3-21-1791 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1791 Määruse kuupäev
- august 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Marius Mitti taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale on võimalik esitada 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Asjaolud
- Marius Mitt esitas 31.07.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib M. Mitt saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses. Taotleja kinnitusel ei vaata Andmekaitse Inspektsioon (AKI) läbi taotleja kaebusi ja vaideid, mis on esitatud Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu. Taotleja soovib, et riigi õigusabi raames määratud advokaat suhtleks AKI-ga ja nõuaks välja vastused kaebusetele ja vaietele. Taotleja leiab, et ilma advokaadi abita ei saa ta AKI-lt vastuseid. Kuna AKI on järelevalvet teostav organ, ei pea taotleja õigeks enda pöördumistega koormata kohut. Taotleja leiab, kui ta saab AKI-lt vastused kätte, on tema õigused kaitstud. Ühtlasi teatas taotleja, et temal on halb majanduslik olukord, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma riigi õigusabi eest. Sellest tulenevalt taotles M. Mitt kohtult riigi õigusabi määramist. Kohtu seisukoht
- Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 2.
- Kohus on seisukohal, et taotleja on ise võimeline kaitsma enda õigusi. Juhul, kui AKI ei vasta taotleja kaebusetele ja vaietele on tal õigus pöörduda sama vaidluse eseme osas kohtusse ja niiviisil kaitsta tõhusalt enda õigusi. Pelgalt taotleja soov saada advokaadist esindaja kaudu AKI-lt vastuseid ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Advokaadil puudub kompetents kohustada AKI-d vastama taotleja pöördumistele, mistõttu ei aita riigi õigusabi määramine tekkinud probleemi lahendamisele. Kohus rõhutab, et juhul, kui taotleja tõepoolest soovib enda riivatud õiguste kaitset on tal õigus pöörduda kohtusse, kui AKI jättis tema kaebusele 1 3-21-1791 tähtaegselt vastamata. Taotlejal on protsessuaalne kogemus olemas. Juhul, kui taotleja soovib, et AKI vaataks tema kaebused sisuliselt läbi, võib ta taotleda kohtult AKI-le kohustava ettekirjutuse tegemist. 2.
- Kokkuvõttes leiab kohus, et antud juhul esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud riigi õigusabi määramisest keeldumise alused. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 pdest 1 ja 5, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, kuna esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 hindama riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit, sest praegusel juhul taotleja majanduslik seisund asja otsustamist enam ei mõjuta. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.