Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-122521 Tsiviilasi R.-L. V., R.-

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja R. V.. Puudub vaidlus, et kostja ei ole elanud hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel oli seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei 3 ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hagejad on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates 28.12.
2. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt väljatoodud igakuised kulud on olnud vajalikud ning nende suurus mõistlik. Samuti ei ole kostja vastuväiteid hagejate igakuiste kulude ja nende suuruse osas esitanud. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hagejate kulud kuni nende täisealiseks saamiseni vastasid igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades 4 kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-21-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hagejad nõuavad käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Kohtu arvestuste kohaselt moodustab hageja I osas elatis perioodi eest 28.12.2018 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni 11.10.2020 (s.o hageja I täisealiseks saamiseni) 5994,45 eurot ning hageja II osas elatis perioodi eest 28.12.2018 kuni xxx (s.o hageja II täisealiseks saamiseni) summas 427,62 eurot. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) väljavõttele on kostja perioodil detsember 2017 kuni oktoober 2020 töötasu saanud kolmel kuul keskmiselt 553,22 eurot (dtl 243) ja töövõimetoetust kokku 22-l kuul keskmiselt 359,41 eurot kuus (dtl 244). Eesti Töötukassa on 26.03.2021 otsusega nr TVH/21/014711 tuvastanud kostjal puuduva töövõime viieks aastaks, s.o kuni 04.12.2025 (dtl 249-251). Kostjale on Eesti Töötukassa poolt määratud 29.03.2021 otsusega nr TVT/21/018432 töövõimetoetus 14,89 eurot kalendripäevas perioodiks 05.12.2020 kuni 04.12.2025 (dtl 252-254). Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal kinnisvara, mida saaks elatise nõude katteks realiseerida (dtl 255). Kostja omab pangakontosid AS-s Swedbank, AS-s SEB Pank ja ASs Coop Pank (dtl 265-277). SEB Panga konto viimase kuue kuu väljavõttest nähtub, et kostjale on kantud Eesti Töötukassa poolt kokku 1012,52 eurot. Coop Pank AS konto algja lõppjääk on 0 eurot ning nimetatud kontol on kohtutäitur Kaja Lilloja arest seoses täiteasjaga nr 195/2019/1262 summas 5146,37 eurot ja kostjal on teenustasude võlgnevus AS-i Coop Pank ees summas 21,50 eurot. AS-i Swedbank pangakonto väljavõttel perioodist 28.12.2017 kuni 13.02.2019 kajastuvad Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavate toetuste ülekanded ning kostja kontol on võlgnevus 5,12 eurot. AS-i SEB Pank väljavõttel perioodist 28.12.2017 kuni 28.12.2018 kajastuvad Eesti Töötukassa poolt makstud toetuste ülekanded ja kahel kuul saadud töötasu. Kohus on tuvastanud, et kostja on olnud ravil SA xxx aastatel 2010, 2015, 2018 ja 2019 ning kostjal on diagnoositud F20.9 - täpsustamata xxx (dtl 246-249). Alates 22.01.2021 viibib kostja SA xxx ravil Harju Maakohtu 16.10.2020 määruse alusel tsiviilasjas nr 1-

1. Järva Vallavalitsus on välja toonud, et ööpäevaringsele erihooldusteenusele 5 suunatud isikute maksimaalne omaosalus on kuni 295 eurot kuus ning see on kehtestatud
2. aasta riigieelarve seadusega. Iseseisvalt elades võiks arvestada kostjale kahekordse toimetulekupiiriga, mis on 300 eurot kuus. xxx ravil viibides on isikul kulutused seoses hügieenitarvete, kohvi, tee, maiustuste, suitsude ostmisega ca 80 eurot kuus. Lisaks teostab kohtutäitur isiku sissetulekust kinnipidamisi. Töövõimetoetusest arvestatakse maha Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (220,48 eurot) ja allesjäänud summalt peetakse kinni 20 protsenti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tulenevalt oma tervislikust ja majanduslikust seisundist suuteline hagejatele elatist kohtuotsuse p-s 6 märgitud summas tasuma. Kostjal on tuvastatud puuduv töövõime ning tema sissetuleku moodustab üksnes töövõimetoetus. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud vähendada p-s 6 märgitud elatise summasid 70 % ulatuses, s.o hageja I osas summani 1798,34 euroni (s.o 30% summast 5994,45 eurot) ning hageja II osas 128,29 euroni (s.o 30 % summast 427,62 eurot).
3. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28.12.201727.12.2018 eest mõlemale hagejale summas 3000 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise 6 ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad oleksid kostjalt järjepidevalt elatist nimetatud perioodil nõudnud. Samuti ei täida kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise nõudmine käesoleval juhul enam oma eesmärki ning täiendava suure summa tasumine võib asetada kostja raskesse majanduslikku olukorda. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 28.12.2018 kuni 11.10.2020 summas 1798,34 eurot ning hageja II kasuks perioodi eest 28.12.2018 kuni 13.02.2019 summas 128,29 eurot.
2. Kostja on palunud võimaldada elatise tasumist osamaksetena maksegraafiku alusel summas kuni 170 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades kostja tervisliku seisundiga ja majandusliku olukorraga, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on kostjal elatise tasumine osamaksetena maksegraafiku alusel põhjendatud. Kostja ei ole suuteline väljamõistetud elatist korraga tasuma. Kostjal tuleb seega hagejale I tasuda elatis summas 1798,34 eurot maksegraafikuna 12 kuu jooksul iga kuu 15ndaks kuupäevaks alates 15.06.2021 selliselt, et esimene makse on 85 eurot, teine makse 126,71 eurot, järgmised üheksa makset 170 eurot ja viimane makse 56,63 eurot. Kostjal tuleb hagejale II tasuda elatis summas 128,29 eurot tasuda 2 kuu jooksul iga kuu 15ndaks kuupäevaks alates 15.06.2021 selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 85 eurot ning teisel kuul 43,29 eurot. Elatise summad tuleb tasuda hagejate arveldusarvele. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7