunud kõrvarõngaste taassoetamiskulu, kahjustunud treeningpükste väärtust ja õppeteenustasu kooli ainepunktide eest. S. K. AS hinnangul on hageja kõrvarõngaste kaotsiminek liiklusõnnetuse tagajärjel tõendamata. Lisaks ei kuulu kõrvarõngaste kaotsiminekust tekkinud kahju kostja poolt 16
(23)hüvitamisele tulenevalt LKindlS § 33 p-st 3, kuna kostja ei käsitle kõrvarõngaid tarbeesemena LKindlS § 33 p 3 tähenduses. Samuti on tõendamata hageja nõue kahjustunud treeningpükste väärtuse hüvitamiseks. Puuduvad fotod kahjustatud treeningpükstest, esitatud ei ole ka kahjustatud pükste soetamise ostutšekki. Kostjale ei ole teada ega arusaadav täpsemalt, millise vara väidetava hävimisega on tegemist. Õppeteenustasu XXX ainepunktide eest ei kuulu S. K. AS poolt hüvitamisele, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist tervisekahjustusest või kehavigastusest tingitud kuluga (milleks on näiteks ravikulud) ega ka täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahjuga. Õppeteenustasu ei kuulu hüvitamisele ka tulenevalt LKindlS § 33 p-st 12, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks, näiteks kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping. Hagejal jäi täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isiku ehk XXX ga sõlmitud õppeteenuse osutamise leping – sellest tuleneva kahju ärahoidmine ei ole LKindlS § 33 p 12 kohaselt liiklusreeglite täitmise eesmärgiks.
§ 128lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid.
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
§ 128
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
§ 1043
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
§ 113
lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
§ 94
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates
- jaanuarist 2021.a on 0,00%. Kohus on seisukohal, et hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele ka osas, mida S. K. AS pole käesolevaks hetkeks hüvitanud. Treeningpükste osas peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanu viibis õnnetuse eelselt tantsutreeningus. Kohtul puudub igasugune alus arvamuseks, et kannatanu väide, et tal olid õnnetuse hetkel jalas treeningpüksid, pole õige. Arvestades kannatanu vigastusi ja vaadates avariipaigast tehtud fotosid, on eluliselt usutav, et kannatanu jalas olnud püksid polnud enam pärast haiglasse viimist riietusesemena kasutatavad. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud fotod, mille kohta kannatanu selgitas, et tal olid sarnased treeningpüksid sarnase hinnaga, annavad aluse välja mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjatelt pükste maksumuse summas 30 eurot. 17
(23)Kannatanu esindaja on kõrvarõngaste hüvitamise nõude osas märkinud järgmist. LKindlS § 33 lg 1 kommentaatorid peavad võimalikuks, et isiklike tarbeesemete alla mahuksid esemed, mida füüsiline isik kasutab väljaspool majandus- ja kutsetegevust. Näidisloetelus on välja toodud isiklikud ehted. Seega toetab õigusteooria hageja mõtet, et isiklikud väärismetallist ehteid tuleks käsitleda LkindlS § 33 p 1 kohaste välistuste alla mittekuuluvatena. Hageja toob ka sellise näite: Üldjuhul liiklusõnnetuses kahjustunud või hävinenud käekell, telefon vms tehnikaseade kuulub hüvitamisele. Kui kahjustus aga hõbe- või kuldkell, siis kas sellist väärismetallist kella ei tuleks hüvitada? Kui kellanäite puhul tuleks jaatada liiklusõnnetuse tagajärjel hävinenud võ kadunud kella väärtuse hüvitamise põhjendatust, siis millega põhjendada samalaadse vara mittehuvitamist pelgalt põhjusel, et ese on valmistatud erinevast materjalist, sh väärismetallist? Kui aga jaatada isiklikuks kasutamiseks mõeldud väärismetallist käekella hüvitamise kohustuse olemasolu, siis miks selle kohustuse alt peaksid välja jääma muud isiklikuks kasutamiseks mõeldud ja liiklusõnnetuses kahjustada saanud või hävinenud/kadunud esemed, sõltumata sellest, kas tegemist on väärismaterjalist või mitteväärismaterjalist esemetega? Hageja esindaja arvates ei esine kaalukat põhjust, miks ei peaks kindlustusandja tsiviilkostjana hüvitama liiklusõnnetuses kahjustada saanud või isiklikku laadi esemete kadumisest/kahjustumisest/hävimisest tulenevat kahju. Kohtul puudub alus kahtluseks, et kannatanu on meelevaldselt asunud nõudma olematute kõrvarõngaste hüvitamist. On eluliselt usutav, et noor naisterahvas kannab igapäevaselt kõrvarõngaid. Tavapäraselt just selliseid, mis pole liialt hinnalised. Seega on kohtu arvamuse kohaselt usutav, et kannatanul olid 05.12.2017.a kõrvas tema poolt kirjeldatud kõrvarõngad maksumusega 29 eurot, mis liiklusõnnetuse tagajärjel on kadunud või hävinud. Kohus peab kannatanu esindaja vastuväiteid S. K. As seisukohtadele kõrvarõngaste hüvitamise osas põhjendatuks ja leiab, et nõue tuleb ka nende vastu rahuldada. Kohus peab seega kõrvarõngaste hüvitamist põhjendatuks ja rahuldab kannatanu hagi ka selles osas solidaarselt nii süüdistatava kui ka tsiviilkostjate vastu. Õppeteenustasu XXX ainepunktide eest summas 120 eurot kohus aga nõustub S. K. As vastuväidetega hagile ja leiab, et õppeteenustasu ei kuulu hüvitamisele tulenevalt LKindlS § 33 p-st 12, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et ainepunktide tasu kuulub
§ 130lg 1 alusel väljamõistmisele aga süüdistatavlt ja A.
T. OÜ-lt. Hageja taotleb ainepunktide eest tasumisele kuulunud summa hüvitamist seetõttu, et ta ei saanud liiklusõnnetuses saadud vigastusest tulenevalt osaleda õppetoos ning kaotas seetõttu võimaluse sooritada ka õigeaegselt eksameid/arvestusi. Et hageja saaks jätkata õpinguid ning lõpetada kursuse, pidi hageja eksamid/arvestused sooritama järgi. XXX õppekorraldusest tulenevalt tuli selleks mõne aine eest eraldi tasu maksta. Kohus leiab, et kulutus on kantud seetõttu, et hageja ei saanud tervisekahjustusest tulenevalt täita oma koolikohustust ja kandis sellega seoses täiendavaid kulusid. B Mittevaraline kahju Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju katteks vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele ning viivis väljamõistetud 18
(23)hüvitiselt
§ 113
lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on liiklusõnnetuses saadud kehavigastused põhjustanud kannatanule pikaajalist füüsilist valu. Kannatanu on pidanud läbima mitmeid operatsioone ja taluma enda kehas võõrelemente. Kannatanu pidi vigastuste tõttu loobuma elu esimesest soojamaa puhkusereisist ja tantsutrennist. Vigastused on moonutanud kannatanu kehalist väljanägemist. Kannatanu ei ole käesoleva ajani täielikult paranenud. Tsiviilkostja S. K. AS on 19.06.2019.a tasunud hagejale mittevaralise kahju hüvitise summas 2 600 eurot. Kõnealuse väljamakse tegemisel on kostja juhindunud LKindlS § 32 lg-st 1, mille kohaselt maksab kindlustusandja kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. LKindlS § 32 lg 3 p 4 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral on 2 600 eurot. S. K. AS hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine hageja poolt soovitud summas 25 000 eurot põhjendatud. Tegemist on käesoleva kriminaalasja asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja eelnevat kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suure summaga. Tsiviilkostja leiab, et tema poolt hagejale LKindlS tulenevalt tasutud mittevaralise kahju hüvitis summas 2600 eurot on mõistlik ja piisav. Seega palub S. K. AS kohtu poolt väljamõistetavast mittevaralise kahju hüvitise summast maha arvestada kostja poolt juba hagejale väljamakstud hüvitis summas 2600 eurot. TsMS § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
§ 128
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
§ 134
lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
§ 134
lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
§ 136
lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
§ 1043
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 19
(23)
§ 1045
lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu L. M. vigastused on tekkinud 05.12.2017.a süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse käigus. Ekspert on tuvastanud, et tegemist oli eluohtliku tervisekahjustusega. Samuti on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Peeter Kurg on süüdi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest KarS § 423 lg 1 järgi. Kannatanu ütlustest tulenevalt oli hageja elukvaliteet vahetult peale liiklusõnnetust oluliselt langenud ja hageja on jäänud ilma võimalusest teatud liiki tegevustega tulevikus tegeleda (näiteks tantsimine, võrkpallimäng). Kannatanu sõnul saab ta käesoleval ajal teha küll erialast tööd, kuid sellega kaasneb nii kaelavigastuse kui ka vasaku käe vigastuse tõttu ajutine valu ja ebamugavustunne. Hageja esindja on välja toonud mittevaralise kahju hüvitamise eeldustena järgmised asjaolud: - Hageja pidi õnnetuse järgselt taluma olulist liikumispiirangut, kandes kuni veebruarini 2018.a kaelatuge. Sel ajal valdas hagejat hirm, et kael ei pruugigi paraneda. Hageja hirm ei olnud ka päris põhjuseta, kuivõrd kaela valulikkus 1õi välja ka tänasel ajal, kui hageja peab pead vasakule pöörama või alla või üles liigutama. Pikaajalisel vasakule, alla või üles vaatamisel on valus ja süda läheb pahaks. Hagejale on tekkinud peavalud (kannatanu ütlused). - Hageja on pidanud taluma mitut operatsiooni. Lisaks vahetult peale liiklusõnnetust teostatud operatsioonidele toimus 24.8.2018.a operatsioon hageja kätte paigaldatud metallkinnituste eemaldamiseks ja luu implatatsioon. 24.9.2018.a toimus uus operatsioon, mille käigus pandi metall tagasi, kuna luu ei olnud kokku kasvanud (tekkinud oli ebaluu). Käsi oli taas 3 nädalt kipsis. Hageja sellekohased läbielamised kajastuvad hagiavalduse lisades 9 ja 10 (tl 80-83). - Hagejal oli pikaajaline abitus käelises tegevuses. Hageja vajas kõrvalabi sellistes igapüevategevustes nagu enesehügieen, söögi valmistamine, söömine, lamama minek, istesse minek jms. Hageja vajas teatud toimingute tegemiseks abivahendeid. Hageja tänane seisund on küll muutunud paremaks, kuid ei ole täielikult kadunud (kannatanu ütlused). - Hageja vasaku käe välisilme on oluliselt muutunud. Noorele naisterahvale on välimus oluline. Hageja on käe välimuse muutuse tõttu varjama oma kätt ja kandma pika varrukaga riideesemeid. Hageja käe välisilme muutust illustreerivad hagiavalduse lisas 12 esitatud fotod (tl 86). - Hageja peab senimaani taluma oma kehas võõrkehasid, st hageja vasakusse kätte on paigaldatud metalltoed, mis toetavad liiklusõnnetuses purunenud luud. Metallplaatide eemaldamiseks vajab hageja täiendavat operatsiooni. Kuna üks sellelaadiline operatsioon juba ebaõnnestus (24.8.2018 toimunud op), siis on hagejal hirm uue operatsiooni õnnestumise ees. - Hageja ellu on lisandunud peavaluhood, mida varem ei esinenud, käe kiire ja ülemäärane väsimine, nõrkus ja valu. Hageja on pidanud loobuma oma armastatud hobist - tantsimisest, kuna liiklusõnnetuses saadud vigastused ei võimalda teha kiireid liigutusi ja kätt vajalikus ulatuses liigutada (kannatanu ütlused). - Hageja pidi taluma kooli naastes topeltkoormust õpingutega toime tulemiseks. Hageja vajas ka koolis käies igapaevast kõrvalabi (kannatnu ütlused). 20
(23)- Hagejal olid lisaks koolile ka lisakohustused ravivõimlemisega seoses e. enese ravile kuluvat aega ja energiat oleks hageja saanud kasutada palju meeldivamal eesmargil ja viisil. - Hagejale oli kuni 5.11.2019.a määratud osaline. Kuigi tänasel ajal hagejale enam töövõimetust omistatud ei ole, nähtub kostja S. K. AS poolt kohtule esitatud ( tl 108-121) ja 12.6.2020.a koostatud seisukohtade lisas 6 esitatud töövõime hüvitise hindamise andmetest, et taotlejal on jätkuvalt kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on vigastuse jääknähud. Täpsemalt on töövoime hindamisel tuvastatud, et hagejal on vasaku käe valu, nõrkuse ja lihasjõu alanemise tõttu piiratud esemete haaramine, tõstmine ja kandmine ning täppisliigutuste tegemine. Ilmselgelt takistab käe lihasjõu nõrkus, täpsemate liigutuste tegemise raskus, takistus esemete haaramisel ja kandmisel, teatud tööde tegemist. Hageja ei saa teha neid töid, mis eeldavad eelmärgitud funktsioonide tõrgeteta toimimist. Seega faktiliselt ei ole hageja suuteline tegema kõiki töid, mida ta oleks saanud teha siis, kui tal ei esineks tuvastatud kerget funktsioonihäiret. Hageja peab oma töid ja tegevusi valima vastavalt oma suutlikkusele. Selline olukord piirab hageja tegevusvabadust. Kohtu hinnangul näitab eelpool kirjeldatu kannatanu elukvaliteedi langust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Eesti Vabariigis ei ole seadusandlikul tasemel kindlaks määratud täpseid hüvitise summasid, mis mingit liiki vigastuse eest järgneks. Kohus peab seega hindama konkreetseid asjaolusid, muuhulgas liiklusõnnetuses saadud vigastusi, vajadust operatsioonide teostamiseks - nende arvu, keerukust ja ulatust, tervisekahjustuste püsivust jne. Konkreetsetest asjaoludest tulenevalt saab kohus määrata põhjendatud hüvitise suuruse. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Riigikohtu õigusteabe osakonna koostatud kohtupraktika analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ on leitud, et liiklussüütegudega tekitatud
§ 132lg 2 järgi väljamõistetava (st juhtumid, kus kannatanu sai liiklusõnnetuses vigastada ja nõudis enda vigastuste eest mittevaralise kahju 21
(23)hüvitamist) hüvitise suurus oli keskmiselt 17 300 eurot ja mediaan 17 200 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 5000-30 000 eurot. Üldmenetluses oli hüvitiste vahemik 5000–50 000 eurot. Keskmise hüvitise suurus oli 14 700 eurot ja mediaan 9750 eurot. Kohus, arvestades senist kohtupraktikat mittevaraliste kahju nõuete väljamõistmise kohta, L. M. le tekitatud tervisekahjustuse iseloomu (asjaolu, et talle põhjustati eluohtlik tervisekahjustus) ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust (sh korduvaid operatsioone) ning täieliku tervenemise võimalusi ja samuti kindlustuse poolt varasemalt hüvitatud mittevaralist kahju, peab antud juhul mõistlikuks mõista süüdistatavalt Peeter Kurelt, tsiviilkostjalt A. T. OÜ-lt ja S. K. AS-ilt välja solidaarselt kannatanu L. M. le liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 17 400 eurot. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kannatanu palub tsiviilhagi rahuldamise korral mõista KrMS § 182 lg 2 alusel tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulu solidaarselt välja süüdistatavalt ja tsiviilkostjatelt. Tsiviilhagiga mitteseotud menetluskulu palub kannatanu välja mõista süüdistatavalt või jätta kannatanu menetluskulu selles osas täielikult või osaliselt riigi kanda, kui menetluskulu täies mahus kandmine võib süüdistatavale üle jõu käia. Kannatanu seaduslik esindaja on kohtule esitanud kulude hüvitamise taotluse summas 5355 eurot Hageja palub kohtul määrata, et menetluskuludega tasumisega viivitamisel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda TsMS § 177 lg 4 kohaselt viivist. KrMS § 182 lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. KrMS § 182 lg 3 kohaselt jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Sama sätte lõike 4 kohaselt võib kohus sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatust jätta süüdimõistetul, kannatanul või tsiviilkostjal seoses tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud osaliselt või täielikult tema enda kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TSMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi puudutavas osas on kohaldatav TsMS § 165 lg 1, mille kohaselt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib 22
(23)süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et kannatanu esindaja poole esitatud menetluskulust on advokaadibüroo arve nr 190425 kohaselt tsiviilhagiga seotud menetluskulu arve pooles ulatuses, so summas 615 eurot. Arve nr 201005 osas peab kohus tsiviilhagiga seotud kuluks samuti poolt õigusabikulust, so summas 789 eurot. Selle arve puhul jätab kohus sõidukulu ja ööbimiskulu summas 261 eurot tsiviilhagi juurde kuuluvaks. Advokaadibüroo 23.11.2020.a arve jagab kohus õigusabi osas pooleks ja loeb tsiviilhagiga seotud kuludeks 927 eurot ja lisab sellele sõidukulu summas 432 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus süüküsimuse lahendamisega seotud kannatanu esindaja kuluks kokku 2331 eurot ja tsiviilhagi menetlemisega seotud kuluks 3024 eurot. Kohus peab põhjendatuks Peeter Kurelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu esindaja kulust 2331 eurot. KrMS § 182 lg 2 ja TsMS § 162 lg 1 ning § 165 lg 1 alusel mõistab kohus solidaarselt Peeter Kurelt, A. T. OÜ-lt ja Salva Kindlustus AS-ilt välja tsiviilhagisse puutuva menetluskulu summas 3024 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuuluks süüdimõistetult väljamõistmisele ka määratud kaitsja tasu summas 1161,60 eurot, ekspertiisitasu122 eurot ja sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Süüdistatav on pensionär ja ei tööta. Eeltooust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasu tervikuna summas 1161,60 eurot ja valdav enamus sundrahast., so summas 776 eurot ning pool ekspertiistasust summas 61 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Peeter Kure varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel talle võimalus tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rutt Teeveer 23
(23)